Majanduse olukord küll paraneb, aga ettevõtjad on endiselt ettevaatlikud
- Helve Laasik
- 2 minutes ago
- 4 min read
24.6.2026, 18:15
Töötukassa Jõgeva büroo uus juht Maarit Männisalu ütleb, et koondamisi on vähemaks jäänud, Jõgeva maakonnas ei ole ühtki kollektiivset koondamist erasektoris tänavu olnud.
Viimase aasta jooksul on maakonnas kollektiivne koondamine toimunud ainult Lohusuu koolis, kus oli tegemist piirkonna haridusvaldkonna töö ümber korraldamisega.
„Tegelikult mulle tundub, et majanduse olukord on praegu paranemas, sest üldine töötus on langenud kõikides sihtrühmades, seejuures on vähenenud ka pikaajaliste ja tervisetakistustega inimeste osakaal töötute hulgas. See tähendab, et need, kes on natuke nõrgemas positsioonis olnud, kellel muidu ikkagi oli raske tööd leida, sest neil on rohkem piiranguid või vähe oskusi, ka nemad on väga ilusasti hakanud tööturul võimalusi leidma, see võiks olla üheks indikaatoriks, et majanduse olukord on paranemas.
Samas ettevaatlikkust on tunda töötajate värbamisel. Suuremad tööandjad hoiavad kiivalt oskustöölisi, isegi kui kohati ei ole täiskoormust pakkuda. See trend on juba mitu aastat kestnud. Tööandjatel on veel hästi meeles varasem puudujääk, nad teavad, et oskustöölisi on uuesti raske värvata.
Üldine töötus on langenud kõikides sihtrühmades, seejuures on vähenenud ka pikaajaliste ja tervisetakistustega inimeste osakaal töötute hulgas.
Kriisi alguses loobuti esimesena lihtsamast tööjõust, keda on ka lihtsam värvata. Praegu ollakse veel ettevaatlik suuremalt värbamisel, väga iseloomulik on see just tootmisettevõtetele, sest tellimuste hulk on ebastabiilne, ei ole näha püsivat kasvu ning just see teeb tööandja ettevaatlikuks, et ta veel ei julge suurendada töötajate arvu,” tõdeb Maarit Männisalu.
Tema sõnul samas suuremad tööandjad, sada pluss töötajate arvuga ettevõtted, seal on juba näha aktiivset värbamist. „On näha, et tööpakkumiste arv on kasvutrendis, värvatakse ka rohkem töötajaid korraga, mitte üks-kaks inimest. Ja see võikski viidata sellele, et ekspordimaht on töötlevas tööstuses kasvutrendis praegu ja sellega tekib lisatööjõuvajadus.”
Mööblitööstus kiratseb, metallimehed näevad tunneli lõpus valgust
Valdkondlikult on olukord erinev. „Näiteks mööblitööstus ikkagi ütleb, et ei ole kuskilt veel seda kasvu näha, aga metallitööstus juba ütleb, et kasv on käes.
See on kestnud juba aasta, et justkui hakkab nagu minema, aga veel ei ole hoogu sisse saanud. Lisanduvaid tegureid on palju, viimasest ajast kütusehinnad, mis kohe ettevõtjatele mõjusid. Kellel on pikemaajalised lepingud tehtud, nad ei saa hinda kohe muuta. Samal ajal oma töötajate palgatõusu surve on ikkagi ka praegu väga tugev.
Samas on jätkuvalt näha üleostmistrendi, et kui ei leita, siis pakutakse konkurendi oskustöölisele kõrgemat palka Lihttööjõu puhul tõusevad palgad pigem aeglaselt ning praegu peaks iga lihttöö tegija mõtlema, milliseid oskusi juurde õppida, et oma sissetulekut suurendada – selle puhul julgustan kõiki pöörduma ka töötukassa karjäärinõustajate poole, kes saavad aidata plaani läbi mõtlemisel.”
Mustvee piirkonnas keerulisem tööd leida
Kui küsisin Maarit Männisalult, mis on Jõgevamaa tööturu murekohad, siis sain vastuseks, et need on samad, mis üle Eesti ehk oskustööjõu puudumine.
„Ametid, millest puudus on, on üle Eesti ühesugused, selles mõttes mingit eripära pole, aga igal piirkonnal, igal maakonnal on ikkagi oma teatud nurgake, kus on inimestel keerulisem tööd leida. Jõgevamaal on selline kant Mustvee piirkond, kus on tööandjaid ja -pakkumisi vähe, transpordiküsimused keerulisemad. Aga niisugused piirkonnad on igas maakonnas, kus on keerulisem ka meil inimesi aidata, sest elukohta me ei muuda ja ühistransporti käima ei pane ning töö leidmine nõuab inimeselt endalt suuremaid elukorralduse muudatusi,” tunnistab Maarit Männisalu.
Keskus on ikkagi Tartu
Jõgeva inimesed on tugevalt Tartu piirkonnaga seotud. „Näeme, et Jõgeva maakonna elukohaga inimesed jõuavad sageli ka töötukassa Tartu büroosse ennast töötuna arvele võtma.
Kui me näeme, et meie klient juba on harjunud sellega, et me oleme Tartu piirkonnaga seotud, siis oli ka meie jaoks selline ühinemine loogiline.
Liikumine ühest piirkonnast teise on inimestel juba olemas ja seda näeme tegelikult ka teiste piirkondade vahel, näiteks Valga maakonna Otepää piirkonnas samamoodi liigutakse Tartu poole, sest kohapeal on tööandjate arv piiratud ja rohkem võimalusi on suuremates keskustes. Laiemalt kogu Lõuna-Eesti või Lõuna-ja Kesk-Eesti piirkond on tugevalt Tartuga seotud.
Ka meie vaatame seda, kuidas meie klient liigub, kuidas ta toimib, milliseid pakkumisi vaatab, kuhu tööd otsib, see on meie jaoks oluline. Ja kui me näeme, et meie klient juba on harjunud sellega, et me oleme Tartu piirkonnaga seotud, siis oli ka meie jaoks selline ühinemine loogiline.”
Nelja maakonna peale üks juhataja
Maarit Männisalu juhib tegelikult lausa nelja maakonna töötukassa büroosid – Jõgeva, Tartu, Valga ja Viljandi. „See on laiem muutus praegu töötukassas, et enam ei ole ühe maakonna põhine juhtimine, vaid et piirkonnad on laiemad. Liitumisi on olnud ka teistes piirkondades ja Jõgeva liitumine on kõige värskem. Laiem pilt, miks töötukassa selles suunas liigub, on ikkagi heade praktikate ühtlustamine. Praegu näen seda, et maakonnad on mõndades asjades väga erinevalt toimetanud. Ühinemine on aidanud üles leida parimad praktikad igast büroost ja just nii saame meieni jõudnud inimesi kõige paremini tööelus edasi aidata.”
Igal töönädalal jõuab Maarit Männisalu mitmesse linna. „Elan Viljandis, aga mul on teistesse büroodesse liikuda vaid tunnikene. Praegu on koosolekuid võimalik teha ka veebis ehk ma ei pea alati kohale sõitma.”
Lisalugu
Probleem number üks – noorte tööpuudus
Noorte töötus on üle Eesti probleem ning töötukassa on loomas noorte nõustaja ametikohta just sellepärast, et senised meetmed ei ole noori väga hästi aidanud, nad vajavad natuke teistsugust lähenemist. „Jõgeva piirkonnas on töötute noorte osakaal kõigist töötutest väga kõrge. Esikohal on Tartu, aga seal on ülikoolilinna eripära. Tartu järel ongi kohe Jõgeva maakond, kus on üle 26 protsendi meie klientidest noored.
Ei saa öelda, et noor ei leia tööd oma nooruse tõttu – vastupidi, enamik noori on motiveeritud, õpihimulised ja valmis panustama. Kuigi tööandjate hoiakud võivad vahel rolli mängida, on suur osa noori praegu väga asjalikud ning tulevad hästi toime nii kandideerimise kui ka tööeluga kohanemisega. Samas on ka neid noori, kes vajavad veidi rohkem tuge, eriti sotsiaalsete oskuste arendamisel või enesekindluse kasvatamisel. Mõnel võib olla keerulisem esimesi kontakte luua, märgata võimalusi või astuda julgelt tööandjaga vahetusse suhtlusesse.
Noorte nõustaja roll ongi suunatud sellele, et toetada noori praktiliselt ja samm sammult. Enamik noori saab iseseisvalt väga hästi hakkama, kuid on neidki, kes vajavad julgustust või väikest lisatuge, et oma järgmised sammud kindlamalt ette võtta. Sellistel juhtudel tegutseb nõustaja noorega koos – aidates tal tegevusi läbi mõelda ja neid ka ellu viia.
Kui noorel on keeruline ise alustada või mõni samm kipub jääma tegemata, on nõustaja toeks kogu protsessi vältel. Vajadusel minnakse koos isegi töövestlusele, et noor tunneks end kindlamalt ja saaks vahetus olukorras tuge. Selline praktiline kaasamine aitab noorel kogemuste kaudu kiiresti kasvada ning iseseisvamaks muutuda.
Oleme uusi meetodeid katsetamas, kuidas me suudaksime noore inimese paremini tööle või erialastele õpingutele aidata. Tööturg õnneks seda praegu toetab, sest tööpakkumiste arv on kasvutrendis ning ka tööandjate suhtumine noortele võimaluste pakkumisel on paranemas, vananeva elanikkonnaga ühiskonnas on noortele võimaluste pakkumine eriti suure väärtusega.”
