Kuidas teha saepurust seepi
22.9.2026, 14:51
Kui kõik läheb nii nagu noortemeeskond plaaninud, saavad töömehed peagi rõõmustada, sest õppurite väljapakutud idee teha saepurust seep on mõeldud just õliste käte puhastamiseks.
Idee käisid Lõuna-Eesti ideelaboris välja Luua metsanduskooli õpilased. LEEN (Lõuna-Eesti Ettevõtlike noorte) ideelabor peeti tänavu Jõgeva kultuurikeskuses.
Kui Jõgevalt koju jõuti, tuli oma ideedega edasi töötada. Mentorite nõuanded said kõik kaasa.
Oskusteave õpilasteni
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) noorte ettevõtlikkuse ja haridusprojektide koordinaator Evelyn Sepp ütles, et Jõgeval osales ca 200 noort, neist Jõgevamaa koolidest oli ca 150 noort (Luua, Põltsamaa, mõlemast koolist palju õpilasi). Meeskondi oli kokku 34.
„Meil oli ka Viljandi noori ja siis Tartumaa kahest koolist ehk Luunjast ja Nõo reaalkoolist. Jõgevamaa gümnaasiumis tänavu ühtegi õpilasfirmat pole, sest ei olnud huvilisi ja seda kursust ei avatud. Vahel lihtsalt on nii. Seal, kus parasjagu õpe käib, neid võimalusi me kasutame. Näiteks Põltsamaa saatiski majandussuuna kõik õpilased, neil on kohustus teha gümnaasiumis vähemalt äriplaan või õpilasfirma. Siin saamegi LEEN-iga aidata juba mingi protsessi ära teha Meie eelis kooliga võrreldes on see, et saame kaasata ettevõtjaid, võrgustikupartnereid. Koolidel lihtsalt ei ole aega. Koolis on palju muid asju ja hakata otsima mentoreid, peab teadma, kust otsida,” lisab Evelyn Sepp.
Ta jätkab: „Kui teeme koostööd ettevõtjatega, MTÜ-dega, kogukondadega, siis saame teadmisi ja oskusteavet viia õpilasteni juba varem. Mitte siis, kui nad juba ellu lähevad. Need ongi ju need suured eesmärgid tegelikult, see ongi ideelabor ehk äriideede mõtete häkkimine.”
Vägev koostöövõrgustik
„Lõuna-Eesti ülene koostöö tähendabki ju seda, et me jagame oma inimesi, jagame kompetentse, me oleme loonud kolme aastaga nii vinge võrgustiku, ehk siis see tähendabki, ma olen Luua omadega korra juba käinud Võrumaal Tsentris, nüüd on uued noored tulid juba peale ja nemad on üldiselt need, kes puidust tahavad asju teha, sest nad on metsamehed. Ja siis ma lihtsalt suunan nad Ants-Hindrek Tiido juurde, tema leiab neile mentorid ja nad saavad kasutada sealseid masinaid, nende teadmisi.
Meil ei ole Jõgevamaal sellist keskust. Meil on METK (maaelu teadmuskeskus), neil kellelgi pole midagi taolist. Aga kui keegi tahab hakata arendama midagi sellist, siis nad tulevad METK-i ja ma näen nende puhul, et see toimib.
Ma tohutult hindan seda võrgustikku, mis meil on tekkinud. Ja eks me tahame ju õpilasfirmadega ka minna edasi. Hommikul tutvustasid eelmise aasta õpilasfirmaks tunnistatud Põlva gümnaasiumi õpilasfirma Blouit noored oma projekti. Nad on osaühing ja nad toodavad söödavaid tordiküünlaid. Ehk siis sa võid oma küünalt või seepi toota, aga sa pead juba hakkama mõtlema, kuidas edasi. Põhikoolis võid muffineid müüa, aga aitame need noored inimesed mõtlema innovaatiliselt ja siis me saame olla kindlad, et meil sünnib ettevõtjaid ka tulevikus sellest seltskonnast. Blouit teeb koostööd Coopiga, nende tooteid müüakse juba jaeketis. Nemad alustasid Lõuna-Eesti ideelaboris. Loodan, et me suudame inspireerida neid noori mõtlema ettevõtjana,” tunnistab Evelyn Sepp.
Kevadel teeb LEEN sotsiaalse häkatoni, kus õpilased saavadki oma jalgrattaparke ja kogukonna jaoks vajalikke asju välja pakkuda, aga sügisel räägitakse rahast ja ärist ja kasumist ja ettevõtlusest.
Järgmiseks on Jõgevamaal ettevõtlusnädala raames kõigil koolinoortel ja lasteaia eelkooliealistel võimalus oma ideed esitada konkursile „IDEE KAADRIS” . „Lühiklipid paneme rahvahääletusele, et maakonna inimesteni ka meie väikeste ettevõtjate ideid viia.
Ning kohe avaneb Jõgevamaa noorte omaalgatuse toetusfondi taotlusvoor. Tartumaaga koos tahame teha veel enne selle aasta lõppu õpetajatele koolituse „7 sammu”, et ettevõtlusõpetajatele uusi teadmisi ja materjale võimaldada väikestega toimetamisel (I, II kooliastme õpetajad).
Lisalugu
ARVAMUS
Noored mõtlevad n-ö kastist välja
Jõgevamaa ettevõtete inkubatsiooni mentor-konsultant Toomas Teppo ütleb, et Lõuna-Eesti noorte ideelabor näitas väga hästi, et noortel on julgust ja oskust mõelda tavapärastest lahendustest teistmoodi. „Tegelikult ei olegi kõige olulisem see, kas neist ideedest saab kohe valmis ettevõtte või turuküpse toote. Oluline on oskus märgata probleemi ja pakkuda sellele lahendus.
Noorte ideed olid väga erinevad, ja paljude puhul oli selgelt näha ka reaalset ettevõtluspotentsiaali. Mulle meeldis eriti see, et nii mõnedki ideed lähtusid päris probleemidest ja igapäevastest vajadustest, nagu näiteks stressi maandavad ehted, koera hingeõhu pastillid või SOS-komplekt värskele ühiselamu elanikule.
Huvitavad olid ka ringmajanduse ja keskkonnahoiuga seotud mõtted, näiteks saepuruseep ning 3D-prinditud biolagunevad taimekaitsed. Samuti näitas puukujude lõikamise idee, et ettevõtlus ei pea alati tähendama tehnoloogiat – väga hästi võib äriks kasvada ka oskus, käsitöö ja looming.
Kõik ideed ei olnud veel valmis kohe turule minema, kuid see ei olnudki ideelabori eesmärk. Oluline oli õppida oma mõtet läbi analüüsima, klienti mõistma ja kontrollima, kas keegi oleks valmis pakutava lahenduse eest maksma. Just sellest algabki ettevõtlus – leida ja lahendada probleem, mis on olemas ka piisavalt suure hulga klientide jaoks, kes oleksid valmis selle lahenduse eest maksma.”
Kõik olid hingega asja juures
Mentori rollis olnud OÜ Ratekwood tegevjuht Rauna Korkmann ütleb, et tal ei olnud aega isiklikult kõigi ideedega lähemalt tutvuda, siis kindlasti jäi midagi tal ka kuulmata-nägemata.
„Aga mulle meeldis Luua kooli poiste idee noahoidja sisse ehitatud noateritajaga. Ehk, et teritad nuga iga kord, kui seda teritajasse asetad. Palusin poistel ka endale märku anda, kuidas neil selle toote elluviimisega läheb.
Teine asi, mis mulle kõrvu jäi, oli n-ö tark taimepott. Ehk andur, mis aitab sul kasvatada sulle endale sobivat taime. Paned telefonis kirja, mis seemne mulda panid ja siis saad teavitusi, millal kasta, millal väetada jne. Meeldis just sellisel kujul see idee, kuna muud targad taimepotid on väga enda seemnete ja asjade kesksed. Click and grow näiteks.
Mulle meeldis ka see, et noori oli nii palju ja tundus, et kõik olid ka hingega asja juures.”
