KOGUKONNAL KÜLAS | Avinurme noorpäästjad niisama ei vaata, nad lähevad võistlema
2.10.2026, 14:26
Osa ülesandeid olid tuletõrjevõistlustel sellised, millega Avinurme noorpäästjad varem kokku polnud puutunud. Nad vaatasid, kuidas vanemad tegijad toimetavad ja said kenasti hakkama.
Jõgevamaad külastanud maakondlike mittetulundusühenduste konsultantidele tutvustasid Avinurme päästenoorte tegemisi nende juhendajad Ivar Ilves ning Piret Haav. Piilsi vanas koolimajas olid kohal neli noorpäästjat koos emadega.
Tuletõrjespordiliit korraldab tuletõrjevõistlusi Türil ja Paides. Esimene etapp tänavu oli Türil, sinna Avinurme noorpäästjad ei jõudnud, aga teine etapp oli Paides ja seal nad käisid neljakesi ning tõid koju seitse karikat.
Järgmine kord läksid nad tuletõrjespordi Eesti meistrivõistlustele juba seitsmekesi ja siis oli neil kuus võistlejat, koju toodi viis karikat. Ning meeskondlik kolmas koht Pritsu karika III etapil.
Piilsi Külade Seltsi juhatuse liige Avinurme noorpäästjate juhendaja Ivar Ilves ütles õpilastele kõigepealt, et minge kasvõi vaatama. Noorpäästjate Kretely Luuri ja Ketlyn Luuri ema Karin Kool ütles, et Ivar, sa ju tunned neid. „Nad ei lähe niisama vaatama, nad lähevad võistlema.”
Pooleteise tunniga õppisid Avinurme noorpäästjad vanematelt tegijatelt ära, kuidas toimub mootorpumbaga hargnemise meeskondlik võistlus. Ivar Ilves tunnistas, et mootorpumbaga ülesanne on raske, aga noored said hakkama ja saavutasid noorteringide arvestuses III koha.
Ta lisas, et tänavu korraldasid nad koostöös päästjatega õppuse, mis sai nimeks lõpulahing. „See oli üleriigiline päästevõistlus noorteringidele, meid oli kokku üle 20 ringi. Olime Avinurme vabatahtlike päästjatega kohapeal organiseerijad ja päästeamet aitas kõige vajalikuga, meie poolt oli ka toitlustuse organiseerimine. Avinurme noorpäästjatel läks see võistlus ka väga edukalt.”
Ära toodi teine ja kolmas koht ehk nooremate ring sai teise koha ja vanemad kolmanda koha.
Katre Ilves tunnistas, et ära toodi teine ja kolmas koht ehk nooremate ring sai teise koha ja vanemad kolmanda koha.
Ivar Ilves märkis, et lõpulahingu eesmärgiks oli teadmiste kinnistamine. „See on ringide õppeprogrammiga seotud. Kaheksa kuud, iga nädal poolteist tundi, kui lastega tegeled, pead vajalikud teemad läbima, vastavalt kooliasmete järgi on see õppeprogramm seatud.”
Piret Haav teab, et noorpäästjatele tegevuste pakkumiseks peab olema vabatahtlik päästja.
Ivar Ilves lisas, et päästeameti poolt on pisikene toetus, mis on ringi kohta 900 eurot aastas. „Praegu on transport nii kallis, kui teed paar väljasõitu, siis on see raha kulunud. Meil on praegu kaks ringi, meil on kokku orienteeruvalt 15-20 õpilast päästeringis. Lapsevanematega on hea koostöö, nad sõidutavad lapsed kohale, kui tegevused toimuvad väljaspool alevikku.”
Ringide tegevustesse on kaasatud ka päästenoorte vanemad
Piret Haav lisas, et nad on saanud endale appi kaks lapsevanemat, kes toimetavad koos noortega, nad on kohalikud, tulnud põnevate tegevustega kaasa.
Avinurme noorpäästjate Karl-Oliver Saare ja Ketter Ilvese (nende ema Katre Ilves) ning Kretely Luuri ja Ketlyn Luuri (nende ema Karin Kool) on aktiivsed koos lastega tegutsejad. „Katre on ka meie vabatahtlik päästja, äsja lõpetas esimese astme kursused, tahab minna ka pritsimeeste kursustele. Karinil on sama plaan. „Praegu ajame seda asja, et ta saaks need kursused läbi teha, kõik käib interneti kaudu ja ei ole väga keeruline,” rääkis Piret Haav, kes on kursused läbinud juba viis aastat tagasi.
„Vahel, kui ma panen vabatahtliku päästja vormi selga, küsitakse, kas see vorm on sul niisama või sa päriselt oled ka vabatahtlik päästja. Siis võtan sisetaskust tunnistuse välja ja tõestan, et ma tõesti ikkagi olen vabatahtlik päästja,” lisas Piret Haav.
Noored tahaksid ööbimisega laagreid
Karl-Oliver Saar tahaks hakata vabatahtlikuks päästjaks Avinurmes. Nii tema kui ka tüdrukud tahaksid ööbimisega laagreid. „Kui Piilsi vanasse koolimajja tuleb varjumiskoht, saaks harjutada varjumist,” lisas Piret Haav. Tema sõnul saab siis, kui varjumiskoht valmis, teha ühe ööbimisega laagri. „Vaatame, kuidas me päriselt seda olukorda talume. Seal on söögitegemise võimalus, WC, magamiskohad, aga kuidas me sellises keskkonnas, all keldris, end tunneme?” küsis ta.
Piilsi vana koolimaja on Piilsi Külade Seltsi käsutuses, koolimajas on suured ruumid, kus saab noortega teha laagreid. „Päevalaagreid tavaliselt kaks või kolm päeva, meil on kaks ringi, vanemad ja nooremad päästenoored.”
Kui väljas ongi suur torm, elektrikatkestus, ema-isa koju ei pääse ja näiteks koolipoiss on üksi koeraga kodus, kuidas ta hakkama saab.
Karl-Oliver Saare sõnul õpitakse päevalaagrites, mida kriisiolukorras teha. Piret Haav lisas, et just laagri pärast tehti Piilsi vanasse koolimajja põgenemistuba. „See on pigem põnevustuba selles mõttes, et kui väljas ongi suur torm, elektrikatkestus, ema-isa koju ei pääse ja näiteks koolipoiss on üksi koeraga kodus, kuidas ta hakkama saab. Siis lahendavad päästenoored ülesandeid, kuidas endale süüa teha, kuidas sooja hoida. Kui saame Piilsi vanas koolimajas varjumispaiga korda, paneme põnevustoa sinna uuesti üles. Praegu meil oli see ühes korteris, aga kuna seal tehti remont, siis pidime vahepeal ülesanded kokku korjama.
Teine on reaalne mäng on kodukeemia, mis oli jaotatud maja peale laiali. Päästenoored olid nagu teadlased, kindad käes, prillid ees. Nad käisid keldrist pööninguni, otsisid märke, mis on kodukeemia toodetel peal, et teha kindlaks, mis kui ohtlik on. Tulemuseks väike arvutus ja kood, millega sai kohvri lahti. Seal aga ootas auhind.”
Tegemistel on häid tulemusi
Ivar Ilves lisas, et teemasid on nii palju, mida noortega läbi käia: liiklus, elektriohutus, tuleohutus, olmeohutus, meditsiin, veeohutus jm.
Piret: Haav selgitas, et kõigepealt räägitakse teooria ja viiakse see kohe praktikasse. „Teeme nendega kogu aeg praktilisi ülesandeid. Ja loomulikult võistlusmoment, ilma võistluseta vist nad ei tuleks laagrisse.”
„Alustasime kolmas, neljas, viies, kuues klass ja nii läksime edasi. Hiljem võtsime uuesti kolmanda- neljanda klassi, nii sai meil oli kaks ringi.”
Kui Ivar Ilves kümme aastat tagasi alustas, siis oli tal kolmas-neljas klass. „Oleme selle meetodiga läinud edasi. On ka olnud teise klassi õpilasi, siis oli neid üks-kaks vahepeal.”
Piret Haav märkis, et näiteks Nõos võeti ka lasteaialapsi. „Neil on kõik esmased asjad, et näiteks küünalt ei jäta järelevalveta ja tikke ei puutu jne.”
„Päästjad käivad lastel külas lasteaedades ja teevad esmast ennetustööd, näitavad varustust. See ei ole vabatahtlike rida. Meie teeme ringi ja siis käime ka kutselistel abis, kuna ma ise käin tegemas elanikkonnakaitsekoolitusi koostöös päästetöötajatega, see koolitus on Väike-Maarjas läbitud, nüüd olen ise ka käinud juba omal käel tegemas, kui vaja on.
Üheteistkümnes aasta hakkab noorteringiga minema, ühed on ära läinud, on juba üliõpilased, nüüd on uus järelkasv olemas. Kaks on läinud ka inimese aitamise kooli ehk siis psühholoogiat õppima, üks noorpäästja õpib sisekaitseakadeemias. Järelikult tulemus on päästeringi vedamisest siiski olnud,” tunnistas Ivar Ilves.
