Kuidas te nii toreda ja ühtse küla olete saanud?
- Helve Laasik
- Aug 25
- 5 min read
25.08.2025, 07:06
„Üks Peipsi poolt tulnud neiu tuli küsima, kuidas me oma küla ikka nii elusaks oleme teinud. Tema küla on justkui välja surnud, keegi omavahel ei suhtle ja midagi ei toimu. See küsimus rõõmustas mind väga, sest tundsime ju ise sama ka oma küla kohta. Ja pärast esimest külapäeva on tunne juba hoopis teine, nüüd vaadatakse meie poole küsimusega: kuidas te nii toreda ja ühtse küla olete saanud,” räägib Halliku Maanaiste Seltsi juht Henessi Schmidt.
Halliku külade päeva korraldamise idee tuli ühise koostööna eelmisel aastal, kui Halliku Maanaiste Seltsile sai uus juhatus. Uude juhatusse kuulusid Henessi Schmidt, Rita Kivisaar ja Helen Int. Neil oli mõte, kuidas külaelu saaks elavdada ja inimesi ühendada ning kuidas erinevad põlvkonnad saaksid omavahel tuttavaks, üksteist tundma õppida, kuidas teada saada, millised oskused kellelgi on, kus kui palju õunapuid on, et saagikoristuse ajal teistele jagada, keegi kes teeb näputööd ja tahab jagada õpetusi, tehnikat põlluharimiseks. Miks peaks minema teenust kusagilt kaugemalt otsima, kui näiteks oma külas elab inimene, kes oskab seda tööd teha ja ta on nõus panustama ning appi tulema, teenust pakkuma.
Mõte hakkas sealt arenema, kuidas saada tuttavaks ja siduda erinevaid põlvkondi ning külaelanikke omavahel. Tehnoloogia arengu, linnastumise ja individualistliku maailmavaate tõttu kasvab aina ka eraldatus „minu” ja „teiste” vahel. Inimesed harjuvad järjest enam „ise” hakkama saama, enam ei suhelda naabritega, ei paluta ega pakuta abi ning hoolt jagub inimestel aina rohkem vaid selle jaoks, mis on „nende oma”. Nii kasvab aina ka eraldatuse tunne, millest lõpuks kasvavad välja hoolimatus, sallimatus, konfliktid.
Eesmärk oli toetada hakkajate inimeste tulemuslikumat koostööd nii kogukonna siseselt kui kogukondade vahel.
Omapärase tõuke sellele külapäevale andis osalemine Jõgevamaa Koostöökoja arukate külade meistriklassis. Eesmärk oli toetada hakkajate inimeste tulemuslikumat koostööd nii kogukonna siseselt kui kogukondade vahel.
„Ja nii me kuidagi sattusime sellele n-ö rongile, meil olid vahepeatused koduste ülesannete näol, meid juhendati, meid suunati, kuidas koostada külade arengukava. Tuli koostada küsimustik. Oli tarvis teha swot-analüüs, mida küla vajab ja kas inimesed üldse vajavad külaseltsi, võib-olla ei ole Halliku Maanaiste Seltsi ja seltsimaja tarviski. Ühesõnaga: mitu asja sai kuidagi põnevalt kokku,” räägib Halliku Maanaiste Seltsi juhatuse liige Rita Kivisaar.
Sealt tuligi idee, et teeme ühe külade päeva. Kuupäev sai kindlaks määratud selleks ajaks, kui ka kõige hõivatumad inimesed saaksid kohal olla.
Kaks töötuba
„Külade päeva sisuga tegeles meil Henessi Schmidt. Mõte oli rahvuslikus stiilis tasakaalukalt kulgeda. Ja niimoodi see oligi. Projekti „Halliku külade päev” kirjutasin mina kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) ja saime ka toetust. Meil olid hapendamise töötuba ja puidust nikerdamise töötuba igale vanusele. Neid viisid läbi Liis Tuulber Metsik Toit OÜ-st ja Markko Sunn.
Hapendamise töötoas oli 17 inimest, olid nii kohalikud kui ka kaugemalt. Töötoast osavõtjatel oli kohapeal võimalus ise teha purkidesse eeltööna valmis hapendus. Nad said siis kodus jätkata.
Töötoad olid telkide all, sest vahepeal meid ikka õnnistati ka vihmaga. Puitu olid nikerdamas igas vanuses inimesed, kõige noorem oli seitsmeaastane.
Väiksematele lastele tegi Tiina Malt näomaalinguid. Ja siis kell 16 tuli meil pika laua pidu. Igaühel oli kodunt kaasa toodud toidukraami kas siis oma küpsetatud või poeletilt pärit, aga see laud oli imeline. Ta oli nii lookas. Olime jällegi telgis, sest sadas vihma. Tutvusime omavahel – kes kuskilt pärit on, sest oli inimesi, kes olid tulnud oma vanemate või vanavanemate juurde, kes oli kellelgi lihtsalt külas, kelle juured olid Halliku kandis.
Väiksematele lastele tegi Tiina Malt näomaalinguid. Ja siis kell 16 tuli meil pika laua pidu. Igaühel oli kodunt kaasa toodud toidukraami kas siis oma küpsetatud või poeletilt pärit, aga see laud oli imeline. Ta oli nii lookas.
Olime jällegi telgis, sest sadas vihma. Tutvusime omavahel – kes kuskilt pärit on, sest oli inimesi, kes olid tulnud oma vanemate või vanavanemate juurde, kes oli kellelgi lihtsalt külas, kelle juured olid Halliku kandis.
Halliku Maanaiste Seltsi taasasutaja Maie Malt rääkis meile küla ajaloost ja kuidas Halliku Maanaiste Selts oli loodud, kes tema lõid, millised tegevused seltsis olid. Linda Olmaru luges meile Anna Haava luulet.
Rahvamuusik Meelika Hainsoo oli Linda Olmaru kaudu saanud Anna Haavast inspiratsiooni nii et ta tegi oma kava ringi. Meelika juhendamisel olid ringmängud, regilaulud, mida me koos ühiselt laulsime. Hiljem saime ka lõkke põlema, Hain Hoppe mängis kitarri ja tema laulu saatel lõppes meie õhtu.
Vahetult pärast Meelika lõpetamist tuli väike vihmasabin ja enne Haini laulmist ilmus taevasse võrratu topeltvikerkaar. See küll puude tagant otse ei paistnud, aga läksin suure tee peale ja tõin selle vikerkaare neile kohapeale, läbi kaamerasilma muidugi,” lisab Rita Kivisaar.
Halliku külade päeval osalesid mitme põlvkonna inimesed. Samuti kõlasid ettepanekud tulla
kokku jõulude ajal. „Millises vormis, peame mõtlema, sest oleme arvamusel, et me ei hakkaks rahvamaja ülesandeid endale võtma. Otsime oma nišši. Niimoodi rahulikult saab ka asju ajada, sest kõik inimesed ei otsi kärtsu ja mürtsu.”
Lisalugu
Tahaksime edaspidigi hoida rahvapärimust ja loodust lähedal
Halliku Maanaiste Seltsi juht Henessi Schmidt ütleb, et meie külapäev läks tõesti väga hästi. „Mina ise (ja usun ka teisedki) lahkusin külade päevalt sellise tundega, et olen millegi osa. Kuidagi palju kodusem on nüüd olla - teada, kes kusagil elab, millega tegeleb ja näha ka, et meil kõigil oli mingi sarnane ja ühtne ellusuhtumine ja rõõm.
Pikk tee on alles ees, aga tundub, et see oli väga kaunis stardipunkt. Oli näha, kuidas ka kunagistele Halliku Maanaiste Seltsi vedajatele läks südamesse see, et külapäeval lauldi koos regilaule, tantsiti vanu ringmänge ja tegeleti koos päris asjade ja väärtustega. Ei näinud mina külapäeval ainsatki õllepurki ega polnud meil õue peal ka mingeid moodsaid ja karjuvaid meelelahutuslikke vigureid. Saadi päriselt vestelda ja ausalt olla.
Eelmised Halliku Maanaiste Seltsi tugipostid ja eestvedajad Maie Malt ja Linda Olmaru olid samuti kohal ja jagasid kõigiga ka Halliku ajalugu ning Anna Haava luulet. Ja kaunis oli näha, kuidas see just eelkõige noortele ka korda läks.
Arvasin minagi, et ehk seekord see ühiselt täidetav pikk laud veel kõige rikkalikum ei saa, aga vastupidi - laud oli lookas. Ja kõik nii rõõmsad üksteise küpsetisi ja retsepte maitsma.
Eriti kaunis oligi näha, kuidas kõik külapäevaga kätt külge tahtsid panna, abistada ja kaasa lüüa. Ei ole need meie külad kustund ühti. Täitsa elu ja rõõmsaid, abivalmeid inimesi täis. Oodati ainult põhjust kokku tulemiseks.
Ja eks katsume neid põhjusi veel anda. Hakkame mõtlema, mida jõuludel teha - tahaks edasipidigi hoida ikka sellist siirast ja südamlikku joont, rahvapärimust ja loodust lähedal.
Halliku külade päeva ajal sai väga armsaks projektiks ka meie küla joonistatud maakaardike, kuhu kõik said oma talud joonistada ja juurde kirjutada, mida head nende õue pealt otsima võib tulla – mõnd tarkust, traktorit, kanamune või põnevat oskust. Seda kaarti täiendame kindlasti edasi, et oleks kõigil teada: abi ja lahendused on kõik oma külas olemas.”
