Jõgeva koolide retk tõi üllatusmomente
- Helve Laasik
- 2 days ago
- 2 min read
21.5.2026, 19:05
„Meie ajal oli siin söökla.” „Oi kui ilusaks kõik on tehtud, ei tunne äragi.” Need olid tavalised repliigid eile õhtul Jõgeva koolides.
Jõgeva linnapäevade ajal korraldatud retk „Koolist koolini. Tutvumine uute ja vanade koolimajadega”, mida juhtis Jõgeva koolide mälestustoa perenaine Maimu Valdmann, viis huvilised endise Jõgeva ühisgümnaasiumi majja Piiri tänav 1, praeguse Jõgeva põhikooli majja ning Jõgevamaa gümnaasiumi hoonesse
Töötukassa nõustamisosakonna peaspetsialist-sisekoolitaja (töökeskne nõustamine) Katrin Kleemann ütles, et endise Jõgeva ühisgümnaasiumi õpilasena (käisin kõik 12 klassi selles koolis ja lõpetasin 26. lennu 2012 aastal) oli huvitav hoonet taas külastada. „Olen paaril korral käinud Jõgeva valla sotsiaalosakonnas ja seal ei ole enam üldse aru saada, et ruumides oleks kunagi klassid olnud. Samuti on peauksest sisenedes fuajee suuresti muutunud, sest enam pole mõlemal pool garderoobide bokse, kuid kellatädi laud on endiselt oma kohal. Eriti põnev oli teisel korrusel ka endistesse klassiruumidesse sisse astuda, see tuletas meelde palju erinvaid mälestusi.
Hea meel on muidugi, et hoone alles jäi, sest vilistlastel on olnud võimalik Jõgeva koolide kokkutulekutel seda külastada. Jõgeva gümnaasiumi vilistlastel kahjuks seda võimalust ju ei ole, sest praegune Jõgeva põhikooli hoone on täiesti uus, välja arvatud aula. Kooli ehitamisest kuni selle sulgemiseni jagas oma mälestusi Raul Kull. Oli põnev kuulata.
Jõgeva põhikooli hoone jättis väga sooja tunde. Külastasin kooli esimest korda pärast ümberehitamist. Tingimused õppimiseks on väga head, kuigi nagu õpetajad välja tõid, on lastel natuke vähe ruumi. Siiski tundus treppidel istumise osa avar ja ruumikas. Mõte viis kohe sinna, et siin koolis sooviks küll õppida ja miks meil omal ajal sellist ägedat vahetundidel koosolemise ruumi ei olnud. Väga põnev oli praeguste matemaatikaõpetajate mälestusi ja ka praeguseid seiku kuulata.
Jõgevamaa gümnaasiumis oli samamoodi soe tunne. Koolimaja on väga kaunis nii seest kui väljast, ruumid on avarad ja valgusküllased. Minu üllatuseks on koolis ka kohapealne raamatukogu (arvasin, et ka riigigümnaasium kasutab linnaraamatukogu). Huvitav oli kuulda, kuivõrd erinev on praegune õppkava ülesehitus, st õpilased saavad lisaks kohustuslikele ainetele valida juurde ka erinevaid valikaineid (valik on väga muljetavaldav).
Jõgeval on olnud läbi aegade tugev hariduselu. Seda siis nii endiste keskkoolide kui praeguse põhikooli ja riigigümnaasiumi näol. Märkimata ei saa jätta ka meie kaht lasteaeda. Õpetajad andsid ja annavad siiani endast parima, et luua tugev põhi edasiseks haridustee jätkamiseks. Olen väga tänulik endistele Jõgeva ühisgümnaasiumi õpetajatele läbi 12 kooliaasta, sest saadud teadmised ja oskused on olnud edasise haridustee tugevaks aluseks, aidates kaasa kõrgkoolides üldainete õppimisele. Mulle tulevad meelde matemaatikaõpetaja Urve Oleski kunagised sõnad: „Täna (kõikidel klassi õpilastel) on teil keeruline ja olete minu peale pahased, kuid hiljem kõrgkoolis õppides tänate mind.” Olin siis ilmselt üheteistkümnendas klassis ja ei osanud keeruliste matemaatikaülesannetega seoses kuidagi seda positiivsust näha.
Hiljem kõrgkoolis kõrgemat matemaatikat õppides tulid õpetaja Oleski sõnad mulle meelde ja alles siis mõistsin, mida ta toona öelda soovis. Olen tänulik, et ta oli minu matemaatikaõpetaja,” rääkis Katrin Kleemann.
Vaadata sai Jõgeva Seltskondliku Ühisuse maja (seltsimaja), Nieländeri erakooli, Jõgeva Rahvahariduse Seltsi kooli, Jõgeva kinomaja, praegu Weckman, lastesõime, Jõgeva keskkooli algklasside maja, praegu EELK Jõgeva Koguduse maja, Emmeline Kilgi koolimaja. See oli erakool, kus õppis veidi aega ka Betti Alver, Eeva (Pedriks) Niinivaara jt ning maja Mustvee maantee 2, kus tegutses Jõgeva keskkool, Jõgeva vene põhikool ning noortekeskus, nüüd eravaldus.
