top of page

Ulvi vana koolimaja ärkab kogukonnakeskusena uuesti ellu

2 minutes ago
4 min read

22.11.2026, 15:36

Ulvi Naiste Ühenduse juhatuse liikmed Klaarika Klemm ja Anu Tooming maja tutvustamas   Fotod: Helve Laasik
Ulvi Naiste Ühenduse juhatuse liikmed Klaarika Klemm ja Anu Tooming maja tutvustamas Fotod: Helve Laasik

Kui Ulvis kool 2003. aastal kinni pandi, jäi maja tühjaks. Tõsi, vahepeal on koolimajas elanud ka inimesed, kuid ajutiselt. Aastast 2022 tegutseb seal juba 1999. aastal asutatud mittetulundusühing Ulvi Naiste Ühendus.


Ulvi on küla endise Ida-Viru maakonna äärealalt, 2017. aastal ühines Avinurme vald, kuhu ka Ulvi kuulus, Jõgevamaaga. Ulvi külas elab praegu u 130 inimest. Ümberkaudsed külad juurde liites saab kokku üle paarisaja elaniku.


Ulvi Naiste Ühenduse liikmed Klaarika Klemm, Anu Tooming, Kristi Pukk ja Ruth Tooming on projektide ning kohalike heategijate abiga vedanud eest vana koolimaja saali kordategemist, mis on juba peaaegu renoveeritud, jäänud on vaid akende korrastamine. Praegu on projekt muinsuskaitse otsuse ootel. Samuti on peagu korras saali kõrvalruum. Soojust annavad ahjud ja soojapuhur Weltem.


Enne ja nüüd. Koolimaja saal on saanud uue väljanägemise     Vasakpoolne foto: Erakogu
Enne ja nüüd. Koolimaja saal on saanud uue väljanägemise Vasakpoolne foto: Erakogu

Ulvi kogukonnamajas pole praegu vett, kuid majas on olnud vesi sees. Kui majast lahkusid viimased elanikud, jäi kõik pilla palla ja vesi torudesse. Kevadeks oli kõik lõhki külmunud, isegi tualetipotid.


Koolimaja õues on küll salvkaev, kuid see vajab puhastamist, sest kaevuvett pole aastakümneid keegi kasutanud. Koolimaja lähedal olev tiik on seltsi omaosalusena ja hea toetaja abil puhastatud ja süvendatud.

Õues on alles vanad kuivkäimlad, ka neid on võimalik kasutada. Kriisi korral võib olla ka veega probleeme, sellepärast on võimaliku kerksuskeskuse rajamisel kuivkäimla hädavajalik..


Vajalik kerksuskeskus


Kerksuskeskuse peale on Ulvi Naiste Ühendus tõsiselt mõelnud ja selleks ka projekte kirjutanud. Viimases taotlusvoorus neile kahjuks raha ei jätkunud.


Klaarika Klemm toob näiteks välja, et kohalik n-ö Padaorg (2010. aasta detsembris lumetormi Monika ajal jäi Tallinna-Narva maanteele Padaorgu ööseks kinni umbes 600 inimest – toim) on ka neil korra juba lähiminevikus olnud, kuus autot olid lumes kinni. Seega kui selline sündmus peaks korduma või mõni muu kriisi olukord, saaksid hädalised koolimajas peavarju.


Esimese koristamise majas korraldasid tragid naised 2009. aasta külapeo ajaks. Maja ümber olevat krunti hooldab samuti Ulvi Naiste Ühendus, niidavad kohalikud mehed. Varem oli koolimaja juures kooliaed ja kooli staadion. Selle aitas võsast puhastada kohalik ettevõtja, hooldusniidukiga on ümbrust kohalik põllumajandusettevõtja aidanud korra niita, et koolimaja ümbrus uuesti võssa ei kasvaks.


Klaarika Klemm toob näiteks välja, et kohalik n-ö Padaorg on ka neil korra juba lähiminevikus olnud, kuus autot olid lumes kinni.

Püsikulu on internet. See makstakse MTÜ arvelt. „See on hädavajadus,” tunnistab Klaarika Klemm. Üks kohalik heategija, kes tegi annetusena korda koolimaja aknad, ei jõudnud veel õieti alustadagi, kui visati kaks akent sisse. Möödunud talvel pani ta üles rajakaamera. kuid 2026. aasta kevadest valvavad maja juba korralikud valvekaamerad.


„Internet majas on vajalik meile ka koolituste ja muude ürituste jaoks, majja tuleb valguskaabel. Valguskaabli paneku koolimajja rahastas samuti annetuse korras sama inimene. Ulvi Naiste Ühendus on igal pool avalikult öelnud, et valvekaamerad on väljas, pole mõtet koolimaja juurde laamendama tulla,” lisab Klaarika Klemm.


Naiste sõnul on veel kohalikke abilisi, kes Ulvi Naiste Ühendust hätta ei jäta. „Kui kevadel oli tormimurd, suur puuoks oli katusel, siis sai kõik kiiresti ja valutult koristatud. Alati tullakse appi ümbrust koristama, lund lükkama jne, kui abi paluda. Oleme väga tänulikud oma abilistele, toetajatele ja annetajatele. Ootame ka väga uusi abikäsi. Meie tegemistel saab silma peal hoida Ulvi Naisteühenduse FB lehel.”


Mõtlevad uute kasutusvõimaluste peale


Kui majas oleks vesi ja duširuum, saaks korraldada suvel Ulvi koogukonnamajas noortelaagreid. Teisel korrusel on võimalik ööbida, majas on olemas madratsid ja kušetid. „Noortelaagrite kohta on meie käest küsitud,” toob Anu Tooming välja.


Sooja annavad saali ahjud ja soojapuhur Weltem
Sooja annavad saali ahjud ja soojapuhur Weltem

Küsitud on ka sünnipäeva pidamise võimaluste kohta. Kuna tegemist on endise koolimajaga, siis saaks korraldada ka klassi- ja kooli kokkutulekuid. Hiljutise rahatarkuse koolituse ajal küsiti ka jõulupeo pidamise võimaluste kohta. Takistuseks on tualeti puudumine majas. Väljas on tualett olemas ja kes on sellega leppinud, saavad olla. Ulvi Naiste Ühendus soetas nimelt maja juurde välitualeti, seda kasutatakse suvel väliürituste ajal.

Ulvi kooli kokkutulekuks kogunesid inimesed septembris koolimaja juurde, vaatasid oma vana armsat koolimaja, said vanade klassikaaslastega kokku ning läksid hiljem pidu pidama veidi kaugemale. Paljud oleksid tahtnud siiski pidu pidada koolimaja juures.


Sooviks on koolimajja üle tuua ka kohalik raamatukogu.



Lisalugu


Ulvi Naiste Ühenduse projekte kogukonnakeskuse korrastamiseks


2019 kirjutasid naised projekti välilavale uue katuse saamiseks

KOP 2024 kevadvoorust saadi raha kahe ajaloolise ukse renoveerimiseks ja ühe uue ukse soetamiseks ning seinte korrastamiseks. Remondi käigus tulid välja originaallaudised, need jäid alles ja ülejäänud seinad saalis said kipsplaadi.

2024 KOP sügisvoorust saadi raha uue vaheseina ehituseks ning põranda remontimiseks (vana värvi eemaldamine, viimistlemine, õlitamine) ja seinte tapeetimiseks

KOP 2025 kevadvoorust sai selts raha uue ahju ehitamiseks.

KOP 2026 kevadvoorust sai selts toetuse ruumide sisustamiseks. (Lauad, toolid, kardinad, kardinapuud)



Raamatukogu pandi kinni, koduteenindus toimib


Ulvi raamatukogu pandi kinni, kuna endistes ruumides puudub elekter ja võimalus edasi toimetada, kuid koduteenindus toimib.

„Meie töötaja Anu Tooming teeb seda heast südamest, ta on moodustanud omale koju ühe raamaturiiuli, kus siis temal kodus kas käivad inimesed või siis ta viib inimestele suisa koju raamatud või vahetab raamatuid selleks Kristi loodud „Raamatuharakas”. Aga inimese jaoks, kellele ta läheb raamatuid koju viima, on see ju päevasündmus. Ta ootab väga raamatukogutöötajat, kellega saab siis ka veidi suhelda. Keegi ei saa öelda, et on mingist teenusest ilma jäänud. Kes vähegi liiguvad, need muidugi käivad Mustvees või kasutavad Anu kodust raamaturiiulit,” räägib Mustvee raamatukogu juhataja Anu Ots.


ARVAMUS

Uus elu väärikale, kuid palju tööd vajavale koolimajale


Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) vabaühenduste konsultant Kersti Kurvits ütleb, et Ulvi Naiste Ühing on hea näide sellest, kuidas kogukonna ühine soov, eestvedajate pealehakkamine ja külaelanike vabatahtlik panustamine võivad anda uue elu ka väärikale, kuid palju tööd vajavale vanale majale.


„Külaelanikele südamelähedase vana Ulvi koolimaja kordategemine on suur ettevõtmine, kuid seltsi eestvedajatel indu ja ideid jagub ning esimesed ühised kooskäimised, külapeod ja koolitused on juba toimunud. Samm sammult on projektitoetuste ja talgutööga korda tehtud ja sisustatud ruume, palju on juba tehtud, aga väga palju tööd on veel ees. Ulvi Naiste Ühendusele ja kogukonnale soovime palju jõudu, jaksu ning häid projektivõimalusi, et vana koolimaja saaks uue elu ja kujuneks mõnusaks kogukonnakeskuseks.”



 
 

Populaarsed artiklid

Telli Jõgevamaa värskemad uudised endale meilile!

  • Facebook
  • Instagram

© 2025 Jõgevamaa.info

bottom of page