Kuidas kõige uuega kiiresti sina peale saada
15.11.2026, 18:16

Põltsamaalane Väino Valdmann on eelkõige tuntust kogunud fotograafina, kuid saab kenasti hakkama ka videotega ning maalib. Lisaks kunstihuvile on ta tehnika- ja tehnoloogiahuviline ehk kõige uuega hästi sina peal.
Valdmann on aastaid jäädvustanud Põltsamaa elu ning linna 100. sünnipäevaks pani kultuurikeskusesse ka vastava näituse üles. Lisaks enda piltidele oli ta tolmu pühkinud ka oma isa vanadelt fotodelt ning kui negatiivid alles, sai pildid sisse skaneeritud ning vajadusel AI-ga töödeldud nii, et tulemus vaataja silma paitab.
Alustas algklassides
Fotograafiaga hakkas Väino Valdmann tegelema juba algklassides, fotoaparaatideks ikka Smenad.
„Põhimõtteliselt tõsisemalt hakkasin fotograafiaga tegelema 1980date alguse poole. Mõnikord juhtus nii, et tegin rajoonilehele Punalipp vahel jutukese, panin pildi juurde. Ja ajakirjanikele, näiteks Julius Tillole tegin pilte, Tilloga käisime koos ja vahel tegin fotosid ajalehele Rahva Hääl, ma olen mõned auhinnad saanud Rahva Hääle Aasta foto konkursilt. Ja paljud asjad ongi mul tegelikult võib-olla hoopis sellepärast, et olen midagi kellelegi pidanud tegema.”
Maalinud on Väino Valdmann ka, kuid vahepeal tuli hoopis elektroonikavaimustus. „Viskasin sõna otseses mõttes pintsli nurka. Sellest oli kasu ka, leidsin hiljem, et pärast tulid mul maalid palju paremini välja,” räägib ta.
Elektroonikavaimustus tõi töö
Elektroonikavaimustuse tuules valmisid tal värvimuusika blokid, võimendid, automaatikablokid. Umbes 20-aastaselt hakkas ta juhendama pioneeridemajas elektroonikaringi. „See oli väga hea variant, sest ehitasin ise igasuguseid asju ja konstrueerisin.
Mind märgati, see oli 1980datel aastatel, ja kutsuti pioneerimajja raadiotehnika ringi juhendama. Pioneerimaja elektroonikaring tegutses sel ajal mõisamaja tööõpetuse ruumides. Olime lastega Pärnus pioneerimajade kokkutulekul, seal selgus, et tehastest antakse juppe lahkesti. Sellel ajal suhtuti pioneeride huvitegevusse tõsiselt. 1990date alguses käisin Hans Pöögelmanni nimelises tehases ja Punases RET-is, sain juppe, tõime neid mõnikord suure autoga, kastide viisi, mitte kilekotiga. Mul oli terve märkmik täis telefoninumbreid, helistasin, kas on midagi, päris uusi juppe anti, mitte vanakraami.
Varem oli tegelikult hea süsteem, vähemalt pooled ringid pidid olema tehnoloogiaringid. Ja see mõjus ka, ei olnud nii, et ainult rahvatants, koorilaul ja näitering.”
Kui tulid arvutid
Ja siis tuli uus aeg, arvutiaeg. Esimese arvuti ehitas ta ise valmis 1987. aastal. Selle arvutiga sai mängida ja kirjutada. Muidugi käis ta televiisori järgi ja oli mustvalge. Häälestada ja mälusid programmeerida aitasid Tartu ülikooli füüsikud. „Päris vinge masin sai,” tunnistab Väino praegu.
Tal tekkis võimalus saada Tallinnast 1991. aastal arvuteid ja selle võimaluse kasutas ta samuti ära. Ikka tehnoloogiaringi jaoks.
Väino Valdmann on töötanud ka kunstnik-dekoraatorina Jõgeva kommunaalkombinaadi Põltsamaa osakonnas. Seal tuli joonistada plakateid, värvida liiklusmärke. Väga palju tööd tal ei olnudki.
Varakult multimeedia maailma
Arvuti abiga jõudis Valdmann multimeedia maailma. Juba aastal 1996 valmis Väino Valdmannil esimene Eesti 3D arvutimultifilm pealkirjaga „World ehk maailm”, film käsitleb kosmose- ja ulmetemaatikat. Sellel ajal oli arvutianimatsioon Ameerika Ühendriikides alles alguse saanud, sellepärast põhjustas film Eestis ka palju elevust.
„Tehnoloogia oli aastatel 1991-1995 minu meelest meeletu arengutempo teinud. Tundsin foto- ja filmimees Peeter Toomingat tänu fotokunstiühingule, mille liige ma olin ja olen põhimõtteliselt ka praegu, ühing on meil varjusurmas. Võtsin Peeter Toomingal nööbist kinni, et kuule, sa käid televisioonimajas, järsku viid mind sinna, kus nad teevad arvutiga saatepäid. Ta viiski.
Juba aastal 1996 valmis Väino Valdmannil esimene Eesti 3D arvutimultifilm pealkirjaga „World ehk maailm”, film käsitleb kosmose- ja ulmetemaatikat.
Rene Kelomees aitas mul seda filmi siis kokku panna üheks videofailiks. Disketid olid siis, muud meil ei olnudki. Kaks karbitäit diskette oli mul kaasas, läksin õhtul sinna, ta kopeeris minu asjad ära ning lõpuks saime video kokku. Kodus möllasin ise heliribaga.
Aivo Kelomees on tema vend ja tema sokutas mu Kumusse varase arvutikunsti näitusele, kuna olime temaga Kullo noortegaleriis teinud kaks korda töötubasid nädal aega korraga. Tema minu asju teadis.
Kumus näidati 2016 varase arvutikunsti näitusel „RAM – Eesti varane arvutikunst” monitoris poolteist minutit filmi „World ehk maailm”. Praeguseks olen oma filmi ka digitaliseerinud.”
Dokumentaalfilmid Põltsamaaga seotud inimestest
Väino Valdmann on teinud ka dikumentaalfilme, näiteks kirjanik Henn-Kaarel Hellatist („Aasta Hellatiga”), kes suhtles Põltsamaa kunstiseltsi inimestega. Hellati pea voolimisest kunstiseltsis tegi Valdmann filmi „Pea tegemine”, see film tunnistati 2011. aastal Theodor Lutsu filmipäevadel parimaks dokumentaalfilmiks.
Filmi on Valdmann teinud ka spordimees Villu Ojassalust, rahvatantsupedagoog Senta Bergmannist, kunagisest naismehhanisaatorist Loniida Bergmannist.
Kahe nädala jooksul kolm korda teatrisse
„Kavatsen nüüd kahe nädala jooksul kolm korda teatris käia. Kõigepealt vaatasin Põltsamaal Kellerteatri „Verejälje”, pühapäeval käisin balletti vaatama Estonias, „Valgus maailma lõpust” ja siis lähen vaatama Estoniasse Mozarti „Figaro pulma”.
Ma käin küll vahel ka meie kultuurikeskuses teatrietendusi vaatamas. Samuti käin ka Vanemuises päevastel etendustel. aga enamasti on nii, et ma ise ostan pileti. Ja bussipiletid pole ju kallid, Puhu ristist saab bussi peale, mul on 15 minutit kodunt jalutada. Vahel tahaks siit konnatiigist välja saada. Olen ka teisi Põltsamaa inimesi päevastel etendustel kohanud.
Inimesed vinguvad, aga ettevõtlikkust ja kättevõtmist neil ei ole. Bussiga edasi-tagasi Tartusse on sõit umbes kümme eurot. Enne teatrietendust olen käinud Tartus mõnikord ka kinos, „Mortenit” ja „Sigade katku” käisin niiviisi vaatamas.”
Lisalugu
Töökohad
Jõgeva rajooni kommunaalettevõtete kombinaat – kunstnik dekoraator
Jõgeva pioneeridemaja – elektroonikaringi juhendaja
Põltsamaa huvikool - arvutiringi juhendaja
Põltsamaa kultuurikeskus - arvutiringi juhendaja
FIE Väino Valdmann _ arvutid, foto, video
Ühiskondlik tegevus
Jõgeva Fotoklubi
Põltsamaa Kunstiselts
Eesti Fotokunstiühing
Eesti Mittekommertslike Filmide Autorite LiitAastast 1922
Suuremad tunnustused
UNICA suur kuldmedal
Põltsamaa valla teenetemärk
Väino Valdmanni loometee
Põltsamaa Kunstiseltsi, Eesti Fotokunstiühingu ja Eesti Mittekommertslike Filmide
Autorite Liidu (ja selle juhatuse) liige
1997 aastal tegi Eestis arvutiga esimese multifilmi „World”. 2017 aastal näidati seda
KUMUs näitusel „Eesti varane arvutikunst”
On esinenud filmiüritustel Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal ja veel paljudes teistes
riikides; teinud palju isikunäitusi, ka 3D piltide näitusi ja osalenud rühmanäitustel
Fotosid on kasutatud aastakümnete jooksul paljudes trükistes
On videopildis ja fotos jäädvustanud üritusi ja inimesi üle Eesti
Pärastlõuna Gustav Germaniga (Paljude fotoraamatute autor)
Valli Lember Bogatkina meistriklass
Meistriklass. Professor Leonhard Lapini meistriklass
Film spordimees Villu Ojassalust „Meie Villu”
Film Loniida Bergmannist „Lonni”, Senta Bergmannist - „Tantsu kutse”
Kirjanik Henn - Kaarel Hellat ja tema toimetamised „Aasta Hellatiga”
KRISTEL LUKATS - fotoga läbi elu
Heiki WAHERI koomiksitöötuba lastele
Ants Paju ja Sõpruse park
Räägime lugusid. Põltsamaalaste mälestused küüditamisest
Rehepeksupäevad, kardivõistlused ja palju muud. Videod on Youtube's kõigile
vaatamiseks









