BETTI ALVER 120 | „Sündmusi saame teha ikka koos kõikidega”
Updated: 1 day ago
20.11.2026, 20:25

Kui küsida ükskõik kus Eestimaa nurgas inimestelt mida nad teavad Jõgeva linna kohta, siis tuuakse alati välja kaks sündmust – Tähetund ja Alo päevad.
Mõlemat sündmust korraldav MTÜ Tähetund andis 15. sünnipäeva puhul välja raamatu „Betti Alver ja luulelinn Jõgeva”. Raamatu autor Maimu Vaidmann on aastakümneid seisnud hea selle eest, et Jõgeva linn poetess Betti Alveri mälestusest hooliks ning seda ka vääriliselt meeles peaks.
„See ei ole minu elulooraamat, see on kroonika ehk kõik need sündmused, mis on Betti Alverile pühendatud ajast aega.
See on mälestuste raamat ja ka tänu raamat. Tänu kõikidele, kes on selles masinavärgis olnud ja ka edaspidigi on. Masinavärk on olnud suur, kuid peame alati teadma, et sündmusi saame teha ikka koos kõikidega,” ütles Maimu Valdmann raamatu esitlusel Jõgeva kultuurikeskuses Betti Alverile pühendatud XXXIV luulepäevade Tähetund avamisel.
Valdmann mõtles kaua, kuidas pöörduda nende inimeste poole, kes aitasid raamatul ilmuda. „Tegelikult olete kõik heategijad, ka need, kes on tulnud luulepäevadele, kes käivad muuseumis ja pargis mälestushetkedel ning Betti Alveri haual Raadi kalmistul.
Teatavasti käivad meiega kaasas kõik teod, mida me teeme. See raamat on ka tegude raamat selles mõttes, et sinna on kirja pandud tõesti need teod, millest teie olete osa võtnud, aga mida ka mina olen korraldanud.”
Miks raamat? „Olen raamatu usku, ma armastan raamatut, raamat on minu elu ja armastus.”
Valdmann meenutas oma esimesi jõulukinke, sellel ajal küll näärikinke, need olid kaks pehmete kaantega raamatut. Need raamatud olid Feliks Kotta „Vaat mis juhtus” ja „Tublid loomad”, need on luulevormis. „Olin esimeses klassis, neljanda klassi poisid ühest perest olid need raamatud mulle kingiks valinud. Aga nende pakkide taga olid kindlasti nende neljanda klassi poiste vanemad. Pidin pakkide lunastamiseks esitama kaks luuletust. Olin üliõnnelik. Lugesin need raamatud kohe läbi.
Raamatud ja raamatukogu on saatnud mind koguaeg. Kõik, mida me teeme, peab ikkagi lõpuks talletatud saama raamatus.”
Maimu Valdmann ei kogu asju, vaid mälestusi. Ka noored võiksid seda teha, küsitleda vanemaealisi ja panna nende räägitu kirja. Sest vanematel inimestel on nii palju oma mõtteid edasi anda. „Ju siis sellepärast oli ka vaja mul see kõik panna raamatusse.”
Maimu Valdmann mäletab, et ütles Betti Alveri matusel 1989. aastal pärga hauale asetades, et meie hoiame Betti Alveri mälestust Jõgeva linnas. „Mul oli kolm mõtet, mida Jõgeval annab teha – Betti sünnimajja peaks tulema muuseum. Betti käis ka üle raudtee, ka sinna oli vaja kohta, kuhu saaksime koguneda. Tuli pargi mõte. Noortele tuleb samuti midagi teha. Alustasime Jõgeva keskkoolis Lianne Saagega ühel ja samal ajal tööd, loomulikult asutas Lianne üsna pea Liblikapüüdja. Kaks ettevõtjat soovitasid mul teha fond. Üsna kiiresti sai moodustatud ka Betti Alveri Fond. MTÜ Tähetund on tekkinud Betti Alveri Fondi kõrvale. Võtsime Betti Alveri muuseumisse tööle Toomas Muru. Maja tehti tühjaks, et saaksime hakata muuseumi rajama. See töö käis fondi kaudu. Kokkuvõttes on kõik läinud hästi.”
Raamatus on pikemalt juttu ka Jõgeva keskkooli ja hilisema Jõgeva gümnaasiumi direktorist Taisto Liivandist ning samuti Lianne Saage-Vahurist ja Toomas Murust.
RAAMAT

„Betti Alver ja luulelinn Jõgeva”
Koostaja: Maimu Valdmann
Väljaandja: MTÜ Tähetund
Kujundaja: Ruth Laasi
375 lk









