Tähetund ja Liblikapüüdja ühendavad sadu noori
20.9.2026, 14:41
Kooliteater Liblikapüüdja ja MTÜ Tähetund on kaks eraldi organisatsiooni, kuid üheskoos tegutsedes tagavad nad järelkasvu ning pakuvad õpilastele väärtuslikke kogemusi.
Jõgevamaad külastanud maakondlike mittetulundusühenduste konsultantidele tutvustas MTÜ Tähetund ja kooliteatri Liblikapüüdja tegevust Sten Siirak.
MTÜ Tähetunni põhieesmärk on hoida ja säilitada Betti Alveri ning Alo Mattiiseni mälestust Jõgeval. Sündmuste korraldamiseks taotleb organisatsioon toetusi erinevatest allikatest. Organisatsioon asutati 23. novembril 2011, Betti Alveri 105. sünniaastapäeval, ning kannab edasi SA Betti Alveri Fondi ja Jõgeva Gümnaasiumi väärtusi ning kohustusi.
Niipea kui mõni Liblikapüüdja liige saab 18-aastaseks, on tal võimalik liituda MTÜ-ga Tähetund. See annab võimaluse vilistlasena koos teistega sündmuste planeerimises ja korraldamises kaasa lüüa. Igal aastal lisandub organisatsiooni neli kuni kuus uut liiget. Praegu on MTÜ-l 38 liiget, kellest suurema osa moodustavad kooli lõpetanud vilistlased. Organisatsiooni eesmärk on tagada kooliteatri tegevuse ja sündmuste järjepidevus. Tuumiku moodustavad vilistlased ning tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel.
Koostöö, koostöö ja veelkord koostöö
„Projekti tasemel on meil maatrikssüsteem funktsionaalsete divisjonidega. Oleme küll MTÜ, kuid töötame paljuski suure organisatsiooni põhimõtetel. Kasutame kaasavat juhtimist, kus ülesanded on jaotatud väiksemateks osadeks ning inimestel on suur autonoomia. Igaüks vastutab oma ülesannete täitmise ja tulemuste eest ise. Püsivad rollid on personalijuht, finantsjuht, mentorlusjuht ja sekretariaat. Need rollid valitakse aastaks, ülejäänud liikmed tegutsevad vastavalt vajadusele erinevates divisjonides.
Meil on projektijuhid ja divisjonijuhid. Divisjonijuhid kaasavad vabatahtlikke ning koostöös viiakse sündmused ellu”, märgib Sten Siirak.
Nii saavad kooliteatri noored kogemusi kultuurikorralduses, meeskonnatöös ja projektijuhtimises.
„Kooliteater Liblikapüüdja töötab tihedas koostöös MTÜ-ga Tähetund. Kooliteatri noored tegutsevad vabatahtlikena ning saavad soovi korral proovida ka assisteerivaid rolle. Vanemad Liblikapüüdja liikmed võtavad nooremaid assistentideks, et valmistada neid ette tulevasteks sekretärideks, turundusjuhtideks, sponsorlusjuhtideks või kunstilisteks juhtideks. Motiveerime neid selleks, et uued noored oleksid alati peale tulemas,” räägib Sten Siirak.
Töö käib nõnda, et projektijuht teeb koostööd sekretariaadi ja finantsjuhiga ning annab personalijuhile teada, milliseid inimesi projekti jaoks vaja on. Personalijuht edastab info divisjonijuhtidele. „Divisjonijuhid jaotavad ülesanded omavahel ära. Projektijuhina saan vastuse, et inimesed on olemas. Nemad moodustavad meeskonna. Divisjonid leiavad vajalikud vabatahtlikud ja selle kaudu sünnibki sündmus. Lisaks on meil mentorlusjuht, kes teeb tihedat koostööd divisjonijuhtidega, võtab vastu assistendid ja tagab pideva mentorluse.”
Nii saavad kooliteatri noored kogemusi kultuurikorralduses, meeskonnatöös ja projektijuhtimises.
Kooliteatril viis truppi
Sten Siirak lisab, et MTÜ Tähetund tegutseb iseseisva organisatsioonina, kooliteater Liblikapüüdja kuulub aga Jõgeva põhikooli ja Jõgevamaa gümnaasiumi juurde.
Kooliteatri eesmärk on kasvada südametarkust jagavateks headeks inimesteks. Kooliteatrit juhtis aastaid Lianne Saage-Vahur, tema lahkumise järel võttiski töö üle Sten Siirak.
Kooliteatril Liblikapüüdja on praegu viis truppi: II klasside, V klasside, VI-VII klasside, VIII-IX klasside ning X-XII klasside trupp. Käesoleval õppeaastal tegutseb kooliteatris 96 õpilast. Neli truppi on Jõgeva põhikoolis ja üks Jõgevamaa gümnaasiumis.
Iga kolme aasta tagant võetakse vastu uus esimese klassi trupp, kellest kasvatatakse noored teatritegijad. Kolme õppeaasta järel jätkavad teatritegevusega need, kelle huvi on püsinud. Järgmine aste on IV - VI klassid, sinna tuleb ka õpilasi juurde, üldjuhul on neid trupis kokku 12-15. VII - IX klasside trupis väheneb liikmete arv samuti nagu noorte huvitegevuses sageli juhtub. Truppides on tavaliselt 15-20 õpilast. X - XII klasside trupi suurus on samuti tavaliselt 15-20 õpilast. Igal aastal lõpetab gümnaasiumi kolm kuni viis õpilast.
I - III klasside trupid osalevad põhiliselt kooli aktustel ning Betti Alveri luulepäevade konkursil „Tuulelapsed”, maakondlikul näitemängupäeval ja võimalusel riigifestivalil. IV - VI klasside õpilasi kaasatakse lisaks ka sündmuste korraldamisse ning nad saavad tegutseda vabatahtlikena. VII - IX klasside noored saavad lisaks osaleda päevajuhtimises ja omandada sündmuste juhtimise kogemust. Samuti saavad nad kaasa lüüa Betti Alverile pühendatud luulepäevadel „Tähetund”. X - XII klasside õpilased osalevad eelnevate tegevuste kõrval ka Põltsamaa miniteatrite päevadel ja saavad võimaluse osaleda lisaprojektides.
„Meil on graafik alati väga täis, sellepärast mõtleme aasta ette. Praeguseks oleme oma tegemisi kavandades jõudnud aastani 2031. Mõtleme vaikselt Betti Alveri 125. sünniaastapäevale.
Mullu osalesime filmifestivalil Kaader, kus tegime kaasa lühifilmis „Äng”. Kaks poissi meie kooliteatrist võitsid näitlejapreemiad ning film pälvis parima lühifilmi tunnustuse.
Osalesime oma kavaga Jõgevamaa parimate ettevõtete ja kodanikuühenduste tunnustamisõhtul, kuhu JAEK meid kutsus. Meil oli mitu sketši, kus õpilased said ennast väljendada ja rahvas suure kõhutäie naerda,” lisab Sten Siirak.
Liblikapüüdja andis oma panuse Kodutütarde 94. aastapäeva tähistamisse ning Mustvee Kultuurikeskuse 65. sünnipäeva programmi. Samuti osaleti Jõgevamaa olümpiaadide ja LEEN-projektide parimate tunnustamisõhtul Mustvees.
Koostöös Märt Koigiga valmisid minifirmade reklaamklipid, milles noored näitasid humoorikalt, millised lahendused turunduses ei tööta.
Ainuüksi kooliteatri Liblikapüüdja tegevuseelarve võib õppeaasta jooksul ulatuda ligikaudu 26 000 euroni. Selle hulka kuuluvad osalustasud, väljasõidukulud, koolitused, rekvisiidid ning muud tegevuskulud. Kui tegemist on kohaliku omavalitsuse või maakonna esindamisega, rahastatakse tegevusi Jõgeva põhikooli ehk kaudselt Jõgeva valla ning riigikoolina Jõgevamaa gümnaasiumi eelarvest. Kui aga osaletakse koolitustel või muudel õppevälistel sündmustel, näiteks Peipsi ääres toimuvas kooliteatrite suvekoolis Rannal, tuleb õpilastel tasuda omaosalus.
Lisalugu
Kuidas kõik toimib
MTÜ Tähetunni tuumiku moodustab peamiselt kooliteater Liblikapüüdja vilistlaskond.
Igal aastal lisanduvad uued õpilased.
Kooliteater valmistab noori ette meeskonnatööks ja sündmuskorralduseks. Alates 18. eluaastast on neil võimalik liituda MTÜ-ga Tähetund.
Mitmed MTÜ Tähetund sündmused on otseselt seotud kooliteatri Liblikapüüdja tegevustega, eelkõige luulepäevad „Tähetund” ja kooliteatrite suvekool Rannal.
Kooliteatri noored osalevad vabatahtlikena kas assistentidena või korraldajatena.
Kooliteater arendab kultuurilist, loomingulist ja organisatoorset pädevust.
Tähetund MTÜ pakub võimalust neid oskusi rakendada päris projektides ja päriselus.
Kooliteater Liblikapüüdja loob järelkasvu võimaluse. MTÜ Tähetund aitab omandatud teadmisi ja oskusi rakendada ning annab noortele täiendava kogemuse kultuurisündmuste korraldamisel.
