SISUTURUNDUS | Noored ootavad usaldust, tööandjad pealehakkamist
16.10.2026, 12:21
Luua metsanduskoolis toimunud ettevõtlusnädala vestlusõhtul „Noore töötaja kogemus” arutasid noored töötajad ja ettevõtjad, mis teeb esimesest töökogemusest hea alguse ning mida saavad mõlemad pooled selle nimel teha.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) juhataja Aive Tamm tõdes vestlusõhtut avades, et kogenud töötaja värbamine võib tööandjale tunduda lihtsam, kuid noortele võimaluse andmine on oluline. Vestlust juhtis töötukassa noorte valdkonna arendusjuht Cathy Vivien Vahi. Oma kogemusi jagasid noored Marten Pärn ja Holger Nõmm ning ettevõtjad Reio Rada (Rada Auto OÜ) ja Richard Poklonov (Risapo OÜ).
Esimese tööpäeva põnevus ja vastutus
Marten meenutas, et tegevväelasena tööle asudes tundis ta vastutust ja ärevust, kuigi oli kaitseväega juba tuttav. Elektrikuna töötanud Holgerile pakkus esimene tööpäev võimalust rakendada koolis õpitut päris tööolukorras.
Richard Poklonovi jaoks on noorele võimaluse andmine põhimõte, mille ta võttis kaasa oma esimeselt ülemuselt. Reio Rada rõhutas, et noore värbamine tähendab küll suuremat ebakindlust, kuid võib tuua ettevõttesse erakordset võimekust.
Usaldus ei tähenda kontrollist loobumist
Noored pidasid oluliseks, et neile antaks võimalus iseseisvalt tegutseda. Holgerile jäi positiivselt meelde ülemus, kes usaldas talle ülesandeid, kuid kontrollis töö tulemuse üle. Martenile oli oluline ka see, et teda koheldi tööle asudes lugupidavalt.
Ettevõtjate hinnangul käivad usaldus ja vastutus käsikäes. Reio Rada sõnul tuleb tööd kontrollida sõltumata töötaja vanusest. Praktikante võetakse tema ettevõttes võimaluse korral korraga kaks, et nad saaksid üksteisega arutada ja koos lahendusi leida. Vestluses jõuti mõtteni, et usaldust tuleb nii sõnade kui tegudega väljendada.
Palgast rääkides lähevad ootused lahku
,
Richard Poklonovi hinnangul ei saa kogemusteta töötaja eeldada kohe sama tasu kui pika staažiga kolleeg, kuid hästi tehtud töö väärib head palka. Reio Rada ettevõttes on töö ja selle loodud tulu töötajatele läbipaistev ning tasustamisel väärtustatakse tulemust.
Noored tõid esile, et töö huvitavus võib esialgu palganumbrist tähtsamgi olla. Samas muutub piisav sissetulek hädavajalikuks siis, kui soovitakse iseseisvalt elada või kodu soetada. Holger nimetas alustamise soovina vähemalt tuhandeeurost netopalka. Arutati ka bruto- ja netopalga erinevust ning vajadust mõista, kuidas ettevõtte tuludest kujuneb palgaraha.
Kandideerimisel loeb huvi ja ausus
Noored vaatavad töökuulutuses eeskätt töö sisu ning tasu. Holger julgustas kandideerima ka siis, kui mõni kuulutuses nimetatud oskus või kogemus puudub: proovimata ei saa teada, kas tööandja on valmis õpetama. Oskuste kohta valetada ei tohiks.
Reio Rada sõnul ei pea tema ettevõttesse tulles kõike oskama: tähtsamad on huvi, mõtlemisoskus ja valmisolek õppida. Ta meenutas töötajat, kelle esialgne mulje oli tagasihoidlik, kuid kes osutus väga tubliks. Richard Poklonov peab oluliseks inimesega kohtumist ja tema tegelike oskuste nägemist, mitte üksnes CV-d.
Hea juht õpetab, mitte ei hinga kuklasse
Marten ja Holger kirjeldasid head juhti inimesena, kes näitab alguses töö ette, annab nõu ning laseb seejärel iseseisvalt proovida. Pidev kontrollimine võib seevastu keskendumist ja enesekindlust vähendada. Ettevõtjad nõustusid, et õpetamisel ja kontrollimisel tuleb vahet teha.
Arutelu puudutas ka noorte algatusvõimet. Richard Poklonov hindab töötajate ideid ja arutab nendega võimalikke lahendusi. Reio Rada tunnistas, et sooviks oma meeskonnas rohkem initsiatiivi näha. Mõlemal poolel on seega ülesanne luua õhkkond, kus küsimused ja ettepanekud on oodatud.
Paindlikkus ja lubadustest kinnipidamine
Ettevõtjate sõnul ei ole mõneminutiline hilinemine tingimata probleem, kui töö saab tehtud. Paindlikkus sõltub siiski töö iseloomust ning kokkulepetest. Noored hindavad võimalust oma aega korraldada, kuid tööandja peab arvestama ka töökorraldusega.
Eriti teravalt tõusis esile lubaduste täitmine. Marten rääkis, kuidas ta lahkus töökohalt pärast kuut kuud, sest talle lubatud ülesandeid ei antud ka korduvate küsimiste järel. Vestluses kõlas mõte, et töökuulutuses ja töövestlusel antud lubadused peavad vastama tegelikkusele.
Esimene töökoht ei pea olema eluaegne valik
Osalejad olid eri meelt selles, kas esimene töö peaks kohe olema unistuste amet. Marteni arvates võivad esimesed töökohad olla ka otsimise ja õppimise aeg. Holger soovitas proovida ning liikuda sobivama töö poole, kui huvid selginevad. Ettevõtjad rõhutasid, et töö vastu peab olema vähemalt esmane huvi.
Kutsehariduse puhul tõsteti esile erialaseid oskusi ja praktikat. Samas leidis Reio Rada, et töökultuuri kujundamisel jääb oluline roll esimesele tööandjale. Vestlus lõppes lihtsate soovitustega: tööandjad peaksid lubadusi täitma, noored näitama üles töötahet ning mõlemad pooled olema ausad ja rääkima probleemidest avatult.
Vestlusõhtu keskne sõnum oli, et hea esimene töökogemus sünnib vastastikusest usaldusest, selgetest ootustest ja valmisolekust õppida.
