SISUTURUNDUS | Ettevõtjad, kaardistage koos spetsialistiga oma töötajate koolitusvajadused
11.10.2026, 18:09
Mis aitaks teie ettevõttel kasvada? Milliseid oskusi vajavad töötajad, et konkurentsis püsida ja uusi võimalusi ära kasutada?
Võru-, Põlva-, Valga- ja Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtetel avaneb võimalus parandada oma töötajate oskusi Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toel. Kolmeks aastaks eraldatakse selleks 2,2 miljonit eurot, mille abil saab korraldada ettevõtete vajadustest lähtuvaid koolitusi ja arenguprogramme.
„Mõni päev tagasi saime rõõmusõnumi: teie taotlus rahuldati ja nüüd tuleb tööle asuda. Meetme eesmärk on toetada nelja maakonna mikro- ja väikeettevõtete töötajate oskuste arendamist, võimaldades neile ettevõtte seisukohalt vajalikke koolitusi,” tutvustas uut meedet Otepääl toimunud ettevõtlusnädala seminaril Võrumaa Arenduskeskuse ettevõtluse suuna juht Kaido Palu.
Ettevõttele kehtestatud toetuse ülempiiri ei ole, kuid ühe töötaja kohta saab kolme aasta jooksul toetust kasutada kuni 2500 eurot.
Toetust saavad taotleda kuni 49 töötajaga ettevõtted, kes on tegutsenud vähemalt kaks aastat. Koolitusele suunatav töötaja peab olema registreeritud töötamise registris (TÖR) ning tema tööjõumaksud peavad olema riigile tasutud.
Projekt kestab 2026. aasta 1. oktoobrist kuni 2029. aasta 31. oktoobrini. Ettevõttele kehtestatud toetuse ülempiiri ei ole, kuid ühe töötaja kohta saab kolme aasta jooksul toetust kasutada kuni 2500 eurot.
„Projektist ei rahastata arvutikoolitusi, sest neid pakutakse juba mitme rahastusallika kaudu. Näiteks tehisintellekti kasutamise koolitusi on praegu Eestis rohkesti. Samuti vaatame, milliseid vajalikke koolitusi juba pakutakse kutseõppeasutustes, näiteks Luua Metsanduskoolis, VOCO-s või EWERS-is. Kui sobiv koolitus on olemas, saame ettevõtja sinna suunata. Kui aga vajalikku koolitust turul ei pakuta, saame selle koos projekti partneritega ise korraldada,” selgitas Palu.
Ettevõtjad vajavad terviklikke arenguprogramme
Ettevõtjate koolitusvajadused on erinevad, kuid üks probleem kordub: koolitustel osaletakse sageli juhuslikult ning puudub terviklik plaan, mis aitaks ettevõttel järjepidevalt areneda.
„Koolitusi on palju, kuid sageli täiendame oma teadmisi juhuslikult. Vajame rohkem süsteemsust. Seepärast tahame koolituste kavandamisele läheneda teistmoodi: selgitada esmalt välja maakondade ettevõtjate peamised vajadused ja seejärel kujundada nende põhjal sobivad koolitused ning arenguprogrammid.
Oluline on mõista, milliseid oskusi on ettevõtjatel vaja, et äri kasvatada või keerulises konkurentsiolukorras ellu jääda. Mõnes valdkonnas on konkurents nii tihe, et juba turul püsimine on omaette saavutus,” rääkis Palu.
Suuremad tööandjad, kellel on vaja koolitada rohkem töötajaid, saavad programmi kavandada ka ainult oma meeskonnale.
Tema sõnul on tähtis, et ettevõtja analüüsiks oma vajadusi koos projekti konsultandiga. Nii saab kujundada läbimõeldud koolitusplaani, mille puhul ei valita koolitusi lihtsalt võimaluse avanemise pärast, vaid lähtutakse ettevõtte tegelikest arengueesmärkidest.
Projekt võimaldab luua ettevõtete vajadustele vastavaid terviklikke arenguprogramme, mis ühendavad koolitused, mentorluse ja valdkonnaekspertide teadmised. Suuremad tööandjad, kellel on vaja koolitada rohkem töötajaid, saavad programmi kavandada ka ainult oma meeskonnale.
„Mida paremini on arenguprogramm ettevõtte vajadustele kohandatud, seda suurem on sellest saadav kasu,” rõhutas Palu.
Olemasolevad koolitusvõimalused tuleb paremini kasutusele võtta
Ettevõtjatel ei pruugi olla piisavalt teavet selle kohta, milliseid koolitusi kutseõppeasutused juba pakuvad. Seetõttu on üks projekti eesmärke aidata ettevõtetel leida sobivaid võimalusi ka olemasoleva koolituspakkumise seast.
Näiteks pakub Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus EWERS CNC-pingi operaatori koolitust ning Luua Metsanduskool AutoCADi koolitusi.
„Turul on võimalusi piisavalt, kuid me ei pruugi neist teadlikud olla. Kui suudame ettevõtjad õigete koolitusteni suunata, saame olemasolevaid võimalusi paremini kasutada. Samuti aitab see täita koolitusrühmi ja muuta koolituste korraldamise tõhusamaks,” selgitas Palu.
Toetuse saamise tingimus on, et koolituse läbimisel väljastatakse osalejale tunnistus.
Nõu saab oma maakonna arenduskeskusest
Praegu on veel vara hinnata, millist mõju avaldab meede ettevõtete arengule ja piirkonna palgatasemele. Selleks, et toetus jõuaks võimalikult hästi ettevõtjateni, hakkavad kõigi nelja maakonna arenduskeskuste konsultandid neid koolitusvajaduste kaardistamisel ja sobivate lahenduste leidmisel nõustama.
„Kui ettevõtjad pöörduvad aktiivselt oma küsimuste ja muredega arenduskeskuste konsultantide poole, leiame kindlasti ka lahendusi. Jagame infot oma kanalites, kasutame maakondlikke ettevõtjate meililiste ja sotsiaalmeediat,” lubas Palu.
Meede algatati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel eesmärgiga tugevdada piirkonna ettevõtluskeskkonda. Tegemist on pilootprojektiga: kui tegevused osutuvad edukaks, võib tekkida võimalus neid jätkata ka pärast 2029. aastat.
Projekti juhib MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused ning selle ettevalmistamist koordineeris Võrumaa Arenduskeskus. Jõgevamaal on kavas projektiga alustada oktoobri keskel.
Palu sõnul arenevad kiiremini need piirkonnad, kus ettevõtjad ja avalik sektor oskavad koostööd teha. Töötajate oskuste arendamine on üks võimalus seda koostööd tugevdada ning aidata piirkonna ettevõtetel konkurentsivõimelisemaks muutuda.
Kuidas hakkab oskuste projekt toimima Jõgevamaal
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (JAEK) alustab oskuste meetme rakendamist, mille eesmärk on toetada maakonna ettevõtete arengut töötajate oskuste täiendamise, koolituste ja vajaduspõhise nõustamise kaudu. Lisaks soovib JAEK laiendada mentorite kaasamist ning tugevdada koostööd kohalike omavalitsuste ja koolitusasutustega.
JAEKi juhataja Aive Tamme sõnul hakkavad oskuste meetme tegevusi Jõgevamaal ellu viima kaks kogenud mentorkonsultanti – Leili Mård ja Toomas Teppo. Mõlemal on pikaajaline ettevõtjate nõustamise kogemus, kuid nende senised tegevusvaldkonnad täiendavad üksteist.
Leili Mårdil on pikaajaline kogemus alustavate ettevõtjate nõustamisel, äriplaanide hindamisel ja personalijuhtimises. Toomas Teppo on aidanud Jõgevamaa ja laiemalt Kesk-Eesti ettevõtetel lahendada nende arengut takistavaid probleeme.
„Koos saame pakkuda ettevõtjatele mitmekülgset ja vajaduspõhist tuge,” selgitas Aive Tamm.
Ettevõtetele pakutakse individuaalset tuge
JAEK plaanib järgmisel aastal käivitada mentor-konsultandi programmi, mille kaudu soovitakse süsteemsemalt toetada Jõgevamaal tegutsevaid ettevõtteid. Programmi eesmärk on aidata ettevõtetel tuvastada arengutakistusi, hinnata koolitusvajadusi ning leida sobivaid lahendusi ja eksperte.
Aive Tamme sõnul ei ole eesmärk pakkuda kõigile ettevõtetele ühesuguseid koolitusi, vaid lähtuda iga ettevõtte tegelikust olukorrast ja arenguvõimalustest. Kõigepealt selgitatakse koos ettevõtjaga välja tema vajadused, seejärel lepitakse kokku eesmärgid ning otsustatakse, kas vajalik on eksperdi kaasamine, konkreetne koolitus või ettevõttele sobiva arenguprogrammi koostamine.
„Me ei soovi pakkuda kõigile ühesugust koolituspaketti,” rõhutas JAEK-i juhataja.
Kuna oskuste meede on alles käivitumas, kujundatakse teenuseid järk-järgult, lähtudes ettevõtete vajadustest ja esimestest rakenduskogemustest.
Koolitusvõimalused laienevad
Oskuste meede võimaldab hinnata ettevõtete koolitusvajadusi ja leida sobivaid koolituslahendusi. Kui vajalik koolitus on turul olemas, saab toetada ettevõtte osalemist sellel. Spetsiifilisemate vajaduste korral on võimalik tellida või koostada eraldi koolitusprogramm.
Aive Tamme hinnangul annab selline lähenemine arenduskeskusele senisest suurema paindlikkuse ning võimaldab pakkuda lahendusi ka väga konkreetsetele ettevõtete vajadustele.
JAEK jätkab koostööd Eesti Töötukassa ja Luua Metsanduskooliga. Viimane on valmis pakkuma lisaks erialastele koolitustele ka ettevõtluse üldoskusi arendavaid koolitusi, näiteks turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas.
JAEK jätkab koostööd Eesti Töötukassa ja Luua Metsanduskooliga. Viimane on valmis pakkuma lisaks erialastele koolitustele ka ettevõtluse üldoskusi arendavaid koolitusi.
Kavas on ka juhtidele suunatud arenguprogrammid, ettevõtjate võrgustikukohtumised ning põhimõttel „ettevõtjalt ettevõtjale“ toimuv mentorlus. Keerukamate arenguprobleemide korral saab kaasata ekspertmentoreid või valdkondlikke spetsialiste.
Samas rõhutab JAEKi juhataja, et ettevõtte areng ei saa sõltuda üksnes välisest abist. Tulemusliku koostöö eelduseks on ettevõtja enda valmisolek arengusse aktiivselt panustada.
„Meie eesmärk on, et avaliku sektori toetus annaks ettevõttele reaalse arengutõuke,” ütles Aive Tamm.
Alustavatele ettevõtjatele tuleb uus baaskoolitus
Järgmisel aastal soovib JAEK avada uue alustava ettevõtja baaskoolituse rühma. Koolitus on mõeldud neile, kes alles kaaluvad ettevõtlusega alustamist või on hiljuti oma ettevõtte asutanud.
Koolitusel käsitletakse ettevõtluse põhiteemasid ning programmi lõpuks koostab ja kaitseb iga osaleja oma äriplaani.
Aive Tamm peab oluliseks, et äriplaani ei käsitletaks üksnes toetuse taotlemiseks vajaliku dokumendina, vaid ettevõtja enda praktilise töövahendina.
„See aitab hinnata võimalusi ja riske ning kavandada rahavoogusid,” selgitas ta.
JAEK-i juhataja julgustab ettevõtlusideid arendama ka palgatöö kõrvalt. Selline lähenemine võimaldab oma äri järk-järgult kasvatada ning otsustada ettevõtlusele täielikult pühendumise üle alles siis, kui selleks on piisavad eeldused.
Baaskoolitusest huvitatud võivad juba praegu JAEK-iga ühendust võtta. Jätkub ka alustavate ettevõtjate individuaalne nõustamine.
Jätkuvad koolituskolmapäevad
JAEK jätkab lühikoolituste ehk koolituskolmapäevade korraldamist, mis aitavad ettevõtjatel omandada uusi teadmisi ja leida teemasid, milles vajatakse põhjalikumat tuge.
Lähiajal on kavas mitu praktilist koolitust:
21. oktoobril toimub personalivaliku koolitus, mida viib läbi Leili Mård.
5. novembril käsitletakse protsessijuhtimist ja ettevõtte kulude vähendamise võimalusi. Koolitaja on Tartu Ärinõuandla ettevõtluskonsultant Karl Viiol.
Kavas on ka tehisintellekti kasutamise koolitus ettevõtjatele.
Küberturvalisusest tuleb rääkima Jõgeva vallasekretär Katre Kivi.
21. oktoobril toimub personalivaliku koolitus, mida viib läbi Leili Mård
Lühikoolituste eesmärk ei ole anda üksnes esmaseid teadmisi, vaid aidata ettevõtjatel mõista, milliseid oskusi neil oleks vaja edasi arendada. Kui mõne teema vastu on suurem huvi või selgub vajadus põhjalikumate teadmiste järele, saab JAEK pakkuda vastavaid koolitusi või arenguprogramme.
Oluline on ka ettevõtluskeskkonna arendamine
Lisaks ettevõtjate nõustamisele soovib JAEK pöörata rohkem tähelepanu maakonna ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna arendamisele koostöös kohalike omavalitsustega.
Aive Tamme sõnul soovib arenduskeskus olla omavalitsustele senisest tugevam partner ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Selleks tuleb ühiselt mõista ettevõtjate tegelikke vajadusi ning leida võimalusi nende toetamiseks.
„Peame ühiselt mõistma, millised on ettevõtjate tegelikud vajadused ning mida saame nende toetamiseks ära teha,” selgitas ta.
Jõgevamaal on ka selgeid eeliseid, sealhulgas hea maanteeühendus ja logistiline asukoht
Üheks oluliseks teemaks on investeeringute maakonda meelitamine. Kuigi Jõgevamaa paiknemine idapiiri suhtelises läheduses võib tekitada investorites kõhklusi, on maakonnal ka selgeid eeliseid, sealhulgas hea maanteeühendus ja logistiline asukoht.
JAEK-i juhataja hinnangul tuleb neid tugevusi senisest paremini esile tuua ning otsida võimalusi, kuidas omavalitsused ja arenduskeskus saaksid ühiselt investeeringute tulekule kaasa aidata.
Täiendavaid võimalusi võib pakkuda Euroopa Liidu uus rahastusperiood, mille kavandamisel pööratakse tähelepanu ka idapiiriäärsete piirkondade arengule ja julgeolekule.
Tamme sõnul ei ole ettevõtluskeskkonna arendamine oluline üksnes majanduslikust vaatenurgast. Tugev kohalik ettevõtlus, töökohtade olemasolu ja hea elukeskkond aitavad kaasa ka piirkonna julgeolekule.
„Kui meie piirkonnas ettevõtlus areneb, inimestel on tööd ja siin on hea elada, tugevdab see kogu piirkonna vastupanuvõimet. Elujõuline majandus ja tugevad kogukonnad on samuti osa julgeolekust,” rõhutas Aive Tamm.
JAEK on ettevõtja partner kogu ettevõtte elukaare jooksul
JAEKi eesmärk on pakkuda tuge nii alustavatele, kasvavatele kui ka juba pikalt tegutsenud ettevõtetele.
Ettevõtete vajadused võivad olla väga erinevad. Mõni ettevõtja vajab abi oma idee läbimõtlemisel, teine töötajate oskuste arendamisel ja kolmas keerukama juhtimisprobleemi lahendamisel.
„Meie ülesanne on aidata leida igale ettevõttele sobiv lahendus,” võttis Aive Tamm kokku.
JAEK kutsub Jõgevamaa ettevõtjaid ühendust võtma, et arutada oma ettevõtte arenguvajadusi, anda teada koolitussoovidest ning uurida võimalusi osaleda kavandatavates programmides.
