SISUTURUNDUS | Kuidas tuua Jõgevamaale investeeringuid
25.10.2026, 17:12
Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse (JAEK) juhataja Aive Tamm ütles vestlusringi sisse juhatades, et kevadisel kokkusaamisel tõid ettevõtjad välja – tahaks oma silmaga näha neid inimesi, kes Eesti tasemel saavad palka selle eest, et meile investeeringuid tuua.
„Oleme kutsunud EIS-ist kaks inimest, kes turundavad meie piirkonda rahvusvaheliste investorite jaoks. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) välisklientide tiimijuht Mirjam Helena Eerma räägib meile investeeringutest. Temaga on kaasas EIS-i Ida-Eesti regionaalne fookuskliendihaldur Viktoria Heinmann.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ütleb, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on ettevõtluskeskkonda arendada. Mida kohalik omavalitsus tegelikult teha saab, et ettevõtjatel parem on? Vestlust modereerib Jõgeva vallavanem Karro Külanurm.”
Vestlusringis osalesid Jõgeva Majandusühistu juhatuse esimees Georg Caius Kutsar ja osaühingu Orthez juhatuse liige Ülar Poom.
Vestluõhtul osalenud ettevõtjad said sõna sekka öelda, mis on nende ootused kohalikule omavalitsusele, võib-olla siis kohalik omavalitsus saab põrgatada neid mõtteid, mida tegelikult kohalik omavalitsus on valmis tegema ettevõtluskeskkonna jaoks.
Mida välisettevõtted Eestist ootavad
EIS-i välisinvesteeringute tiiimijuht Mirjam Helena Eerma ütles, et EIS tegeleb. ettevõtete teadusmahukuse ja ekspordi kasvatamisega. „Aitame erinevate instrumentide ja erinevate teenuste ja toetuste kaudu.
Minu praegune roll, millest räägime, on välisettevõtete vaatest ehk mida nemad Eestist ootavad.
EIS muutis eelmisel aastal oma strateegiat. Me ei tegele enam ainult välisettevõtete toetamisega, oleme võtnud ka väga tugeva suuna Eesti investeeringute kaasaaitamisele. Meil on välisklientide meeskond, praegu meid on viis, oleme kasvamas, võrgustikud on suuremad, kes välisettevõtetega tegelevad.
Kokku on meil 18 väliskonsultanti 14 erinevas riigis, mis tähendab, et tegelikult see võrgustik juba on väga lai. Ja nende väliskonsultantide, välisesinduste ülesanne on Eestit müüa välisriikides kahtepidi ehk siis selleks, et investeeringuid Eestisse saada, aga ka selleks, et aidata Eesti ettevõtetel välisriikidesse minna.
Meil oli just üks suurettevõtja siin Araabia Ühendemiraadetest, kes ütles hästi toredasti, et talle meeldib eestlaste pragmaatilisus ja ausus. Kui lähed Lätti, siis räägitakse: hästi, teeme, teeme, teeme, aga keegi ei tea, kuidas. Kui lähed Leetu, siis seal jäävad asjad takerduma, lubatakse liiga palju.
Teine osa meie tööst on tegeleda regioonide väärtuspakkumistega koostöös valdade, maakondade ja arenduskeskustega. Mis see tähendab? Eesti võib-olla kõige suurem probleem on see, et meid väga hästi ei teata. Ja kui meid teatakse, siis läbi selle, kuidas me need võimalused välja toome, mis Eestis on välisinvestorile pakkuda. Tavaliselt ettevõtjad jõuavad meieni kas juba kontaktide kaudu ehk siis läbi välisesinduste, teiste ettevõtete, partnerlussuhete ning kui need pakkumised meie lauale jõuavad, on meie peamine ülesanne leida neile Eestis võimalusi.
Meie strateegia on muutunud. 2025. aastast eelneval ajal oli vähem fookust tööstusinvesteeringutele, nüüd oleme selle väga konkreetselt sihiks võtnud, mis tähendab seda, et me keskendume ennekõike välisettevõtjate toomisele Eestisse suurema mõjuga projektide jaoks. Teine väga tähtis asi on, et läheneme väärtusahela põhiselt ehk ehitame rohkem analüütilist võimekust Eestis üles selleks, et erinevaid ahelaid analüüsida ja neid lünkisid täita, mis võimalused on siin olemas.
Kui räägime sellest, kuidas meil 2025. aasta läks, siis oli rekordaasta ja seda mitmetel põhjustel. Koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) tuli välja suuremahuliste investeeringute meede, mis praeguseks on ka juba uue kuju saanud, aga sellel ajal, kui see välja tuli, jagati toetusi ministeerimis projekti suuruse järgi, abikõimalikud kulud 100 miljonit eurot oli projekti suurus, mis oleme saanud jagada.
Tegime kolm esimest investeerimisotsust, millest kaks olid väliskapital, kokku tõime 2025. aasta investeerimisotsustega Eestisse 431 miljonit eurot. Sellega tegeles kokku 30 inimest.
EIS-is tekivad projektimeeskonnad, meil on neli regionaalset fookuskliendi haldurit, kes aitavad info saamisega piirkondadest. Pluss eri riikides konsultandid, pluss meie meeskond ja nii tekibki võimekus analüüsida erinevaid toetusmeetmeid, erinevaid instrumente ettevõtjale ja nad võivad panna kokku paketi ehk kombineerida neid.
Eesti asjaajamine on kiire, me konkureerime nii lõuna- kui põhjanaabritega. Läti ja Leedu on väga agressiivsed ja väga maakonnapõhiselt tegelikult rakendavad oma erinevaid tootetutvustusmeetmeid. Nad on ka julgemad otsuste tegemisel. Meil oli just üks suurettevõtja siin Araabia Ühendemiraadetest, kes ütles hästi toredasti, et talle meeldib eestlaste pragmaatilisus ja ausus. Kui lähed Lätti, siis räägitakse: hästi, teeme, teeme, teeme, aga keegi ei tea, kuidas. Kui lähed Leetu, siis seal jäävad asjad takerduma, lubatakse liiga palju. Võib-olla ongi oluline, et ausus, pragmaatilisus, kiirus loeb.
Toon teile võrdluseks, et Lätis on inimesi ca 200, kes tegelevad investeeringutega.
Kõige raskem ongi saada uut ettevõtjat Eestisse ja tavaliselt on projekti kestvus kahest kuni nelja aastani.”
Mis tegelikult loeb
Mirjam Helena Eerma jätkab: „Kui välisinvestor Eestisse tuleb, siis tavaliselt tal on juba väga kindlad kriteeriumid. Ja üks kriteerium, eriti kui me räägime investeeringute toomisest regioonidesse, me ei räägi ainult Tallinn-Tartu, ja n-ö kuldsest ringist, vaid tegelikult laiemalt regioonidesse, siis esimene, mis loeb, on kiirus.
Kiirus on alati oluline mitte ainult vastuse saatmisel, aga kogu väärtuspakkumise kokkupanemisel. Tavaliselt investor vaatab, kas taristu on olemas. Esimene asi, ta vaatab, kas tal on maad, kinnistud, tööstusalad, praegu arendatakse väga palju. Kas selle ümber on kommunaalteenused, energiaühendus, muud sellised vajalikud asjad. Teine väga suur asi, millest väga palju räägitakse, on tööjõud, ja just regioonides.
Kiirus on alati oluline mitte ainult vastuse saatmisel, aga kogu väärtuspakkumise kokkupanemisel.
Tooksin oma kolme ja poole aasta kogemusest välja, et tegelikult erinevates regioonides on erinevad tugevused ja erinevad sektorid ning nende tugevused. Kus on ka vastav tööjõud olemas, see on ääretult oluline.
Taristu ja tööjõud on kaks asja. Meil tuli korraks teemaks ka energeetika. Kui ma kolm aastat tagasi alustasin, tegelesin EIS-is energeetikatööstuse projektidega. Meie laualt käis igasuguseid projekte läbi, oli nii tööstust, energeetikat. Tööstuse puhul räägime puidu keemilisest väärindamisest. Just energia olemasolu ja hind on väga tihti otsustamise alus, eriti kui räägime energiamahukast tööstusest.
Ja juba siis oli küsimus selles, kas me riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil ehk ministeeriumide tasandil ja kohaliku omavalitsuse tasandil rääkisime sama juttu, kui me midagi siia ootame ja kutsume, kas see siis päriselt annab investori jaoks tunde, et ta on siia oodatud. Ja seal tuli ka väga konkreetselt nimby-i (not in my backyard ehk eesti keeles mitte minu aia taga) efekt kahjuks välja.
Ärikeskkond on samamoodi oluline, tuleb tuua välja igasugused toetusmeetmed. Miks ma mainisin kombineeritavust, EIS-il on mitmeid tooteid, on laenu käendusmeetmed selle jaoks, et oma ettevõtlust ja tootmist laiendada suurelt.”
Millised sektorid on populaarsed
Mirjam Helena Eerma sõnul on üks asi, mida Eesti riigina pakub, aga tähtis on seegi, mis investeeringute vaatest on oluline. „Ja need on trendipõhised. Kolm aastat tagasi buumis energiasektor, praegu on kindlasti kuum teema kaitsetööstus. Andmekeskuste ning digitaalse infrastruktuuri mõttes on välisettevõtted ka Eestist väga huvitatud. Mullu tulid investeeringud elektroonikatööstusesse, oli ka puidutööstus, oli energia väärindamise teema ja ka keemiatööstus peamiselt.”
Mida saaks teha Jõgevamaa
Kui populaarne on välisinvestorite seas Jõgevamaa? Kas on paberipatakas laua nurga peal ja soov meile investeerida olemas? Kuidas edasi tegutseda, kas ettevõtja peaks ise aktiivsust üles näitama?
„Mul on maatükk ja tahaksin teha seda või toda või siis tuleb oodata, et EIS tuleks uurima, mis meil siin on,” küsis ettevõtja Raul Taul.
Mirjam Helena Eerma sõnul on EIS-i strateegia liikunud suurte ja keskmise suurusega ettevõtte juurde, pigem vaadatakse tootmisettevõtteid, piloottehaseid.
„Kui sul on maatükk ja sa tahaksid sellega midagi teha, kui sa tahaksid kedagi sinna ja tahaksid läbi meie seda välisettevõtetele tutvustada, siis ma soovitan ühendust võtta EIS-i Ida-Eesti regionaalse fookuskliendihalduri Viktoria Heinmanniga. Tema paneb siis selle juba konkreetselt meie pakkumisse.”
Tööstusalade kaardirakendus
Ida-Eesti regionaalne fookuskliendihaldur Viktoria Heinmann märkis, et on aeg tutvustada kaardirakendust, kus on peal kõik võimalused, millega maakondades saaks tegeleda.
JAEK-i juhataja Aive Tamm tõi välja, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on kokku pannud geoportaali, kus on võimalik näha kõikide valdade tööstusalasid või võimalikke alasid, kus võiks tööstust arendada. „Täidame seda kaardirakendust, maakondlik arenduskeskus selle eest ka justkui vastutab. Teeme seda koostöös valdadega, et kõik vallad teaksid oma vastavaid piirkondi.
See tööstusprogrammi rakendus oli loodud nii Eesti kui välisettevõtjate jaoks, kellel oli soov leida maatükki, kus on lähedal suuremad maanteed, sadamad, kommunaalteenused, energiavõimekus, liikumisvõimekus. Et aru saada, kus saab kõige kiiremini oma äri alustada ja milliste planeeringutega on see ala kaetud ja nii edasi.
Alati on küsimus olnud just erakätes olevates maades, kas me tohime neid turundada, ehk siis jälle – kui huvi on, siis saab vallaga koostöös infot kaardile kanda. Kaardirakendus läks töösse 2026. aasta alguses, nii et sellest ei teata väga palju. Selles ei ole ka midagi imelikku, aga selline koht on olemas ja sinna tasub oma infot välja panna.
Kui on huvi oma maatükk kirja panna, siis vallas teatud spetsialistidel on ligipääs, nad saavad sinna panna kontakti, kellega ühendust võtta. See kaardirakendus ei ole kindlasti müügiportaal, aga nende asjadega tasub valdadega koostööd teha.”
Raul Taul tõdes, et läbi selle portaali saab panna ennast sinna nii-öelda huviliseks, et tahaksin kellegagi äri teha, mida iganes seal on ja olen olemas, kui keegi eeldatavasti äkki vajutab sinna peale või miks ta peaks sinna vajutama?
Jõgeva vallavanem Karro Külanurm tõi näite naaberomavalitsusest, kui sellist kaardirakendust ei olnud. „Üks ettevõtja tuli sooviga, et tahaks investeerida, tahaks teha ühe kaupluse Põltsamaa linna. Mis variante oleks? Siis sai otsitud välja Google Maps ning maa-ja ruumiameti kaardiserveri abil reaalselt maatükid, võimalikult mitu tükki ja sai edastatud siis sellele ettevõtjale, juurde sai otsitud kõik kontaktid, võimsused, kommunikatsioonid ja nii edasi.”
Mirjam Helena Eerma sõnul oli see tööstusprogrammi rakendus loodud nii Eesti kui välisettevõtjate jaoks, kellel oli soov leida maatükki, kus on lähedal suuremad maanteed, sadamad, kommunaalteenused, energiavõimekus, liikumisvõimekus. Et aru saada, kus saab kõige kiiremini oma äri alustada ja milliste planeeringutega on see ala kaetud ja nii edasi. EIS-i inimesed kasutavad seda aktiivselt, koostöös sai see rakendus ka loodud.
Raul Tauli sõnul oleks mõistlikum, kui on mingi maatükk või on konkreetne plaan. Viktoria Heinmann võtaks ettevõtjaga otse ühendust ja uuriks. „Kui meie koostame väärtuspakkumise, guugeldame, vaatame seal kaardirakenduses ja tavaliselt kirjutame ka JAEK-i ettevõtluskonsultandile Toomas Teppole ka, et nüüd on selline investor, selline soov, keda te pakute. Seejärel korjame andmeid, iga info on hästi oluline.”
Mirjam Helena Eerma sõnul on regioonidesse välisettevõtet saada üsna keeruline. „Küsimus ongi, mis on see „konks”, millega me ta siia tõmbaksime. „Konks” võib-olla täpselt tema vajadustele vastav maa-ala või hoone või partnerid, kellega ta saab hakata koostööd tegema, tööjõud või lähedal olev tööjõud. Need asjad saame meie enda jaoks kaardistada ja kirja panna ja siis võimalikele huvilistele edastada. Aga selleks on vaja aru saada, mis need võimalused siin on.”
Karro Külanurm märkis, et töötajatega on olukord pigem keeruline. EIS-i ettekandest tuli välja, et investeeringute sihtimisel vaadatakse ka tööjõu olemasolu.
Mis on sektoripõhine või piirkonnapõhine präänik, mida saaks võimalikele investoritele pakkuda? Jõgevamaa töötajatega ei ole nii hästi, meil on vananev ühiskond kindlasti annab see tunda.
„Kui võtame statistikaameti prognoosi, siis Jõgevamaa on Eesti maakondade seas protsentuaalse rahvaarvu languse poolest esikohal (-22,5 protsenti). Õnneks oleme Tartu maakonna lähedal,” ütles Jõgeva Majandusühistu juhatuse esimees Georg Caius Kutsar.
Jõgeva Majandusühistul on kokku 24 kauplust, 3323 klient-omanikku ja 235 töötajat.
Keda Jõgevamaa ootab, milline on meie pikaajaline plaan
Viktoria Heinmann küsis otse: keda te siia tahate, mis on teie nägemus ja kus te näete oma arengut näiteks viie aasta pärast? Kes peaks siin olema, millised ettevõtjad ja ikka seesama välisinvestor, kes see olla võiks?
Karro Külanurme sõnul on ta rääkinud kliimaministeeriumiga gaasijaamast. „Samas meil on lemmiklooma krematooriumi näide, kus sellist ettevõtet siia ei taheta.”
Mirjam Helena Eerma sõnul on Jõgevamaal arenemas biosöe tootmine osaühing Baltania näol (tehas kasutab emafirma Perpetual Next patenteeritud tehnoloogiat, väärindades madalakvaliteedilist puidujääki taastuvaks biosöeks. Tehase tootmisvõimsus on umbes 160 kilotonni aastas – toim).
Karro Külanurme sõnul oleks piirkonna tugevuste ärakasutamine üks märksõna. „Meil on maaelu teadmuskeskus teadmiste ja oskustega, tööjõu mõttes on meil oskustööjõudu kindlasti rohkem, kui oleks teenindusvaldkonnas. Luua metsanduskool võib-olla kindlasti on see koht, mida tasub rohkem kasutada ära.”
Taavi Möller tõi välja, miks on Tartul jaTallinnal tööjõu puhul eelis. Seal tegutsevad suured ülikoolid, sa saad sealt võtta noori tööle juba ülikooli ajal. „Töötasin tehnikaülikoolis üle 20 aasta ja nägin ettevõtjaid tudengeid n-ö sõelumas. Võtadki noore enda juurde ja ise kasvatad omale töötaja.”
Saksamaal on väga hästi toiminud duaalne õpe, kus oskustööjõudu õpetatakse välja nii, et oled kaks päeva ülikoolis ja kolm päeva töötad.
Mirjam Helena Eerma sõnul on Saksamaal väga hästi toiminud duaalne õpe, kus oskustööjõudu õpetatakse välja nii, et oled kaks päeva ülikoolis ja kolm päeva töötad. „Kui räägime oskustööjõu arendamisest, siis nad saavad oskused kätte juba töökohal. Meil võib-olla on oskustööjõud ühiskonnas veel endiselt natukene mõrudama maiguga, et kui sa ülikooli ei lähe, siis lähed tööle.”
Eerma sõnul on stabiilsus kindlasti väga oluline. „Riigi ja kohaliku omavalitsuse ootus ja eelis ja pikaajaline plaan selles suhtes, et kui me praegu paneme kokku väärtuspakkumisi ettevõtetele või loome strateegiat, keda me siia peaksime tooma, siis just see pikaajaline plaan investeeringu vaates, meie eelarves on need suuremad projektid ehk siis viiest miljonist alates.
Eesti mõistes keskmine projekti suurus on tegelikult kasvanud, on tulnud kas väga suurest riigist, viie miljoni projektid, aga väga tähtsal kohal ongi pikaajaline riigi plaan, stabiilsus ja koostöö kohalike omavalitsustega. Et oleks arusaamine, jah me tahame seda investeeringut siia järgnevatel aastatel. Et me saame nii suuri investeeringuid teha ja meil on tugi siin olemas. Meil on tõesti näiteid olnud, mitte küll Jõgevamaal, aga lääne pool, kus väga suured investorid ongi ära läinud, sellepärast et kas riigil või näiteks valdkonnas on lahenduste leidmine takerdunud või ei ole olnud prioriteet.”
Mis on meie tugevused, mis siia investeeringuid meelitavad
Kuidas saaks müüa Jõgevamaad ja mis meie tugevused võiks olla, et investeeringuid siia meelitada?
Mirjam Helena Eermaa sõnul olekski esmalt vaja natuke süsteemist aru saada, kui me räägime, mis maalükke on võimalik pakkuda, kuidas on tööjõuga olukord.
„Miks Viktoria Heinmann selle küsimuse küsis, kui me tahame pikaajalist või mingil määral pikaajalist stabiilsust luua, siis võiks tuua maakonna enda nägemuse tugevustest ja sellestki, milliseid investeeringuid me siia ootame, millised võimalused meil on.”
Raul Taul küsis, kas on konkreetsemaid ettevõtjaid EIS-i ukse taga, kes tunneks Eestimaa vastu huvi, mitte ainult Jõgevamaa, võib olla praegu üldises plaanis, et püssirohi ja muu selline kärsahais.
Mirjam Helena Eerma ütles ausalt, et Jõgevamaa ei ole esimene asukoht, kuhu investorid vaatavad. „Kui välisettevõtte juht siia tuleb, eriti kaugematest riikidest, siis Tallinn või Tartu või Harjumaa on atraktiivsed. Emaettevõtte juht ei taha enamasti Eestisse tulles sõita väga kaugele.
Väga palju huvi on just andmekeskuste vastu. Ehk siis seal me väga konkreetselt töötame koostöös erinevate tööstusalade ja energia arendajatega, sellepärast et need tahes tahtmata käivad käsikäes.
Projekte on, väga palju huvi on just andmekeskuste vastu. Ehk siis seal me väga konkreetselt töötame koostöös erinevate tööstusalade ja energia arendajatega, sellepärast et need tahes tahtmata käivad käsikäes. Meil on tulnud trendina tagasi puidu väärindamine ehk kõrgema lisandväärtuse loomine puidule. Selles ahelas mängivad ka euroseadused ja direktiivid oma rolli.”
Millega võiks Jõgevamaad müüa ettevõtluse ja investeerimise suunal?
Karro Külanurme sõnul ei ütle seadus, et omavalitsus peaks otseselt ettevõtlusega tegelema, küll aga soodustama seda. „Kui ma valla eelarvest räägin, siis selle 30 miljoni euro juures 97 protsenti on sildiga. Väga mänguruumi ei ole ehk siis siin tulebki mängu see, kui nutikalt läheneda, kuidas seda olemasolevat ressurssi kas paremini või otstarbekamalt kasutada.
Omavalitsuse roll tegelikult mitte ei ole ainult mõelda ettevõtluse peale tuleviku suunas, vaid ka hoida seda olemasolevat ettevõtlust, et mitte takistada, aga samas võib-olla nügida, kaasa aidata.”
Mirjam Helena Eerma sõnul võimalustest rääkides saavad nad väga hästi abiks olla, kui on vaja turundada võimalusi. „Kui on piirkonnas ankurettevõte, ankurettevõtete ümber saab ehitada teatud väärtusahelad ja siis neid teisi ettevõtjaid sinna ümber tuua. Seal, ma arvan, on palju võimalusi, need tuleb üles leida ja seda me saamegi koostöös teha.
Ressurss, mida me saame ära kasutada, ringmajadusteemad on väga suur teema, kas meil on põllumajandusjääke, mida saab ära kasutada ja väärindada. Põllumajandusjääkidest tehakse vesinikku, mis võib olla jälle midagi selle poole pealt, mida meie üritame teha iga päev.”
Raul Tauli sõnul ei tule keegi investeerimise häid mõtteid ja nippe kohe laua peale tooma, ikka keegi ise peab olema ninapidi juures.
Viktoria Heinmann ütles, et äripartneritega on päris huvitav fenomen. „Eestis inimesed kuidagi omavahel ei suhtle, aga kui tegemist on näiteks messistendiga, kus on Eesti riik esindatud tervikuna, siis seal hakkavad ettevõtted koopereeruma. Kui käite messidel, me toetame neid ettevõtmisi samuti.”
Mirjam Helena Eerma ütles, et peaksime alati olema oma väärtuspakkumusega sammu võrra ees, et meil oleks teadmine selle kohta. „Kui investor on valmis Eestisse tulema ja tutvuma selle piirkonna ja ettevõtjatega, võib-olla üks eelis on seegi, et Eestis tegelikult on kõik üsna lähedal. Kui räägime Tartust, mis ei ole väga kaugel ja ka tegelikult tööjõust, arvan, et koos saame väärtuspakkumise või ajatuspakkumise osaks.”
Kogukonna reaktsioon on samuti oluline
Kui tuleb näiteks investor, millistele küsimustele vald või siis mõni ettevõtja või üheskoos, millele me peaksime suutma kohe vastata, mis info peaks olema saadaval?
Mirjam Helena Eerma sõnul on tulevik näidanud, et puidu keemiline väärindamine on nüüd tõusnud suureks teemaks. „Otsime kohta, kus oleks olemas ressursse ehk me ei peaks kusagilt Eesti teisest otsast tooma, oleks vaja sellise suurusega maatükki. Vahel on nii, et pole vaja nullist ehitada ehk mitte maad, vaid tegelikult konkreetset kinnistut sellises suuruses.
Mul oleks vaja teada, mis on selle regiooni keskmine palk, millise profiiliga töötajaid siin on, kas kommunaalteenused on olemas, kui tulen, hakkan tootma, kuhu ja mille kaudu saan toodetut eksportida, milliseid partnereid on kasutada just teenuspakkujana, mida ma saan kasutada selleks, et oma ettevõtlust alustada.”
Kommunikatsioon on ääretult tähtis, oluline on võimalikult vara kaasata kogukond ja vald oma planeeringutesse.
Viktoria Heinmann lisas, et kogukonna reaktsioon on hästi oluline, sellepärast ta küsiski, keda te päriselt siia tahaksite. „Kui vaadata Pärnumaad näiteks, seal on väga tugev kogukonna reaktsioon, et me ei taha selliseid asju siia. Üks hea näide on seegi, kus maakond või kohalik omavalitsus ütleb, et me ei taha mingit kindlat asja, näiteks Kiviõli ütleb täpselt, keda nad ei taha, võime aimata, et nemad sellist looduse reostust enam ei talu. Ka seda on vaja teada.”
Mirjam Helena Eerma sõnul on kommunikatsioon ääretult tähtis, oluline on võimalikult vara kaasata kogukond ja vald oma planeeringutesse. „Ja mõista, mida ettevõtlus tegelikult regiooni juurde annab ja toob, ma arvan, et see on hästi vajalik.
Et need projektid, mis on olnud, kui me räägime elektri väärindamisest, siis on ka vesiniku tehas ja sellised asjad. Selgitage inimestele ära, mida see tähendab, mina võib-olla eksperdina tean, et tehnoloogia praegu on arenenud. Aga võib-olla inimene, kes ei ole selle ala ekspert, ei saa aru, mis väärtust see tegelikult toob. Väärtusahela teema on ju ka võimalikult vara kaasata kohalik omavalitsus.”
Kas on mõni hea näide ka olnud, kus omavalitsus on kaasa aidanud, et asjad saaksid rekordkiirusega aetud?
„Meil oli Ida-Viru meede, mis mängis väga suurt rolli Narva magnetitehase puhul Väga suur eelis oli koostöö Silmetiga. Kui me räägime ankurettevõttest, siis seal oli see olemas. Oli loogiline samm teha magnetitehas haruldaste muldmetallide eraldamise tehase juurte. Sealt tekib väärtusahela efekt. Koosmõju oli tegelikult ka oskuste küsimus, selles mõttes muidugi konkreetne, et ka neil on tööjõudu vaja. Koostöös Viru kolledžiga nad tööjõuga tegelevad.
Väga oluline on mõista, et te ei tee seda kõike meie ega välisinvestori jaoks, te teete seda enda jaoks, et teil oleks hea siin elada. Mina küll ei tahaks, et välisinvestor läheks kuhugi puhtalt odava tööjõu pärast, pigem vastupidi, et lisandväärtus oleks suur.” rõhutas Viktoria Heinmann.
Mirjam Helena Eerma lisas rahustuseks, et Eesti ei ole ammu enam odava tööjõu maa.
Lisalugu
Osaühingu Orthez lugu
Orthez on 1993. aastal tegevust alustanud Eesti erakapitalil põhinev tootmisettevõte Võduvere külas. Keskmiselt 14 töötajat, 2025. aasta müügist Eesti osa 1,57 miljonit ja väljapoole umbes 713 000 eurot ehk siis kolmandik. Välisturud on Soome ja Saksamaa.
Investeerimiskogemus on keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) ressursitõhususe projekti toetus. Projekt 357 000 eurot ja toetus sellest siis pool. Ettevõte on ka ise investeerinud.
Orthezi juhatuse liige Ülar Poom ütles, et ta pole investor, vaid väikeettevõtja. „Meil ei ole eesmärki kogu aeg investeerida. Meie mõtteviis on selline, et tahaks kogu aeg midagi paremaks teha, eriti kui on probleemsed kohad.
Tegeleme puidust uste ja akende valmistamisega, kitsamalt puitmajasektorile. Kliendid on teised ettevõtted nii Eestist kui ka väljaspoolt – Põhjamaadest, Kesk- ja Lõuna-Euroopast.
1994. aastal ei olnud meil midagi. Olin koolipingist tulnud, tööraamatus ongi mul ainult üks sissekanne, mis kehtib praegugi. Meie võimalused olid minimaalsed, investeeringuteks polnud lihtsalt võimalusi. Pank keeldus laenu andmast, kuna ettevõttel polnud tagatist.
Esimesed investeeringud said siiski tehtud pangalaenuga, mis anti vanemate kinnisvara tagatisel. Nii sai ettevõttele hoog sisse lükatud. Aastatel 2003–2004 tekkisid ka võimalused PRIA-st toetusi küsida ja neid sai agaralt kasutatud. Kuni 2009.–2010. aastani kasutasime veel PRIA raha tootmise laiendamiseks.
Kasutasime ka väga halba majandusaega, mis oli 2009.–2010. aastal. Saime ehitushinnad soodsamaks. Olen seda meelt alati olnud, et kui on halb majanduskeskkond, siis tuleb investeerida, kasutada seda aega n-ö adra sättimiseks.
Tegutsesime ja kogusime „rasva” kuni aastani 2020. Siis hakkasime intensiivsemalt tööle, tegime jälle ühe juurdeehitusetapi. Aga siis hakkasime juba ka suuremaid seadmeid soetama. Oleme investeeringuid teinud veel KIK-i ja EIS-i toetuste abil ning omavahenditest, laenudest ja liisingutest.
Ka praegu tegeleme uue projektiga, mis loodetavasti jälle läheb EIS-i. See on seotud digitaliseerimisega. Sealt samm edasi ja võib-olla tulevad robotid äkki mängu, kui see on mõistlik.”
NIMBY ehk mitte minu aia taha paneb investeeringute ootuse proovile
Uued töökohad ja tugevam kohalik majandus on oodatud. Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) juhataja Aive Tamm märkis, et kui aga jutuks tuleb kodu lähedale kavandatav investeering, olgu see siis tehas või energiarajatis, võib kogukonna toetus asenduda vastuseisuga. „Seda kirjeldab NIMBY (not in my backyard) ehk „mitte minu tagahoovi” hoiak: arenduse vajalikkust tunnistatakse, kuid selle asukohta enda naabruses ei soovita.
Jõgevamaa ettevõtlusnädala investeeringute arutelul tõusis esile küsimus, milliseid ettevõtteid maakond päriselt ootab. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) esindaja Viktoria Heinmann rõhutas, et investorile on oluline ka kogukonna suhtumine. Üldisest soovist investeeringuid saada jääb väheks, kui konkreetse plaani tekkides puudub ühine arusaam, kas ja millistel tingimustel see piirkonda sobib.
Mure müra, liikluse või keskkonnamõju pärast väärib sisulisi vastuseid. Kõiki vastuväiteid NIMBY-ks nimetades võivad olulised küsimused vastuseta jääda. Ettevõtjal tuleb selgitada, mida kavandatakse, millised mõjud sellega kaasnevad ja kuidas neid vähendatakse. Kohalikel peab olema võimalus vastuseid küsida ning lahendusi mõjutada.
EIS-i esindaja Mirjam Helena Eerma rõhutas vajadust kaasata kogukond ja omavalitsus võimalikult vara. Usaldust aitab luua see, kui inimesed saavad kaasa rääkida enne, kui plaanid on paigas. Arutada tuleb sedagi, milline kasu jõuab kohapeale: töövõimalused, tellimused kohalikele ettevõtetele või parem taristu.
Jõgevamaa saab investoreid oodates juba praegu läbi rääkida, kuhu ja millist ettevõtlust soovitakse ning millised on kogukondade ootused. See annab ettevõtjale selgemad tingimused ja elanikule võimaluse oma kodukoha tuleviku kujundamises osaleda.
Ka Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ja kohalike omavalitsused saavad kaasamise ja selgitustööga palju ära teha, aga tulemuslikuks läbirääkimiseks on vaja kahte poolt. Kogukonna hirmusid ja muresid saab vähendada, kui kõik osapooled lahenduste leidmisele keskenduvad.”
