Põltsamaa Ajalooselts väisas Aleksandrikooli
- Raivo Suni
- Apr 30
- 2 min read
Updated: May 8
30.04.2025, 20:16
Esmaspäeva, 28. aprilli õhtupoolikul kogunes seltskond Põltsamaa Ajalooseltsi liikmeid ja sõpru kunagise Aleksandrikooli sammaste alla, et teha hoone praeguse omaniku Martin Sosnitskiga väike ringkäik ajaloolises hoones.
Martin soetas hoone mullu detsembris ja püüab seda pisitasa elule aidata. Aastaid tühjana seisnud maja on räsinud vihmad ja tuuled. Teist samapalju või enamgi on kahju teinud vandaalid. Pätid pole lõhkumiskirge taltsutanud tänaseni. Ikka ja jälle on omanik pidanud parandama mõnda aknakatet, mille tugevust ja vastupidavust on keegi katsunud.
Koolihoones lakkas elu 2010ndatel, kui Põltsamaa ametikool liideti Järvamaa kutsehariduskeskusega. Enne seda oli majal vägagi väärikas teekond seljataga.
Kes meist poleks ajalootundides lugenud või kuulnud midagi Aleksandrikooli liikumisest – üldrahvalikust rahakorjamisest, mille sihiks oli rajada Liivimaale eestikeelne kõrgem õppeasutus. Rahva rahaga soetati Põltsamaa Kaarlimõisas 1874. aastal kahekorruseline kivist hoone.
Venestamine nurjas eestikeelse kooli rajamise. 1888. aasta 20. augustil õnnistati ja avati Põltsamaa Kaarlimõisas vene õppekeelega Eesti Aleksandri Linnakool. Eesti keel oli siin üheks kohustuslikuks õppeaineks ja seda õpetati C. R. Jakobsoni “Kooli lugemise raamatu” järgi. Kool suleti 1906. aastal paljuski sisepoliitilistel kaalutlustel, klassiruumides levinud revolutsioonilised meeleolud ei sobinud toonastele võimudele.
Taas algas õppetöö Aleksandrikooli hoones 1921. aasta sügisel, kui siin avas uksed Põltsamaa tööstuskool. Ühel hetkel nimetati kool ümber Põltsamaa tööstuskeskkooliks ja 1965. aastal Hans Pöögelmanni nimeliseks kutsekooliks nr 28. Hiljem on heal lapsel olnud teisigi nimesid - Hans Pöögelmanni nimeline kutsekeskkool, Põltsamaa kodu- ja põllutöökool ja Põltsamaa ametikool.
Päris algsest ajast on säilinud hoone välisilme ühes uhkete sammastega, mis jäävad silma kõigile, kes sõidavad läbi Kaarlimõisa. Algsed võivad olla ka kaks puidust sammast hoone teisel korrusel. Ülejäänu on paljuski uuem.
Ringkäigul osalenud kooli vilistlastele oli tuttav ruumiplaneering. Mõnel uksel võis lugeda sedagi, millist ainet klassis loeti. Isegi õpetaja nimi tuli meelde.
Aleksandrikooli hoone on kindlasti üks neid maamärke, mis on loonud Põltsamaale tähendust. Ajalooseltsi poolt hoiame Martinile pöialt, et tal õnnestuks väärikale majale uus elu sisse puhuda.
