Paiguti lubatakse jalgsi Peipsi järve jääle

12.1.2026, 11:39

Kalamehed Peipsi järve jääl. Arhiivifoto Foto: Helar Laasik

Esmaspäevast 12. jaanuarist on lubatud jalgsi minna paiguti ka Peipsi järve jääle.

Jalgsi võib Peipsile minna Põlva, Tartu ja Jõgeva maakondade piires Meerapalust Raadna külani, seisab politsei- ja piirivalveameti kodulehel.

Keelatuks jääb väljumine järve jääle Ida-Viru maakonnas.

Jalgsi on lubatud väljumine nende piiriveekogude jääle:

• Peipsi järv

• Lämmi järv

• Pihkva järv

Inimelude kaitseks on keelatud minna jalgsi ja maastikusõidukiga nende piiriveekogude jääle:

• Pattina järv

• Vaniku järv

• Pabra järv

• Kriiva järv

• Narva veehoidla

• Narva jõgi

Enne jääle minekut tasub tutvuda jääoludega, seda saab teha Keskkonnaagentuuri jääkaardilt: https://jaakaart.envir.ee/hetkeseis.

Kaart on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise. Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Päästjad kontrollivad jää paksust regulaarselt.

Jääle minnes tuleb pidada silmas ohutust ning olla ettevaatlik. Jääle minekust tasub lähedastele teada anda ning võimalusel ka seltsiline kaasa võtta, sest nii on abi olemas ka siis, kui õnnetus peaks juhtuma. Vältida tasub vooluveekogude jääle minekut.

Räägi ohtudest lastega

Jääaluse vee temperatuur on vaid paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees suudab täiskasvanu pidada vastu kümmekond minutit, laps veelgi vähem. Jääle minekuga kaasnevatest ohtudest tuleb rääkida ka lastega. Täiskasvanutel tasub meeles pidada, et ohutuse huvides ei tohiks lapsi üksinda jääle lubada ka siis, kui jääolud on head.

Jääle minnes tuleb kaasa võtta jäänaasklid, veekindlas kotis laetud mobiiltelefon ning kuivad riided. Liiast ei ole ka päästevesti kasutamine muu riietuse peal. Mõistlik on abivahendina kaasa võtta ka vile, millega saab märku anda siis, kui peaksite hätta sattuma.

Kui märkad hädalist, kelle elu või tervis on ohus või vajad ise abi, helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112.

Jääl liikumise meelespea:

• Veendu alati, kas jää kannab ja liigu võimalusel juba eelnevalt käidud kohtades.

• Pragude, lahvanduste ning sildade juures on jää alati nõrk ja ei tarvitse inimest kanda.

• Nõrgem on jää veel kõrkjate, madalike ja allikakohtade juures ning jõe, oja- või kanalisatsiooni suubumiskohas.

• Praksumist kuuldes lahku kohe jäält, see tähendab, et jäässe on tekkinud praod ning see võib murduda.

• Vooluveekogul, nagu jõgi või oja, on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil ja sulab ilmaolude muutudes kiiremini.

• Pimedas jääl liikumisel tuleb arvestada eksimisohuga.

• Lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu peab arvestama külmumisohuga.

• Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid hoopis kiirendab seda.