Noorte töötus Jõgevamaal teeb muret, vanemaealised leiavad töö kergemini

25.09.2025, 17:35

Töökogemuseta ja erialase hariduseta noortele jääb töövõimalusi järjest vähemaks Foto: Wikimedia Commons

Kuigi Jõgevamaal on kõige rohkem registreeritud töötuid vanuses 25–54, valmistab suurimat muret noorte olukord. Paljud neist on töötuna arvel, sest nad on erialase hariduseta ja tööd leida on keeruline.

Töötukassa andmetel kuulub 26 protsenti maakonna töötutest noortegarantii sihtrühma – 16–29-aastased, kes ei õpi ega tööta.

Eestis tervikuna on noorte tööpuudus Euroopa kõrgeim ning kasvab.

Töötukassa pakub tuge

Töötukassa toetab noori nii hariduse kui ka tööle asumise teekonnal. Töötukassa nõustajad käivad koolides, et pakkuda karjäärinõustamist ja -infot, nii individuaalselt kui ka rühmadele. Noortel on võimalik osaleda tööpraktikal, mis annab vajalikke kogemusi ja oskusi.

Lisaks toetatakse tööandjaid palgatoetuse kaudu – see aitab katta kulusid katseajal ning julgustab tööandjat andma võimaluse ka vähem kogenud noortele.

Ka Jõgevamaa gümnaasiumis on noortel võimalik õppida mittestatsionaarses vormis. Et üleminek oleks sujuv, käivad esimesel kohtumisel kooli koordinaatoriga noortega kaasas töötukassa juhtumikorraldajad.

Statistika näitab, et umbes pooled Jõgevamaa töötutest on erialase hariduseta. Noorte seas on see osakaal veelgi suurem – ligi 61 protsenti.

Vanemaealised saavad paremini hakkama

Vanemaealisteks loetakse töötukassa mõistes 55+ vanuses inimesi. Nende töötuse määr Jõgevamaal on ligikaudu sama suur kui noortel – 29 protsenti. Samas erineb olukord märkimisväärselt: vanemaealised leiavad uue töökoha üldiselt kiiremini.

„Arvamus, et vanemas eas enam tööle ei saa, ei vasta tõele. Tööandjad hindavad erialast haridust ja pikaajalist kogemust,” rõhutab töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Katrin Kleemann.

Keskmiselt on tööotsija Jõgevamaal töötuna arvel 195 päeva ehk veidi üle poole aasta.

Ukrainlased liiguvad kiiresti tööturule

Praegu on Jõgevamaal töötuna arvel 22 rahvusvahelise kaitse saanud inimest, peamiselt Ukrainast. Nende osakaal on viimase pooleteise aastaga vähenenud, sest osa on tagasi kodumaale läinud.

Eestis elavad ukrainlased leiavad aga üsna kiiresti töö. Kui tööleping lõpeb, registreeritakse end küll taas töötuna, kuid tavaliselt leitakse uus töökoht kiiresti ja pikalt töötuna arvel ei olda.

Kes tööd otsivad

Jõgevamaa tööotsijate seas on viimase ametikoha järgi

21 protsenti lihttöölised,

17,5 protsenti teenindus- ja müügitöötajad,

15,6 protsenti oskus- ja käsitöölised,

13,6 protsenti masinaoperaatorid.

7,6 protsenti juhte

6,1protsenti tehnikuid ja keskastme spetsialiste

4,6 protsenti tippspetsialiste

6,2 protsenti töötukassas arvel olevatest inimest on töökogemuseta.

Allikas: töötukassa Jõgevamaa osakond