top of page

Tänavune Eesti toidupiirkond on Jõgevamaa

13.1.2026, 11:21

Evelin Aia ja Vilina Rukkileivad Jõgeva alevikus peetud kohaliku toidu laadal. Paremal Ole Hütt Olemari talust      Foto: Helar Laasik
Evelin Aia ja Vilina Rukkileivad Jõgeva alevikus peetud kohaliku toidu laadal. Paremal Ole Hütt Olemari talust Foto: Helar Laasik

Selle aasta Eesti toidupiirkond on Jõgevamaa. Piirkond kannab tiitlit tänavu 31. detsembrini. Jõgevamaa maitsete aasta kontseptsioon hõlmab kolme aspekti: söödav identiteet, Jõgeval aretatud sordid ja piirkonna nüüdisaegne toidukultuur.


Jõgevamaa maitsete aasta lähtekoht on Jõgevamaa kui Eesti toidu häll, seisab regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kodulehel.


Selles piirkonnas sai alguse Eesti sordiaretus ja on aretatud paljud tuntud sordid, nagu kartul ´Jõgeva kollane`, porgand `Jõgeva Nantes` ja talinisu `Perenaise`. Ühtlasi on maakonna tootjaskond piisavalt mitmekesine, et katta pea kõik toiduainete tooterühmad. Selle baasil on loodud Jõgevamaa maitsete aasta sõnum „Jõgevamaa katab laua”.


Jõgevamaad iseloomustab mitmekesine toidukultuur, kus sisemaa põllumajanduslik lihtsus kohtub Peipsi kalandus- ja köögiviljakasvatuskultuuri ning eri rahvuste köögi mõjudega. Piirkonna toidutavades on esikohal supid, täidisega pirukad, odrakarask, kiisk, keedetud munavõi, Peipsi kurk ja köömnenaps.


Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsleri Madis Pärtli sõnul avaldab muljet see, et Jõgevamaa maitsete aasta eestvedajad seovad aasta teemad laiemalt Eesti toidujulgeoleku ja kohaliku sordiaretuse väärtustamisega, mis annab aastale väga sisuka ja tulevikku suunatud mõõtme.


„Lisaks toetab ettevõtmist põhjalikult läbi uuritud kohalik toidupärand. Projektijuhi, toiduajaloolase Ülle Juki 2024. aastal ilmunud toidupärandi ülevaade „Luisest kiisakalast koheva munavõini” on ainulaadne maakondlik käsitlus, mis annab tugeva aluse toidulugude ja ürituste loomiseks,“ lisas Pärtel.


Maitsete aasta eestvedaja Ülle Jukk kinnitas, et Jõgevamaa maitsete aasta ürituste kalender tuleb mitmekesine – plaanis on nii avalikud kui ka kogukondlikud üritused.


„Kavas on erinevad teemapäevad, nagu näiteks „Latika laulupidu” või „Tomati trillerdus”, mis ühendavad haridusliku ja kogukondliku tegutsemise. Igal kuul maist oktoobrini avab ühel päeval oma uksed üks piirkonna toidutootmisettevõte, et tutvustada huvilistele oma tegevusi. Lisaks korraldame koostöös Maaelu Teadmuskeskusega seminari toidujulgeoleku teemadel ning ühes muuseumitega konverentsi Jõgevamaa toidupärandist nüüdisaja vaatest,” tõi Ülle Jukk välja aasta olulisemad üritused.


Jõgevamaa maitsete aastat juhib Jõgevamaa Koostöökoda koos turundusekspertide, toidutootjate ja -pakkujate, Maaelu Teadmuskeskuse ja Jõgevamaa Kodukandi ühenduse esindajatega.


Maitsete aastad algasid 2016 Hiiumaaga. Järgnes Peipsimaa maitsete aasta 2017. Ka siis oli kaasatud Peipsi äärne osa Jõgevamaast.






 
 

Populaarsed artiklid

Telli Jõgevamaa värskemad uudised endale meilile!

  • Facebook
  • Instagram

© 2025 Jõgevamaa.info

bottom of page