Rääbist on Peipsis praegu vähe ja lähiajal püügimaht vaevalt suureneb

16.07.2025, 12:45

Suitsurääbise hinnad Mustvee linna päevade laadal Foto: Helar Laasik

Kevadisel kontrollpüügil jäid teadlaste traali vaid üksikud tänavused rääbised. „Järve rääbisekari on väike, et arvukat põlvkonda anda ning suuremad röövkalad söövad need vähesedki ära,” ütleb mereinstituudi Peipsi kalanduse töörühma juhataja Väino Vaino.

Tema sõnul on rääbise olukord kehvavõitu juba viimased kaks-kolm aastat, tänavugi on püüda lubatud vaid 15 tonni.

Tänavune talv ei olnud rääbise jaoks sugugi halb, sest jääkate oli ikkagi järvel peal, ta lihtsalt ei kandnud inimest. „Rääbise mari sai talv läbi jää all rahulikult areneda. Halb on olukord rääbise jaoks siis, kui jää tekib väga hilja või teda ei tekigi, jäävabas vees aga rääbisemari hukkub. Tänavu talvel oli kalda ääres jääd aga rohkem kui kaks kuud, isegi kalamehi lubati transpordivahenditega, kokkuleppel piirivalvega, paariks nädalaks järvele. Veetemperatuuri mõttes oli seekordne talv Peipsil samuti tavaline, novembri lõpuks langes see nulli lähedale ja hakkas kerkima uuesti aprilli alguses.”

Mereinstituudi Peipsi kalanduse töörühma juhataja kinnitusel peavad meie kalurid püüda lubatud kogustest kinni. „Eks väiksemaid trikitamisi võib ikka esineda, kalurid võtavad võib olla ämbritäie või kilekotiga koju praadimiseks, aga mingit suuremat sorti nihverdamist ei toimu. Peipsil peab järvele minekust ja tulekust teatama, ka saagi peab tund aega varem registreerima. Kõik on justkui kontrolli all.”

Venemaaga räägitakse läbi püügikvoodid ja püügirežiim

Kõigest hoolimata Eesti-Vene kalandusläbirääkimised kord aastas toimuvad, kuivõrd keskkonnateema pakub mõlemale riigile huvi.

„Läbirääkimised on natuke lühemad kui varem, teisejärgulisi probleeme seal enam ei arutata, kõneldakse kahest kõige tähtsamast küsimusest – kalavaru suurus ja püügirežiim. Lepitakse kokku püügikvoodid ja püügirežiim. Need on mõlemale osapoolele Peipsil ja Lämmijärvel ühesugused. Läbirääkimised käivad internetis Zoomi kaudu. Inimestevahelised otsekontaktid puuduvad, eks seetõttu on ebakindlust rohkem.

Režiimist peab idanaaber kindlasti kinni, selles ma ei kahtle. Eesti poolel on ju näha, kas keeluajal keegi toimetab seal Peipsi teisel kaldal või mitte. Lisaks suhtlevad Eesti ja Venemaa inimesed omavahel, see tuleks kohe välja, kui seal mingeid tõsiseid püügirežiimi rikkumisi toimuks. Kvootidest kinnipidamise kohta meil täpseid andmeid pole, on arvud, mida Vene pool esitab. Pigem nad neid üle ei püüa. Neil pole lihtsalt tehnilist võimekust seda teha.

Kui Eesti kalandus on viimase kahe-kolmekümne aasta jooksul toetuste najal kõvasti edasi arenenud, siis Vene poolel sellised toetusmehhanismid puuduvad.”

Üha suurenevad kormoranide kolooniad ka Peipsil

Viimasel ajal hakkab üha rohkem silma, et ka Peipsil suureneb kormoranide arvukus. „Ka nemad kasutavad usinalt Peipsi kalavarusid. Ja neid pole enam sadade kaupa, neid on juba tuhandeid. Emajõe suudmes nädal-paar tagasi puhkas tuhatkonda lindu lammi ääres puude otsas. Puud olid valgeks roojatud ja ilmselt hukule määratud. Nad püüavad kala nii kaldavööndis kui ka kaldast kaugemal. Vee läbipaistvus on tänavu küllaltki hea, küllap nad edukalt hakkama saavad. Üks lind tarvitab toiduks umbes 400 grammi kala päevas. Sealt on siis lihtne arvutusi teha, kui palju kala sööb päevas ära tuhat lindu. Kalurid on endale tugevad konkurendid saanud.

Eesti poolel pesitsevad kormoranid Lämmijärves, Salusaarel. Teisi kindlaid andmeid minul pole, äkki Koosa järve ääres ka, seal on samuti vaikne koht, kus inimesi ei ela ja keegi neid ei häiri. Peipsi lõunaosas Meerapalust Praagani on külad peagu välja surnud, inimesi seal enam pole. Pole ime, kui ühel päeval tekib ka Pedaspää lahe äärde kormoranikoloonia. Samuti on niisuguseid kohti Lämmijärve ääres, nii Eesti kui Vene poolel, kus nad võivad elada,” räägib mereinstituudi Peipsi kalanduse töörühma juhataja.

Kormoranid söövad särge, ahvenat, kiiska, väiksemaid nurgusid ja latikaid, kohamaime, rääbiseid. „Peipsi tindi tagaajamine on energeetiliselt ehk liiga kulukas, ilmselt eelistab kormoran suuremaid objekte.

Rääbist, siiga, tinti ja lutsu ehk külmaveelisi liike on järves vähe, soojemat vett armastavate kaladega pole häda midagi. Kalavarude kasutajaid aga on juurde tulnud,” võtab Väino Vaino olukorra kokku.