JÕGEVA LINNA LOOD | Edev asi linna äärde. Või hoopis üherajaline säästuvariant?
- Helve Laasik
- 3 days ago
- 9 min read
27.5.2026, 19:01
Kui Jõgevas linna tulevikku puudutavaid projekte tutvustavale õhtule tulnud inimestelt küsiti, milline tulevikuprojekt on nende hinnangul kõige kiiremini vaja ellu viia, tuli üksmeelne vastus – Mustvee maantee uus sild.
Jõgeva linna lugude õhtud on vaadanud enamasti minevikku. Juba talvel tuli idee, et linnapäevade nädalal oleks paslik vaadata ka tulevikku. Mõeldud tehtud. Linna tulevikku puudutavaid projekte tutvustasid abivallavanem Kristi Klaos ja arenduse peaspetsialist Erki Teder.
Mustvee maantee uus sild
Mustvee maantee vana sild on amortiseerunud, mõned aastad sõiduautodele ületada ta veel sobib. 2023. aastal on tellitud uue silla põhiprojekt. Selle koostas Valeri Volkov. Tollase hinnakalkulatsiooniga läinuks see sild maksma 1,2 miljonit eurot, praegu võib sild maksta juba 1,5 miljonit. Eelarvestarteegias on Mustvee maantee uue silla rajamine aastatel 2027 või 2028.
Abivallavanem Kristi Klaos ütleb, et natuke liiga edev asi on tehtud linna äärde. Asju saab teha palju optimaalsemalt.
Kersti Kurvits märgib, et vajadus silla järgi on olemas, sest ühel hetkel on vana sild nii amortiseerunud, et enam üle ei pääse.
Kristi Klaos selgitab, et lahendus on praegu lihtsalt ülepakutud, saab teha optimaalsemalt.
Arenduse peaspetsialist Erki Teder ütleb, et uuel sillal on kavandatud 2,5 meetri laiune jalgtee ja ka sõidutee osa on piisavalt lai.
Mõne aasta pärast on vana sild tema sõnul täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb paratamatult uus teha.
Järgnevat mõttevahetust kokku võttes tuleb tõdeda: silda on vaja. Loodetavasti saab seda odavamalt rajada.
Juba 1. juunil on tõehetk
Läbi aastate on erinevaid lahendusi pakutud Jõgeva keskväljaku projektile. Nüüd on hange välja kuulutatud ning 1. juuni on tõehetk, kas Jõgeva keskväljak saab uuendatud.
„Fookus on seatud kesklinna, et purskkaev ning selle lähiala saaksid uuendatud. Pargi ja Puiestee tänava vaheline ühendustee tuleb väiksemas mahus. Suur tänav muutub kitsamaks, praegu pargivad mõlemal pool tänavat autod, plaanis on tänavat kitsamaks teha, sest parkimiskohti on Jõgeval piisavalt.
Tegemist on esimese etapiga kesklinnast ja linnaruumist, mis annaks aluse ja hoo edasisele,” märgib abivallavanem Kristi Klaos.
Turuala arendamine
Praegu on Jõgeva turg küllalt kõrvale jäänud liikumistsoonidest ja tuiksoonest. Turuala asub valla maal, kuid ettevõtja omandis on lauad. Kokkulepe on, et kui see hooaeg läbi saab, siis lammutatakse lauad ning alale tuleb parkimisplats.
Kus võiks Jõgeval turg olla? AI-ga on katsetatud Jaama tänaval, kus võiksid olla väikesed paviljonid.
Mis saab varikatusega kaubalaost?
Kristi Klaos toob välja, et vallaga võttis ühendust muinsuskaitseamet, nemad on mures varikatusega kaubalao (mida on ka pagasikuuriks nimetatud – toim) pärast. „Eesti Raudteel on plaanis see lammutada. Praegu asub varikatusega kaubaladu raudtee ja aia vahel.
Muisuskaitseametnike hinnangul on see hoone väga hästi säilinud. Eks see, kui hästi ta säilinud on ja kui kokku ning lahti võetav ta on, selgub siis, kui tööd algavad. Praegu oleme Eesti Raudtee ja muinsuskaitseametiga kokku leppinud, et teeme kolmepoolse lepingu, kus ka Eesti Raudtee panustab natuke ümbertõstmisesse. Mõte on siis tõsta varikatusega kaubaladu teise asukohta, võib-olla politseipargi otsa ja seda ikkagi mitte lasta maha lammutada, vaid leida selline funktsioon ja kasutus talle ja kindlasti väärtustada seda ikkagi kui sümboolset ja olulist elementi Jõgeva linnaruumis. Ega ajaloolisi hooneid Jõgeval väga palju säilinud ei ole.
Ja üks mõte ka, võib-olla võiks sellele varikatusega kaubalaole leida turuhoone funktsioon?
Eesti Raudtee on valla poole pöördunud samuti Jaama tänav 3C pärast. Betti Alveri muuseumi kõrval on kaks hoonet. Pagasiait on korda tehtud, aga tööriistakuur on õnnetus seisus. Igal juhul on vallale tehtud ettepanek see kinnistu, mis jääb täpselt valla maade vahele (kinnistu on praegu Eesti Raudtee omandis), omandada.
Kinnistu hinnaks on Eesti Raudtee hinnanud asjatundjate abiga viis tuhat eurot. Kauplemisruumi meil ei ole, aga arvestades selle hoone seisu, mis on kenasti praegu uuendatud, taastatud, siis igal juhul võiks olla oluline osa või ongi oluline osa ka Betti Alveri muuseumiga siduda. Edasi on juba mõttekoht, kuidas seda kasutusse võtta.”
Kallasrada Pedja jõe äärde
Jõgeval on Pedja jõgi, kahjuks küll mitte kesklinnas. Kas ja kuidas võiks Pedja jõe kasutusse võtta. „Leian, et tegelikult see ei nõua võib-olla väga palju, kui teha graniitsõelmetega rada mis praegusele Jõe tänavale läheb, kus on tehtud ilus promenaad. Edasi ei pea ta üldse minema kivisillutisena, võiks olla ikkagi käidav koht, ilusti hooldatud, natukene rohelust, natukene haljastust juurde, lilleniit.
Mõte on ikkagi selles, et kogu keskväljak, Betti Alveri muuseum, siis need Eesti Raudtee nii-öelda endised hooned varkatusega kaubaait ja pagasiait ning tööriistakuur, et need kõik jääks Pedja jõe lähedale, et neid teha sidusaks ja õdusaks ja mõnusaks linnaruumiks,” räägib Kristi Klaos.
Jõe ääres elavad inimesed sooviksid, et elanikega räägitaks läbi enne, kui midagi tegema hakatakse. Jõe ääres on päris loodus, jõgi ujutab üle kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Kui tee sinna tehakse, siis tuleb arvestada sellega, et tee jääb vee alla. Kui jõe ääres ei niideta, siis osadel elanikel pole sellega probleeme. Inimesed näevadki maailma väga erinevalt.
Linnainimesel pole kusagil jalutada, niisugune koht võiks ometi olla, leidsid kokkutulnud
Abivallavanem Kristi Klaos selgitab veel korra, et jõe äärde ei olegi plaanis midagi arendada, sinna tuleb lihtsalt kallasrada, käigutee, et inimestel oleks mõnus läbi käia ja oleksid puhkekohad. Kallasrada on avalik ala.
Erki Tederil on küsimus, kas valgustust on sinna kallasrajale üldse vaja või mitte. Võib olla käiakse seal rohkem päevavalguses.
Linnainimesel pole kusagil jalutada, niisugune koht võiks ometi olla, leidsid kokkutulnud. Valgustus peab olema. Võib olla madal valgustus.
Erki Teder võtab mõttevahetuse kokku: inimestele, kes jõe ääres elavad, sobib see, et seal keegi ei käi. „See on alati niimoodi, avalik huvi versus eraisiku huvi.”
Koolil on vaja õuesoleku ala juurde
„Jõgeval on väga ilus põhikool, ülivõimas uhke spordikeskus. Nüüdisajal on ikka nii, et väga palju on lapsed õues, on pikad vahetunnid, aga ega seal õues üleliia palju lastel teha ei ole.
Oleme ka uue koolijuhiga kokku leppinud, kutsume sinna ka raamatukogu, spordikeskuse inimesed ja kool kaasab siis oma meeskonna, et hakata ideid ja mõtteid koguma, mida siis teha selle õuealaga. Kui oleks suur kontseptsioon, plaan olemas, etapiliselt saaks seda hakata ellu viima.
Initsiatiivi näitas ka Rohutirtsu lasteaed, kes tahtis aeda natukene laiemaks saada. Praegu on olemas mõned mänguväljaku elemendid. Tähe tänav 11, mis kuulub Jõgeva Veevärgile, seal on maasisesed pumbad. Praegu oleme Jõgeva Veevärgiga saanud kokkuleppele, et me aeda tõmbame kõvasti kokku. Et tekiks mõnusat ala juurde. Loodame, et etapiliselt tekib ka erinevaid tegevusalasid kooli juurde erinevatele vanustele,” räägib Kristi Klaos.
Lasteaedade mänguväljakud avatuks
Uue koolijuhiga on vallas mõtteid vahetatud teemal, et kooli taha on kinnine piirdeaed pandud. „Kool ei ole lasteaed, selle aia võiks ka kasutusse võtta ja tõesti need paneelid ära kasutada ning teha koolialad ikkagi avatuks.
Igas piirkonnas on lasteaedade mänguväljakud valdavalt nii-öelda muul ajal kinni, aga tegelikult võiksid lahti olla.
Praeguse vallavalitsuse ja meie kindel soov ja suund on, mida ka praegune koalitsioon tegelikult väga toetab, et lasteaia mänguväljakud oleksid avatud. Igas piirkonnas, mitte ainult Jõgeval, on lasteaedade mänguväljakud valdavalt nii-öelda muul ajal kinni, aga tegelikult võiksid lahti olla.
Lasteaia juhatajatelt tuleb signaal, et siis seal lõhutakse ja mida iganes tehakse. Võin kinnitada, et Põltsamaal on väga suur lasteaed, kolmesaja pluss lapsega ja väga suur mänguala, mis on kogu aeg avatud ja seda kasutatakse väga tihedalt ja ka väiksemate asulate mänguväljakud on lahti. Kui lõhutakse avalikke mänguväljakuid, siis tuleb need korda teha,” lisab abivallavanem.
Jäätmejaam nüüdisaegseks ringmajanduskeskuseks
Jäätmejaama ehitamiseks nüüdisaegseks ringmajanduskeskuseks on Jõgeva vald taotlenud toetust KIK-ist.
„Soov on olemasolev jäätmejaam ehitada nüüdisaegsemaks ringmajanduskeskuseks, kus oleks estakaad, kuhu peale on hea sõita, lihtne mugav jäätmeid paigaldada siis vastavalt jäätmeliigile. Ja et oleks kinnine hoone, kus oleks miks mitte näiteks vana mööbli taaskasutusvõimalusi. Selle projekti maht on 1,5 miljonit, toetus on 80 protsenti. See võib siis olla järgmise aasta investeering,” tutvustab Kristi Klaos.
Jõgeva saab uue kortermaja, aga korterit sinna osta ei saa
Erki Teder tõi välja, et kogukonnapõhisest elamise teenusest on Jõgeval pikalt räägitud, nüüd lööb RIS Ehitus OÜ kopa peagi Roosi tänav 6b krundil maasse ja pooleteise aastaga peaks maja valmis saama. Ehitamiseks läheb juba juulis. Maja läheb maksma 2,9 miljonit eurot.
Ruumilahendus on olemas, kuid fassaadi osas on vaja langetada otsus. „Sattus just niimoodi, et praegu on mul selles mõttes väga hea võimalus teilt küsida, sest meil on kolme eri värvi fassaadilahendus. Mis kõige rohkem sümpatiseerib, kas punane, roheline või hall, küsis Erki Teder. Lähedal olev Elukaare hoone on kollakas.
Kõige rohkem Betti Alveri muuseumisse Jõgeva lugude õhtule tulnud inimeste poolthääli sai roheline, järgnes punane variant. Arhitekt pakkus vaikimisi halli. „Eks me arutame oma majas ka ja vallavalitsuse istungil ilmselt samuti,” lubab Erki Teder.
Kes ja millistel tingimustel sellesse majja korteri saavad, sellest saate lugeda siit.
Eramute krundid
Detailplaneeringuga on vanale staadioni alale peagu 20 aastat tagasi ette nähtud kokku ligi 20 individuaalelamu krunti, planeeritud on tänavad – Kuuse, Sarapuu ja Luha. Kuuse tänavat on natuke olemas, Sarapuu tänav tekib kogukonnapõhise elamise teenust pakkuva maja ehitamise käigus, sinna on plaanitud killustikukattega tee.
„See jääb edaspidi sõidetavaks teeks. Üks individuaalelamu on jahimaja taga juba välja ehitatud. Pärast planeeringu kehtestamist tuli ka Jõe tänav 3d maja.
Kohalikule omavalitsusele ei kuulu ükski krunt. Staadioni peal on meil eraisikule kuuluvad kruudid. Ei tea, millal riik krunte müüb, ükshaaval paneb aeg-ajalt müüki, viimati oli vist Sarapuu tänaval krunt 16 000 euroga müügis, aga ei tea, kas see ostutehinguni jõudis,” tunnistab Erki Teder.
Jääväljak Jõgevale
Jääväljaku teema on eelmistel aastatel väga palju aruteludest läbi käinud. „Meil on väga tubli eesvedaja olemas Raul Kivi näol. Laste hulk, kes tema juures trennis käivad, aina kasvab. Möödunud talv oli väga tore, sest kaks kuud oli püsivat miinust ja jääväljakut sai väga hästi teha, tänavu sellega väga muret ei olnudki. Kui üle-eelmist talve meenutame, siis oli väga vesine ilm. Raul Kivi on initsiaator, algataja, kes on omavalitsust palunud jääväljaku tegemisega kiirustada.
Jääväljak on meil nüüd arengukavas sees, ta on eelarvestrateegias sees, ta on koalitsioonilepingus samuti. Vaidlus käib ikkagi tegelikult asukoha üle. Kuigi tundub, et enamikule sobib vana Piiri tänava koolimaja staadion. Teine hulk inimesi, keda on vähemus, näeks jääväljakut Virtuse taga.
Meie ehitusspetsialist Andres Haagen on teinud niisuguse visuaali, ta isegi joonistas need auto parkimiskohad, et oleks võimalik näidata: on võimalik parkida.
Üks vastuargument oli vana Piiri kooli staadioni vastu, et võtate ära võimaluse palli mängida, see on väga viljakas kasutuses seal, kuna uuel staadionil ei lubata palli mängida. Vana Piiri kooli staadion on küllalt suur, u 40 protsenti sellest võtaks siis võimalik jääväljak ära. Samas jääväljak oleks ristipidi staadioni puudepoolses küljes, siis puud kaitseks teda lõunapäikese eest.
Tegemist on 30 x 60 meetrit väljakuga, Lähim eeskuju on Lähtel. Seal on betoonist väljak, kus betooni sees on torustik, mis hoiab jääd kerge sulailmaga ära sulamast. Lähte väljak võimaldab ilmselt märtsikuuni jääd hoida. Ilma katuseta variandi hinnalipik on u 600 000 eurot. Mingisugune toetuse osa peaks juures olema, et siis oleks tal ilmselt rohkem tõenäosus ellu minna,” teab Erki Teder
Koolimaja juures oleks ilmselt sellel väljakul rohkem perspektiivi, sest seal liiguvad lapsed, oli kokkutulnute üksmeelne hinnang.
Vald suudab investeerida aastas umbes miljon eurot
Kui suur on valla võimekus investeerida? Mitukümmend aastat meil läheb, et kõik need unistused teoks saaksid, küsib Meelis Paavel.
„Eelarvestrateegias on ikkagi need investeeringud aastas miljon pluss eurot, maksame igal aastal laenu tagasi 1,5 miljonit eurot. Loomulikult laenukoormus on suur, aga oluline on, et suudame seda teenindada. Loomulikult on väga oluline seegi, et me eelistaks kindlasti neid investeeringuid, kus on ka projektirahastus olemas. Avanemas on taas energiatõhususe meetmed, mis tegelikult võimaldavad püsikulusid kokku tõmmata,” lisab Kristi Klaos.
Oluline on hoida korras ka neid asju, mis me oleme loonud
Meelis Paavel tuletab meelde, et paljude inimeste jaoks areng seisnebki ainult ehitamises. „Palju olulisemaid asju on ka. Väga oluline on hoida korras ka neid asju, mis me oleme loonud. Mul oli hiljuti võimalus istuda Betti Alveri pargis pingil. Mäletan Betti pargi loomise mõtet, kui emotsionaalne ja oluline see oli. Nüüd ei ole seal enam võimalik istuda, see on nii räämas. Kuidas nendest asjadest üle saaks? Teeks need korda.”
Kristi Klaos ütleb, et on Maimu Valdmanniga mitu korda Betti Alveri pargis jalutamas käinud. „Ja ma olen ka väga veendunud, et Betti Alveri park vajab kiiret sekkumist. Aga praegu on meil Jõgeva Haldus alles 1.juunist tekkimas, kõiki töötajad veel ei ole, anname neile ka natuke aega see valla allasutus käima saada. Usun, et oma jõududega saab väga palju tehtud, meil on täiesti kvalifikatsiooniga haljastaja olemas, kes mitu aastat on Jõgeva linnas juba toimetanud ja temal on ka Betti Alveri park pandud tööde nimekirja.”
Varesed räuskavad ja roojavad kesklinnas
Katrin Kleemann küsib, kas varestega on ka midagi plaanis ette võtta. „Ootame Jõgevale turisti, suurema tõenäosusega jõuab ta siia rongiga. Esimene asi, mida ta rongi uksest välja astudes kuuleb, on lõputu kraaksumine. Grossi poest kuni Tähe-Rohu majadeni välja. Betti Alveri pargis ei taha jalutada, sest linnud puu otsast kakavad sulle pähe. Suure tänava poolt vallavalitsuseni istuvad varesed puu otsas ja kisavad. KEK-i poole minnes Maximast edasi linnud laulavad. Väga hea, et kultuurimaja pargis on laste mänguväljak. Seal on olukord aga täpselt sama.
Viljandi on väga tugevasti nende vastu võidelnud,” teab Katrin Kleemann.
Kristi Klaos tunnistab, et kõike kohe ei jõua. „Andke aega! Pesade lõhkumisega tuleb tegeleda koguaeg süsteemselt 40 päeva. See peab toimuma enne, kui pesitsemisaeg algab, selleks on kindel aeg ette nähtud. Tuleb keskkonnaametiga kooskõlastada, ei saa minna kortermajade aladele. See tähendab igal aastal kulu 40 000 – 50 000 eurot ja see on võitlemine loodusega. Tänavu testisime, aeg jäi lühikeseks, kui keskkonnaametilt nõusoleku saime. Siis tuli varsti pesitsusaeg peale. Kavatseme võitlust jätkata. Viljandi linn on praeguseks ka alla andnud. Ja tegelikult on nüüd need pesad tagasi seal.”
Kersti Kurvits tunnistab, et võime Betti Alveri pargi ilusaks teha, aga keegi ei käi sealt läbi, sest varesed on igal pool ja võid lindude väljaheidetega pihta saada.
Erki Teder tõdeb, et suuri puid on vähemaks jäänud ja ka vareseid on vähemaks jäänud.
Maimu Valdmann lisab, et kui raudtee äärest said pesad ära võetud, siis varesed kolisid Betti Alveri parki, kus on suured puud. „Loodusega võid võidelda, aga kas ikka saab päris puhtaks. Kultuuriga seotud kohad peaksid ikkagi puhtamaks saama,” märgib ta.
