Mõisa köis, las lohiseb
- Helve Laasik
- 1 minute ago
- 5 min read
28.8.2026, 11:58
Samal ajal kui Jõgeva vallavolikogu eraldas sihtasutusele Kuremaa Elamuskeskus 27. augusti istungil 16 volikogu liikme poolthäälega teisest lisaeelarvest 250 000 eurot edasikestmiseks, on 107 elamuskeskuse nõukogu liikmete, töötajate ning nende pereliikmetega seotud inimest saanud tasuta kasutada ujulat ja spordihoonet.
Jõgeva vallavolikogu liige Viktor Svjatõšev tõi viimasel Jõgeva vallavolikogu istungil välja asjaolud, mis panevad küsima: kas valitsejad suhtuvad elamuskeskusesse piisava hoolsusega.
„Tänavu mais koostati 107 inimesest koosnev nimekiri, neile anti võimalus kasutada tasuta ujulat ja spordihoonet. Nimekirjas on 47 sihtasutusega seotud oma töötajat ja nõukogu liiget, lisaks 60 nende pereliiget. Selles nimekirjas on ka neli Jõgeva vallavolikogu liiget, kellel on koos oma pereliikmetega samuti õigus neid hüvesid kasutada.
Minu hinnangul tekib siin eetiline küsimus – kas volikogu liikmel, kes ise või kelle pereliikmed saavad sihtasutuselt Kuremaa Elamuskeskus rahalisi hüvesid, on kohane hääletada vallalt täiendava toetuse eraldamise otsustamise üle. Volikogu liikmed võiksid hinnata enne hääletamist võimalikku huvide konflikti. Nii väldiksime ka olukorda, kus võib tekkida põhjendatud kahtlus otsuse erapooletuses.
Olen ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et nõukogu liikmetele tasude ja muude hüvede määramise õigus saab olla vaid omanikul, see tähendab vallavalitsusel, mitte sihtasutuse juhatajal. 250 000 eurot on valla jaoks märkimisväärne summa, seetõttu peame enne selle eraldamist olema veendunud, et sihtasutus on omalt poolt teinud kõik mõistliku kulude vähendamiseks, tulude realistlikuks planeerimiseks ja tegevuse kohandamiseks pragustele oludele,” ütles Svjatõšev vallavolikogu istungil.
Volikogu liikmed jahmunud
Volikogu liige Priit Põdra tunnistas, et 107 inimest nimekirjas, kes saavad tasuta kasutada Kuremaa elamuskeskuse teenuseid, jahmatab. „Küsimus, kas selline juhtkond, selline juhtimine ja stiil ikka sobib, on küll midagi niisugust, mida nõukogu ja juhatus ning vald peavad otsustama kas niimoodi saab jätkata. Me ei saa eraldada 250 000 eurot lisaeelarvega, kui seal on sellised juhtimisvead.”
Elamuskeskuse nõukogu esimees vallavolikogu liige Rainis Poll ütles, et see on lausvale. „Kui seal on olnud töölised, siis tööliste puhul vaadatakse need asjad üle või on juba vaadatud. Tegelikult ei peaks neid tasuta asju olema,” tõdes Poll vallavolikogu istungil.
Vallavolikogu liige Taavi Duvin aga väitis, et ühtegi soodustust enam ei ole, vähemalt tema ei tea nendest. „Võib olla töötajatele midagi tehakse, kõik nõukogu liikmete soodustused on lõpetatud.”
Tulus leping lõppes
Kuidas tekkis Kuremaa elamuskeskusel ülikehv majandusolukord, et vald peab veerand miljonit eurot sinna matma?
Volikogu liikmetele saadetud kirjas märkis vallavanem, et enne sihtasutuse Kuremaa Elamuskeskuse praegust rahastusmudelit rahastas vald Kuremaa ujulat ja sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus oluliselt suuremas mahus.
„2020–2023 oli valla tegevustoetus keskmiselt 262 234 eurot aastas, moodustades keskmiselt 32 protsenti tegevuskuludest ning 2020-2026 keskmiselt 200 00 eurot ja ca 22 protsenti.
2024. ja 2025. aastal vähendati valla tegevustoetus 100 000 euroni. See oli varasema nelja aasta keskmisega võrreldes ligikaudu 162 000 eurot/aastas vähem.
2024. aastal ei tekitanud väiksem vallapoolne toetus veel probleemi, sest SA-l oli väga tulus Saksamaa Bundeswehri majutus- ja toitlustusleping, mis tõi aastaga ligikaudu 735 000 eurot tulu.
Seetõttu lõpetas SA Kuremaa Elamuskeskus 2024. aasta koguni +345 829 euro suuruse tulemiga. Sellest ligikaudu 230 000 eurot oli aga ühekordne põhivara sihtfinantseerimise tulu, mitte tavapärasest majandustegevusest teenitud raha. Sihtfinantseeringu kulu arvestatakse mitte investeeringu aastal, vaid amortisatsiooni perioodil iga aastase kulumina. Seega ilma põhivara sihtfinantseerimise tulu ja põhivara kulumita (345 829-230000+47 474) oli sihtasutuse nn majandustegevuse puhaskasum 2024. aastal 163 303 eurot.
2024. aastal tehti omatuludest ka mitmeid parendusi ja investeeringuid, kokku 102 000 euro eest.
Bundeswehri leping lõppes 2024. aasta lõpus, kuid 2025. aastaks jäi valla tegevustoetus endiselt 100 000 euro tasemele.
Selle tulemusel tekkis 2025. aastal väga suur tulude kukkumine:
-2024 tulud 1 777 238 €
-2025 tulud 1 105 563 €
-tulude vähenemine 671 675 €.
Oluline: kahjum ei tekkinud sellest, et SA kulud oleksid hüppeliselt kasvanud. Vastupidi – 2025. aasta olid kulud ligikaudu 57 000 euro võrra väiksemad kui 2024. aastal.
Probleem oli selles, et üks väga suur tuluallikas kadus, kuid ujula, spordihoone, külalistemaja jm objektide püsikulud jäid alles. Eelkõige tööjõu- ja energiakulud ei vähene samas tempos kui käive.
Samal ajal suutis sihtasutus oma tavapärast äritegevust kasvatada: ujula, kohvik ja teised kliendid tõid 2025. aastal ligikaudu 224 000 eurot täiendavat tulu, kuid see suutis Bundeswehri lepingu lõppemisest tekkinud 735 000 euro suurust tulude kadu ainult osaliselt kompenseerida. Netomõju oli ligikaudu –512 000 eurot.
Tulemuseks oli 2025. aastal –272 561 euro suurune aruandeaasta tulem, milles sisaldub ka 64 061 eurot amortisatsiooni. Reaalselt oli kohustusi ja võlgu 2025. aasta lõpuga üleval (ilma amortisatsioonita) -208 500 eurot.
2026. aastal on valla tegevustoetus 157 238 eurot, kuid ka see on oluliselt väiksem kui 2020–2023 keskmine rahastamistase.
2024–2026 on valla tegevustoetus olnud kokku ligikaudu 430 000 eurot väiksem, kui see oleks olnud 2020–2023 keskmise rahastamistaseme jätkumisel,” seisab vallavanema saadetud analüüsis.
Jõgeva vallavanem Karro Külanurme sõnul suudetakse täiendavast toetusest (250 000 eurot - toim) katta piirkonna hooldus- ja heakorrateenuseid ajavahemikul käesoleva aasta mai-august maksumusega 17 000 eurot, tagada vallaasutuste ujumisteenus 14 000 euro eest. „Loogika oleks selline, et meie allasutused saavad arveid, millele lisandub käibemaks, vaid oleks otse sihtfinantseering sihtasutusele,” väitis vallavanem Karro Külanurm vallavolikogu istungil.
Vallavanema sõnul aitab täiendav toetus katta 2025. aastast ületulnud kohustusi summas 165 800 eurot, samuti katta ka 2026. aasta otsesest tegevusest tulnud kohustusi summas 53 200 eurot. „Sel juhul aitaks see säilitada Kuremaa Elamuskeskuse tegevuse,” lisas vallavanem volikogu istungil.
Veerand miljonit igal aastal
Jõgeva vallavolikogu liige Priit Põdra küsis, kui suurte summadega peaks vald sihtasutust Kuremaa Elamuskeskus ka edaspidi toetama, sest oma jõududega nad toime ei tule. Vallavanem Karro Külanurm tunnistas, et eeldatavalt võiks 250 000 – 260 000 eurone toetus igal aastal olla vajalik.
„Naaberomavalitsustega võrreldes ning taustainfot arvestades võiks arvestada niisuguse summaga, et pakkuda kõiki neid tegevusi, mis sihtasutus seni on pakkunud,” lisas vallavanem.
Vallavolikogu liige Meelis Paavel tundis huvi, kas praegu tehtud prognoosid vastavad tõele ning mõne aja pärast ei pea jälle suurt kahjumit katma ning kas ja kes peaks vastutama tekkinud olukorra eest.
Vallavanem Karro Külanurm ütles, et praegused prognoosid on tehtud võimalikult realistlikud, mis ei tähenda aga seda, kui juhtub midagi ettenägematut, lõhutakse mõni aken või küttesüsteemiga juhtub midagi, siis võib küsimus tulla uuesti vallavalitsuse või ka vallavolikogu töölauale. Mis puudutab vastutust, siis vallavanema hinnangul peaksid nõukogu ja juhatus olukorrale otsa vaatama.
Jõgeva vallavolikogu esimees Peep Põdder ütles, et fakt on, et rahasüsti on Kuremaale vaja. „Tegelikult oleks seda raha olnud vaja juba eelmisel aastal ja üleeelmisel aastal. Meil oli siis väike kasuminumber ees, arusaamatusena oli kasumisse pandud ka investeeringu osa, mis läks seina.
Kui lisaeelarve vastu võetakse ja raha Kuremaa elamuskeskusele antakse, siis ma väga tahaksin, et sellel rahal oleks juures väga täpne siht, milleks see raha täpselt antakse.
Kui räägime 87 000 eurost eelmiste võlgade katteks, siis olgu silt juures, et see raha läheb eelmiste võlgade katteks. Ja kui palju läheb kommunaalkuludeks, soojuse ja vee eest, et lihtsalt ei juhtuks jälle, et volikogu annab katuse parandamiseks raha, aga palkasid pole millegi eest välja maksta, siis makstakse palgad välja. Kui on võimalus vallavalitsusel jälgida, siis palun jälgige selle raha kasutamist,” lõpetas Põdder.
Lisalugu
Tasuta lõunad ongi olemas?
SA Kuremaa Elamuskeskuse ruumides peeti 2025. aasta 26. detsembril spordisündmus Honda spordikuulsuste jõuluturniir, mille päevajuhiks oli Ott Kiivikas.
Hiljem selgus, et reklaami eesmärgil osutati mõningaid teenuseid kliendile tasuta. Tasuta teenus kliendile tähendab aga kulutusi sihtasutusele.
Selle kohta esitas Jõgeva vallavolikogu 26. veebruari istungil vallavanemale küsimusi volikogu liige Imre Mihhailov.
Vallavanem Karro Külanurm vastas, et tegemist oli teadliku ja sihipärase turundustegevusega.
