Miks meil on vaja huubide majandamist õppida

24.05.2025, 20:42

Jõgevamaa delegatsioon huubis Republic of Work, kus sealset tööd tutvustas tegevjuht Frank Brennan koos meeskonnakaaslastega. Foto: Erakogu

Jõgevamaa ettevõtjad omandasid hiljuti kogemusi Iirimaal, kuidas oleks võimalik huubimajandusega toimetada.

Eestis plaanitakse meedet maapiirkondadesse digitaalsete ettevõtlushuubide püstitamiseks, ehitamiseks, käivitamiseks. Jõgevamaa on sellega seoses proovinud mõelda, milline oleks see huub (ingliskeelsest sõnast hub, mis tähendab kogukonna keskust – toim), mis meil siin võiks töötada, mida ta peaks sisaldama, kuidas teda käivitada ja kuidas kõik saada lõpuks isemajandavaks.

„Selle meetme ettevalmistamisega seoses on meile toodud näiteid Euroopast, kus huubide tegevus on käivitunud. Üheks suureks eeskujuks on Ludgate Hub. Asub Iirimaal sellises väikeses kohas nagu Skibbereen. Skibbereen on põnev, ta on Jõgevamaaga võrreldav, tegelikult on seal on vähem elanikke kui Jõgeva linnas. (Võrdluseks: umbes 2900 elanikku, Jõgeval oli 2025. aasta 1. jaanuari seisuga 4702 elanikku – toim.)

Meie eesmärk oli Iirimaale minna õppima, kuidas nad huubimajandusega toimetavad, saada aru, mida see tähendab. Iirimaal on huubide võrgustik suur. Eesmärgi me oma õppereisiga täitsime. Õppisime ka palju selliseid asju, mida ei ole osanud laua taga teooria põhjal ise üldse välja mõelda. Nende suunised olid peagu vastupidised sellele, mida me olime oma peaga siin välja mõelnud,” tunnistab Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultant Leili Mård.

Jõgeva Majandusühistu juhatuse esimees Georg Caius Kutsar ütleb, et Jõgeva Majandusühistu on maakonna suurim tööandja ja oluline kinnisvaraarendaja. „Näeme enda rolli laiemalt kui üksnes kaubanduses – meie huvi on, et elu Jõgevamaal areneks ning maapiirkonnad oleksid atraktiivsed nii elamiseks kui ka ettevõtluseks. Huubid pakuvad selleks head platvormi: need on paigad, kus saavad kohtuda head ideed, ambitsioonikad inimesed ja ressursid. Oleme kindlasti avatud koostööle ja uutele algatustele, mis aitaksid kaasa piirkonna ettevõtluse elavdamisele,” lisab Kutsar.

Koostöö, koostöö ja veelkord koostöö

Kõige tähtsamaks punktiks osutus Leili Mårdi sõnul just koostöö, koostöö ja veelkord koostöö. „Huubi ei saa käivitada üksi, see peab põhinema kogukonna toel, kohalike ettevõtete toel, aga ka huubide omavahelisel toel,” lisab ta.

Eestis on huubilaadseid projekte tehtud, kutsume neid ärihotellideks nagu Workland Tallinnas. Neile on iseloomulik, et nad on kõik pealinnas, sest seal on neil kliente. „Sellepärast Skibbereeni Ludgate Hub meile nii väga huvi pakkuski. See huub tegutses oma majas, hoone kinkis varasem omanik. Ta oli üks asutajaliikmetest. Oli sellises väikeses vanas 1930nendatel ehitatud kinomajas, millest vahepeal oli tehtud väike pagaritöökoda,” räägib Leili Mård.

Kuidas on võimalik, et sellises maakohas, mis on veel väiksem kui Jõgeva, veel kaugemal igasugusest infrastruktuurist, saab huub nii hästi toimida? Jõgeva väikelinnana on Tartu ja Tallinna vahel, siit sõidavad rongid läbi, Põltsamaa on samuti Tartu ja Tallinna vahel, kust läheb suur maantee läbi, Mustvee võib-olla ongi siis kõige rohkem otseselt võrreldav Skibbereeniga, vähemalt oma geograafilise positsiooni poolest.

JAEK-i juhataja Aive Tamm annab üle Jõgevamaa postkaardikomplekti Corki omavalitsusjuhile Joe Carrollile, kes kohtus meie maakonna delegatsiooniga Ludgate Hubis. Foto: Erakogu

Kõige võrreldavamaks näiteks oli ka Georg Caius Kutsarile Skibbereeni huub. „Samas peab realistlikult hindama, et selliste lahenduste rajamine eeldab sageli märkimisväärset toetusraha. Lisaks ei piisa ainult huubist – selleks, et ettevõtlikud inimesed koliksid tagasi väiksematesse keskustesse, peab ka üldine elukeskkond olema atraktiivne. Huub võib olla hea stardipunkt, aga oluline on terviklik vaade: haridusvõimalused, kultuuriline mitmekesisus, ajaveetmise kohad ja taristu. Oleks tõeliselt vägev, kui suudaksime Jõgeva kujundada tuntud paigaks, kus on loodud kõik tingimused ettevõtlike inimeste siia toomiseks – elamiseks rahulikus väikelinnas, kus on kiire raudteeühendus Tallinna ja Tartuga ning samas olemas kogu vajalik infrastruktuur nüüdisaegseks töötegemiseks,” teab Kutsar.

„Iirimaal Skibbereeni ümbrus on ka põllumajanduspiirkond, samad mured, mis meil, et rahvastik vananeb, noored rändavad välja. Vastus, mille nad sellele leidsid, on, et noorel ei ole seal midagi teha ja me ei räägi meelelahutusest, me räägime tööst. Me räägime võimekusest tööd teha või ise ettevõtlusega alustada. Tänu huubi pakutavatele digitaalsetele võimekustele ei pea nad piirduma ainult kohalike klientidega, nad võivad teenindada kliente mitte ainult üle Iirimaa, vaid üle maailma. See on andnud neile eelise. Ja tõesti noored, kes on läinud ülikooli, tulevad hiljem tagasi, sellepärast et neil on võimalus oma ettevõte rajada ja tegutseda Ludgate Hubi abil. Võrgustik, mida huubitöö võib anda nii noorele kui ka juba olemasolevale ettevõtjale, koostööl põhinev võimekus, on oluline,” tunnistab Leili Mård.

Georg Caius Kutsar lisab, et koostöö on vältimatu, kui soovime piirkonnana püsida konkurentsivõimelisena. „Tõsi, ettevõtlikke inimesi on maakonnas napilt – paljud kolivad linnadesse. Aga just seetõttu on vaja luua koostöövõrgustikke, mis toetavad ja julgustavad ka väiksemaid ettevõtteid koos tegutsema. Ei tasu karta esimese sammu tegemist ja proovimist – koostöö ei ole helesinine unistus, vaid praktiline vajadus, mida elu järjest enam peale surub.”

„Ka meil tuleks mõelda rohkem selle peale, kuidas koos ühiselt edasi minna. Olgem ausad, me ei konkureeri ju ainult omavahel. Kui me tahame konkureerida välismaailmaga, oleme liiga väikesed üksi ehk koos oleks parem,” lisab Leili Mård.

Suurem koht, suuremad võimalused

Leili Mård märgib, et tegelikult käidi kahes kohas. „Meie peaeesmärk oli Skibbereen, sinna sõites kohtusime Corkis sellises huubis nagu Republic of Work, mis oli palju suurem. Cork on Iirimaa suuruselt teine linn. Seal on ka Apple'i Euroopa peakontor.

Republic of Work tegutseb üüripinnal. Seal valitses teistsugune mentaliteet, aga nad teevad sama asja, neil on samamoodi, lihtsalt rohkematest inimestest räägime ja rohkem jõudlust, sest suur linn ja väike lennujaam on ka lähedal.

Neil olid seal podcast stuudio, täiesti korralik raadiostuudio. Iga kord, kui raadiosaade algab sealt, alustatakse, et raadio see ja see Republic of Work stuudiost Corkis. See on nagu tasuta reklaam,” tunnistab Leili Mård.

JAEK-i ettevõtluskonsultant Leili Mård Iirimaa riiklikus e-spordikeskuses Foto: Erakogu

Republic of Work'i huubist oli välja kasvanud sama maja neljandale korrusele Iiri riiklik e-spordikeskus. „Minule isiklikult pakkus see väga palju huvi, ma ei teadnud sellest absoluutselt midagi, enne kui sinna kohale läksin. Ehk siis selline saatusesõrm ja hea juhus. Algselt rentisid nad tööpinda huubis, aga siis läks nende ettevõtmine üha suuremaks ja suuremaks ja nüüd on neil eraldi oma korrus. Seal tegutseb siis lisaks riiklikule e-spordikeskusele e-spordi kolledž, simulatsioonikeskus, mis teeb koostööd Vormel 1-s tegutseva Williamsi meeskonnaga. Seal on selline e-spordi meeskond nagu WYLDE ja siis nende kaudu nad läksidki kõigega liikuma.”

Oled ühe huubi liige, saad tasuta töötada teises

Kui Skibbereen andis usu, et ka väikeses kohas on võimalik tegelikult teha seda, mida mõtleme, siis Republic of Work andis inspiratsiooni, milline võiksime tahta olla, kui me oleksime ükskord kunagi tulevikus suured, kuulsad.

„Rikkaks sellega ei saa, aga ei pea just palju investeerima, et asi hea välja näeks ja tulevad huvitavad võrgustikud. Ja mõlemad huubid rõhutasid, kui tähtis on omavaheline koostöö. Nad ei ole tegelikult sama ettevõte, ei kuulu kuidagi samadele omanikele, samad inimesed isegi ei toimeta seal. Tegemist on kahe täiesti eraldi ettevõttega, kahe täiesti eraldi huubiga. Aga nende omavaheline koostöö on väga tugev. Meile näidati suurt kaarti, kus olid kõik Iirimaa huubid peal ja see oli tõesti väga täpiline. Huube on selliseid, mida teatakse laiemalt nagu näiteks Ludgate, ta on üks esimesi, üks kuulsamaid. Või nagu Republic of Work, aga siis osad võivad olla ka täiesti niimoodi, et on spordisaal ja seal spordisaali juures on mingi kasutamata ruum, kuhu on pandud paar-kolm töökohta üles, inimesed saavad seal käia. Põhimõte on, et inimestel on võimalik käia kodust väljas tööl. Mõlemad huubid töötavad erakapitalil, nad ei saa toetusi. Kuigi üles ehitades on toetusi kasutatud või tehtud koostööd riiklike programmide ja projektidega.

Ja lisaks on tehtud riikliku tellimuse kaudu ka ühtne platvorm, mille abil neid huube ning nende tööd on võimalik hallata. Sama programmi esitlus käidi minu meelest välja ka Põlvamaal, sest Põlvamaal on Kupland (Kupland tähendab kaugtöökontorit looduskaunis Kagu-Eestis; kas ühiskontor, hubane kohvik või maalähedane talu – toim).

Ja viimase tähtsa õppetunnina tahan ära märkida, et lisaks võrgustikutööle teevad nad koostööd ka niimoodi, et kui sa oled ühes huubis juba liige ja maksad liikmemaksu ning lähed mõnikord kuhugi mujale ja tahad ka huubis tööd teha, siis üldiselt on see võimalik ilma, et sa peaksid hakkama mingeid eraldi liikmemakse maksma. Iirimaal olevate huubide omavaheline koostöö on väga kõrgel tasemel.”

Kõige rohkem hämmastas Leilit interneti kättesaadavus Iirimaal. „Tunnistan, et Eestis ei ole interneti saadavusega nii suuri probleeme kui Iirimaal. Minu jaoks oli täielik šokk nutisõltlasena avastada, et kui sõidan linnast välja, ei ole enam netiühendust. See oli päris hull kogemus. Ja mis netist rääkida, isegi telefon ei töötanud vahepeal. Eesti on loomulikult selles mõttes Iirimaast ees, meil ei kao internet Jõgeva linna piiriga ära, aga ma ütleks, et muud seigad huubi ülesehitamisel pädevad samamoodi ka meie Jõgeva maakonna kohta.”