Kolme maakonna podcastid jagavad vajalikku teavet
- Helve Laasik
- 17 hours ago
- 4 min read
24.12.2025, 14:43
Jõgeva-, Järva- ja Viljandimaa vabaühenduste konsultandid Kersti Kurvits, Maile Kesküla ja Kätrin Hanschmidt teevad juba kolmandat aastat korra kuus kolme maakonna mittetulundusühingutele taskuhäälingu saadet ehk podcasti.
„Podcast on Kätrini idee,” ütleb Kersti Kurvits. Kolme maakonna mittetulundusühingute konsultandid mõtlesid pikalt, kuidas olla kogukondadele ja vabaühendustele kasulikud, kui raha tegevusteks napib ning suuremaid üritusi ja ka koolitusi korraldada ei ole võimalik. Nii tuligi idee teha veebikoolitusi. Nendega ka alustati. Tegutseti nagu tavaline mittetulundusühing, kes teenib omatulu.
Nüüd on podcastide tegijad saanud Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaatori endale toetajaks. Inkubaatoril on ettevõtlike kogukondade programm ja sealt tuleb ka ühisosa.
Kätrin märgib, et Maile ja Kersti kartsid algul otsesaateid väga. „Kui esimene podcast pidi tulema, siis ma mõtlesin kogu aeg, et kuidas mul õnnestuks vaikselt niimoodi ära öelda, et mina ikka seda mängu kaasa ei tee,” tunnistab Kersti.
Tänavu 26. novembril tegid naised juba kümnendat podcasti.
Kord kuus sõidavad podcasti tegijad enamasti Viljandisse, kus Bonifatiuse Gildi ruumides saateid salvestatakse.
Youtube'is on kõik podcastid järelevaadatavad. Otsesaadet vaadatakse vähem, aga järelevaatamisest koguneb vaatajaid pidevalt juurde.
Ka teised maakondlikud vabaühenduste konsultandid elavad alati podcastide tegijatele kaasa. Nemad jagavad podcastide linki ka oma maakondades, seega vaatab podcaste ka laiem seltskond kui Kesk-Eesti piirkond.
Saade salvestatakse enamasti Viljandis, sest salvestustehnika on seal, aga tänavu maikuus käidi näiteks Jõgeval noorte kaasamise podcasti salvestamas.
Tegijad arvestavad ka tagasisidega. Mõni kuulaja on kirjutanud, et oli tore või äge ja vajalik. On tõstatatud erinevaid kogukondadele olulisi teemasid. Just tagasiside kaudu saadi teada, et kutsuge rääkima ka mehi, kuidas nemad on kogukonnatööni jõudnud. Sellest kõneles eelviimane podcast.
Kogemused ja üldistusvõime
Kui palju sellel kõigel peab olema käegakatsutav ja mõõdetav tulemus? „Mõju on iga saate järel võib olla keeruline mõõta. Tõstatame teema ja arutleme. Tahame, et inimesed mõtleksid meiega kaasa,” räägib Kersti.
Kogukonnale info jagamiseks võikaasamiseks võib saata uudiskirja, et huvilised saaksid ise lugeda ja uurida.
Aga see pole päris see, mida taskuhäälingu tegijad tahavad. Laua taha saab kutsuda teoreetikud ja praktikud, podcastide tegijad on kinni pidanud põhimõttest, et kutsuda esinejaid igast maakonnast. Just need inimesed, kes vabaühendustes ja kogukondades päriselt kohapeal tegutsevad. Olulised on osalejate kogemused ning üldistusvõime.
Teemad puudutavad kõiki Eesti kogukondi
Kogu sisu on kolme maakonna podcastide tegijad võtnud ikka üleriigiliste probleemide põhjal. Need ei ole ka alati probleemid, vaid teemad, mis võiksid puudutada kõiki Eesti kogukondi.
„Meil ei ole olnud väga spetsiifilisi ühe maakonna teemasid,” räägib Kätrin. Kersti täiendab: „Räägime sellest, mis on sellel ajal aktuaalne, näiteks annetamisest me rääkisime siis, kui olid tulemas üleriigilised annetamistalgud. Või siis on maakondlikud vabaühenduste tunnustamised tulemas, esimese podcasti tegimegi tunnustamisest. Meil olid just maakondlikud tunnustamised tulemas, siis kutsusime tunnustatud vabaühenduste esindajad külalisteks.”
Tegijatele on olulised just kogemuslood, mida teistele edasi anda.
Podcasti külalised on alati valitud selle järgi, et rääkimas oleksid nii teoreetikud kui ka praktikud. Kui räägitakse annetamisest, siis kutsutakse osalema annetamistalgute korraldaja, kes ise aktiivselt annetusi kogub. Kui räägiti kogukonnapraktikast, tuli külla kool, kes korraldab kogukonnapraktikat ja need noored, kes on osalenud ise õpilasena kogukonnapraktikal. Tegijatele on olulised just kogemuslood, mida teistele edasi anda.
Kõige rohkem on olnud laua taga seitse külalist. Nii tulevadki kõige paremini välja väga erinevad vaated. „Me näeme selleks ikka päris palju vaeva, et kõik külalised ei räägiks sama juttu,” ütleb Maile.
Kolme maakonna taskuhäälingu tegijad said ka oma töö eest tunnustuse Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt. Nende podcastid tunnistati 2024. aasta Kodanikuühiskonna aasta edendajaks.
Kogukonnale külla
Kuidas teada saada, mis on kõige rohkem vaatajaid kõnetanud teema? Kas seda ütleb ainult ainult vaatajate arv või on midagi veel olulisemat? Seni on kõige rohkem vaadatud ikkagi mullust jõulueri podcasti.
Sealt tuligi mõte, et võib-olla viia podcast edasi, järgmine samm võiks olla, et käiaksegi kogukondades kohapeal ja tehakse saateid ühe kogukonna laua ümber. Nii tulevad mõnusad saated nagu väike „Maahommik”. Nõnda tehti muide mulluste jõulude ajal Türi kogukonnamajas ja seda podcasti saab järele vaadata siit.
Aga väljaskäimine läheb kallimaks. Loomulikult tahaksid podcastide tegijad väga edasi liikuda.
Lisalugu
Miks meestel on kogukonnas tegusid rohkem kui sõnu
Just 26. novembri saate teema oligi „Mehed kogukonnas. Tegusid rohkem kui sõnu”. Seda podcasti saad kuulata siit.
Oma mõtteid jagavad saates kolm inspireerivat külalist:
Paide Linnameeskonna kogukonnajuht ja Järva-Jaani kogukonna eestvedaja Arto Saar
Piilsi Külade Seltsi eestvedaja Jõgevamaalt Ivar Ilves
Paaksima küla hing ja vedur Viljandimaalt Janar Sihv.
Mille üle arutleti? Kuidas satuvad mehed kogukonda tegutsema; mis neid motiveerib ühistegevusse panustama. Kas meestel ja naistel on kogukonnatöös erinevad rollid; kuidas tuua uued noored tegijad ühistegevuste juurde ja kuidas hoida tasakaalu pere, töö ja seltsi tegemiste vahel. Mis on need „meesteteod”, mille üle kogukonnad uhked on.
Jõulud Kõpu kogukonnas
Tänavune jõulupodcast salvestati Kõpu alevikus Soomaa Meireis asuvas kodukohvikus. Kohviku poole pealt osales podcastis kohvikupidaja ja kogukonna eestvedaja Anary Roosve.
Koos podcasti tegijatega tegi süüa Maimu Nõmmik Kõpu Külade Seltsist.
Hiljem lisandus toitusid mekkima veel kogukonnaliikmeid – mehi, naisi, lapsi ja päris mitu koera ka.
Salvestuselt on näha.
ARVAMUS
Saab kuulata endale sobival ajal
Halliku Maanaiste Seltsi juhatuse liige Rita Kivisaar tunnistab, et on kasutanud järelvaadatavana liikmeskonna korrastamise talgutest ja MTÜ põhikirja korrastamise talgutest.
„Et Halliku Maanaiste Seltsi põhikiri vajab uuendamist, sest see on tehtud 1998. aastal,
siis veebikoolituste järelvaatamise võimalus on abiks põhikirja uuendamisel. Saan kuulata koolitust endale sobival ajal,” lisab ta.
Ivar Ilves Piilsi Külade Seltsist ütleb, et neid vestlusi on väga tore kuulata, saad teada, mis teistes piirkondades on tehtud.
