KOGUKONNAL KÜLAS | Otepää vald oma vanemaealiste ringidelt rendiraha ei küsi
10.9.2026, 8:23
Kui näiteks mõne piirkonna vanemaealised tahavad sõita kasvõi ooperit kuulama, on võimalik küsida vallalt bussisõiduks raha.
Konkreetselt eraldab vald igal aastal transpordile 5000 eurot. „Püüame selle ära jagada ja iga kord, kui näiteks on vaja bussi, et minna teatrisse, pöördutakse, meilt küsitakse, kas saaks 250 või 300 eurot bussisõiduks. Mina kappan siis raamatupidaja juurde ja küsin, kas meil on selle jaoks raha. Kui ta ütleb, et on, siis saan öelda, et jah, minge, käige ära. Esitage meile arve ja vald maksab selle kinni,” rääkis Otepää valla sotsiaalteenistuse ennetustööspetsialist Marju Karavin Jõgeva linna pensionäride ühenduse õppepäeval Otepää vallas.
Otepää vald koosneb Sangaste, Puka, Nõuni ja Otepää külade piirkondadest. Valla vanemaealiste tööd juhib juba neljandat aastat seenioride koda, kus on kõikide piirkondade esindajad. Nemad viivad oma piirkonna vanemaealistele kõik vajalikud sõnumid. Seeniorite koja liikmetest keegi vallast palka ei saa, töötatakse vabatahtlikult.
„Otepääl võtame sügisel taas erinevate piirkondade juhid kokku ning jutuks kõik teemad, mis sotsiaalset osa puudutavad,” ütles Otepää valla sotsiaalteenistuse juhataja Marika Paris. Tema sõnul on seenioride koda teinud varem erinevaid ettetpanekuid vallavalitsusele, mis otse ei puuduta küll sotsiaaltööd, kuid oluline on, et need mured jõuaksid vallavalitsusse. Ruumid kokkusaamiseks on olemas nii Otepääl kui ka erinevates kohtades üle valla teenuskeskustes.
„Mulle tundub, et vajadus on info, info ja veelkord info järele, võib-olla alustamegi sellisest lihtsast teemast, mida üldse kohalikul omavalitsusel on võimalik oma eakate või oma valla elanike jaoks teha.
Infopäevad võiksid olla regulaarsed, ja neid ei pea tegema alati Otepää, liikumisvõimalus on olemas, võib teha erinevates teenuskeskustes,” märkis Marika Paris.
90 protsenti ettepanekutest on teoks saanud
Kolm aastat tagasi seenioride koja alguse juures olnud Marika Karavin ütles, et koja liikmeid on kokku 15, igas piirkonnas (Puka, Nõuni, Sangaste, Otepää) vähemalt kaks inimest esindatud. Koja esimees kinnitatakse vallavalitsuse otsusega. Koja aseesimehe valivad koja liikmed. Koja tööd juhib koja esimees ja tema äraolekul koja aseesimees.
Miks koda üldse ellu kutsuti? Sotsiaalosakonda ega vallavalitsusse ei jõua kõikide vanemaealiste probleemid ja mured. Iga inimene, kes on valitud oma piirkonnas, saab tuua seeniorite kotta teema. Näiteks Sangastest on toodud mure, kuhu oleks vaja pingid panna, kuhu valgustus. Vanemaealised näevad kõige rohkem neid probleeme ise.
„Meie töötame päevast päeva vallamajas, kui palju me ringi liigume, on iseasi. Mina elan ka Sangastes, aga kui palju ma jõuan keskusesse. Tegelikult vähe. Pärast tööd lähed koju ja siis on omad tegemised. Seenioride koja liikmed toovad need probleemid ja mured ja vajadused ja meie kaardistame need.
Varem oli teine abivallavanem, kes oli meil iga kord laua taga, andsime talle ülesanded ja järgmine kord ta tuli ja ütles, kas on tehtud, kui ei olnud tehtud, siis miks ei olnud, mille taga asi seisab või miks see võtab nii palju aega. Meil on ka tihtipeale vallavanem kohal olnud.
Seeniorite koda on nõuandev organ, palka selle töö eest keegi ei saa.
Praegu on töö jäänud veidi soiku, aga me lubame ennast parandada sügisel, siis saame uue hoo sisse,” lubas Marika Karavin.
Sirje Lõokene Sangastest ütles, et kultuurimaja lava sai korda, on pandud puhkamiseks pingid. Võib olla mõni pink tuleks veel juurde lisada, et hooldekodu elanikel oleks võimalik jalutamas käies vahepeal jalgu puhata.
Otepää valla seeniorite koja esimees Mari Mõttus ütles, et koostöö vallaga on väga hästi sujunud. „90 protsenti ettepanekutest, mis on vallale tehtud, on saanud teoks. Kõik need asjad on vald väga kenasti omaks võtnud ja ära teinud, aga need ettepanekud ei ole suurt raha nõudnud. Algusaastatel oli probleem, et kergliiklusteed on korrast ära ja raske on liikuda, kui on palju prahti. Praegu on olukord muutunud, asjad on palju paremaks läinud.”
Tiiu Orasson lisas, et ka Otepää vanemaealised käivad koos ning seeniorite kojas on nende esindaja. „Tegime nimekirja, mida me soovime, mis Otepää linnas muutuks. Kõigepealt et oleksid ülekäigurajad, kus inimene saaks üle tänava tulla. Samuti oli meil vähe pinke, ümber Pühajärve käies ei olnud kusagil puhata, istu või maha.”
Kalev Lõhmuse sõnul tuleb väga palju infot Pukast, Nõunist.
Marju Karavini sõnul käis seeniorite koda varem koos kogukonnakeskuses. „Vald andis bussijaama ruumi klubile Käime koos, seal oleme olnud, oleme käinud kultuurimajas, raamatukogus, oleme noortekeskuses saanud kokku, oleme Pukas käinud. Võime minna Sangastesse, me tahamegi teha kohtumisi erinevates kohtades.”
Vald toetab
Marju Karavin ütles, et sotsiaalosakonda on tekitatud eelarves eakate tegevuste jaoks raha. Sealt saab siis raha ka seenioride koda.
Käime koos klubi on tegutsenud neli aastat ja kahel viimasel aastal on kirjutanud ka miniprojekte, rääkis Tiiu Orasson. „Olen kirjutanud arvutiõppe projekti, pärast oli meil digimatk.”
„Kohalikud inimesed on väga aktiivsed olnud ning kirjutanud projekte, on toimunud matkasid ja palju üritusi,” tõdes Marju Karavin.
Kultuuriseltsid saavad Otepää vallas tegevustoetust ja siis on ka üritustoetus.
Ruumide kasutamise eest valla pindadel ei maksa ringid midagi. Käsitlööselts on MTÜ vallamaja kolmandal korrusel. Iga nädal käiakse koos. Ruumi eest ei maksa selts midagi.
„Meie kultuurijuht käis kultuuritöötajatega kohtumas ja kui ta tagasi tuli, ütles: naised, meie elame või sees,” tunnistas Sirje Lõokene.
Kuidas mehed koos käima harjuvad
Kalev Lõhmus rääkis, et suures ühisvallas tekkis kõigepealt volikogu juurde kogukonnakomisjon, mis ühendas seda seltskonda. „Meil on tublid naised, kui on talvepealinna avamine, siis on meil külatänav, kus iga küla pakub süüa. Ja need tublid naised ütlesid, et mehed võiksid ka välja tulla. Mina oma lihtsa iseloomuga mõtlesin, et hea küll, panen paar reisi kokku. Aga nüüd tuleb välja, et olen sinna koos „saba ja sarvedega” sokutatud. Meil on esimene aasta, püüame siis oma elu huvitavaks teha. Käisime Tartus kammivabrikus, järgmine reis oli Võrumaale Uue-Saaluse veinitallu. Kõigepealt et mehed harjuksid koos käima.
Kõige huvitavam on, et kui info läheb välja, siis meie piirkonnas oli üks inimene, kes reageeris. Kõik pead läbi helistama, rääkima ja veenma, tegevused tuleb veel läbi mõelda, et ei peaks palju käima, sest paljudel on jalad haiged. Võrumaa reisile näiteks paar meest ei saanudki tulla. Nüüd septembri lõpus läheme Võrtsjärve äärde, vaatame kuidas kala tuleb fileerida, väike angerjasupp ja nii ta läheb,” rääkis Kalev Lõhmus.
60 + vanuses inimestega käiakse praegu kõnnijalgpalli mängimas. Seal peab olema ka kaks naist võistkonnas, nüüd tulebki need inimesed leida, kes saaksid tulla.
Praegu on meid kokku kuni 20 meest koos käimas,” tunnistas Kalev Lõhmus.
ARVAMUS
Kogemuste ja muljeterikas päev oli
Arukate Akadeemia ja Jõgeva pensionäride ühenduse eestvedaja Mai Treial tunnistas, et kõigele, millest oli kuulnud, kuidas Otepää vallas seenioride kogu ja liitunud valdade kogukonnad koos toimetavad, saadi kohtumisel Otepää vallavalitsuse esindajate ja kogukonna juhtidega vaid kinnitust. „Ühine vaimsus, vastastikune mõistmine ja väärikus - kõigis vestlusis, olemuses ja nähtud ruumilistes lahendustes. Eakate tööpanus on väärtustatud ja koos tunnetatakse, et eakate sotsiaalne kaasatus toetab iga eaka iseseisvat toimetulekut - panus kogu valla elanike heaolusse ja arengusse.
Olen ääretult tänulik kõigile vastuvõtjatele Otepää vallas. Kogemuste ja muljeterikas päev oli.”
Vähendavad sotsiaaltöötajate töökoormust
„Minule kui kogukonnaelu eestvedajale oli muljetavaldav, et Otepää valla noor asevallavanem tunneb kogukondade seeniortöö tegevuste spetsiifikat, oli tuntav positiivne sünergia kogukondade aktiiviga (vastastikune). Samuti asjaolu, et seeniorguppide tegevusruumid on tasuta kasutamiseks. Ja isegi toetatakse mõningaid sotsiaalvaldkondlikke tegevusi, nagu väljasõidukulusid, rahaliselt.
Kokkuvõtteks: vallavalitsus toetab kogukondade sotsiaalvaldkonna tegevust, mis on suunatud seenioride vaimse tervise säilitamisele läbi huvitegevuste ja huviõppe, mis omakorda kaudselt vähendab sotsiaaltöötajate töökoormust,” märkis Eili Rajapuu Kuremaa kultuuriseltsist Jensel.
