Jõgeva kesklinnas hakkab juhtuma. Loodetavasti
- Helve Laasik
- Apr 1
- 4 min read
1.4.2026, 20:27
Üle 20 aasta peagu paigal seisnud Jõgeva kesklinna nüüdisajastamine võib lõpuks hakata liikuma. Äkki jõutakse seekord ka sõnadest tegudeni.
Jõgeva kesklinna avaliku linnaruumi arendamise projekti tutvustas viimasel Jõgeva vallavolikogu istungil abivallavanem Kristi Klaos.
2022 tehti projekt, mis osutus vallale üle jõu käivaks. 2025. aastal eraldas riik kahaneva elanike arvuga omavalitsustele avalike teenuste arendamiseks toetust, Jõgevamaa toetussumma oli 3,6 miljonit. Jõgeva linn esitas projektitaotluse promenaadi rajamiseks Pargi ja Puiestee tänavate vahelisele alale Turu tänavani. Mullu koostati sellele eel- ja põhiprojektid, viidi läbi ehitushange, leping sõlmiti mullu novembris. Lepingu maksumuseks oli ca 453 000 eurot.
Alates 2025. aasta detsembrist on vald olnud töövõtjaga pidevas läbirääkimises, et see leping pausile panna. „Olen seisukohal, et Jõgeva linnaruumi seisukorras ja investeeringu maksumuses, suunates selle raha kesklinna, saaksime suurema mõju. Pausil olnud leping on praeguseks lõpetatud. Töövõtjaga peetakse kirjavahetust, milline on tema õigustatud kulude summa. Loodetavasti saame selles ka kokkuleppele.
Tänav Suur 5 eest kuni kultuurikeskuse taha parki võiks olla eelkõige jalakäijate tänav.
Kui leping oli lõpetatud, sai otsitud maastikuarhitekti. Praegu on koostatud uus eskiis- ja eelprojekt maksumusega ca 10 000 eurot. Selle tegi firma AB Artes Terrae. Riigi tugiteenuste keskusesse on esitatud muudatustaotlus. Uues projektis on toodud suurem muutus purskkaevu lähialasse. Uus tee läheb mööda munitsipaalala, jäädes küllalt kitsaks, kuid kui teha see valguskettidega, on tee läbitav ja hooldatav. Tee ei vii läbi kortermaja eest, kus jalakäijad ja autod ikka ristuks, liiklemine jalakäijatele saab uuemas variandis olla tunduvalt ohutum. Ühendustee läheb Puiestee tänavani välja. Kui varasem variant maksis 453 000 eurot, siis olles konsulteerinud firmadega, saaks uue variandi tehtud ca 100 000 euroga.
Keskväljakule purskkaevu juurde rajatakse tõstetud pinnasega voored, eelprojektis on palju põõsaid, maastikuarhitektidega vaadatakse projekt veel üle, et tuua kesklinna ka rohkem lilli. Kõik sõltub ehitushindadest, miinimumplaan on Pargi ja Puiestee tänava vaheline ühendustee. Hankesse minnakse kogu projekti mahuga. Tee kaubahalli seina juures Aia tänavalt Lao tänavale minnes on praegu väga kitsas, talvel on seda ka väga halb hooldada. Ideaalis võiks see tee olla kolme meetri laiune. Tänav Suur 5 eest kuni kultuurikeskuse taha parki võiks olla eelkõige jalakäijate tänav. Praegu pargib kesklinnas väga palju autosid, tänavat võiks teha kitsamaks praeguselt 14 meetrilt umbes 7,5 meetrini,” tutvustas abivallavanem.
Miinimumplaan olemas
Miinimumplaan on teha läbikäik Pargi ja Puiestee tänavate vahel ja purskkaevuga plats ümber ehitada.
Asso Nettan tundis muret, kuhu poliitikud oma suured plakatid panevad, kui kesklinn ümber kujundatakse. Taavi Duvin vastas, et poliitikutel oleks aeg plakatitest loobuda ning hakata oma tegudega näitama, mida ja kuidas nad suudavad korda saata.
Viktor Svjatõšev pidas oluliseks, et uut projekti on võimalik realiseerida etapiviisiliselt, eelmist projekti aga ei olnud. Mis puudutab raudtee alt läbi minevat jalakäijate tunnelit, mille kohta ka volikogus küsiti, siis tuletas ta meelde, et selle pidi Eesti Raudtee rajama pea paarkümmend aastat tagasi. 2008. aasta majanduskriisi ajal aga tühistas Eesti Raudtee oma nõukogu otsuse.
On hea, et projekti taga pole kellegi isiklikku ega asutuse huvi näha.
Priit Põdra sõnul on hea, et projekti taga pole kellegi isiklikku ega asutuse huvi näha, kõik ongi ette nähtud kogukonna heaks. Rohelus kindlasti elavdab Jõgeva kesklinna senisest enam, loodetavasti saab see projekt kunagi teoks.
Jõgeva linna endine detailplaneering oli kehtestatud aastal 2001. Midagi on planeeringust küll ellu viidud, kuid olemasolev planeering ei läinud enam valla plaanidega kokku, seetõttu tuli see kehtetuks tunnistada.
Vallaarhitekt Peep Männiksaar tõi vallavolikogu istungil välja, et kui kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda, siis tuleb planeering kehtetuks tunnistada. Vallavalitsus soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Jõgeva kesklinna detailplaneeringut pole kunagi asutud algsel kujul ellu viima. Kõik hooned, mis on ümbruskonda ehitatud, siis nende rajamiseks on koostatud uued detailplaneeringud, rõhutas vallaarhitekt Peep Männiksaar.
Lisalugu
Kus võiks Jõgeval olla turuala?
Jõgeva vallavalitsusega võttis ühendust muinsuskaitseamet ja ameti esindaja käis ka Jõgeval. Muinsuskaitseameti mure on Eesti Raudteele kuuluv varikatusega kaubaladu, mille lammutamist raudteefirma nüüd soovib.
Muinsuskaitseamet peab Jõgeva varikatusega kaubaladu väga ainulaadseks ehitiseks, mis on üks omanäolisemaid Eestis. Kokku on Eestis neid alles ainult kolm. Tunduvalt väiksem on Haapsalus, kolmas Keilas.
Jõgeval säilinud variaktusega kaubaladu on killustatud raudteeansambli kõige efektsem ja dominantsem element ja ühtlasi oluline objekt markeerimaks jaamaansambli vanemat ehituskihistust. Ehitis vääriks kindlasti praegusest paremat eksponeerimist. Kolme rööpapaari kõrval ning aedadega piiratuna, ei näi see ka kasutatav, on tõdenud muinsuskaitseamet.
Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik Dan Lukas on seda hinnanud ning jõudnud arusaamisele, et puitosa autentsus on säilinud 85 protsendi ulatuses. Kindlasti on tegemist Jõgeva linna sümboolse hoonega, sellest on inspireeritud omal ajal ka Jõgeva bussijaam. Lisaks asub see hoone Jõgeva üldplaneeringu miljööväärtuslikul alal ning eesmärgiks oleks hoonete säilimine. Praegu pole varikatusega kaubaladu muinsuskaitse all, muinsuskaitse võib selle kaitse alla võtta. Nende soov on leida olukorrale mõistlik lahendus.
Üks mõte, mida muinsuskaitse on hinnanud, oleks selle varikatusega kaubalao lahtivõtmine ning vajadusel kaaluda puithoone teisaldamist rööbastest kaugemale, tagamaks selle elujõulisus ja funktsionaalne toimimine.
Eeskuju on Haapsalust võtta. Allesoleva raudteepärandi kontekstis on Jõgeva varikatusega kaubaladu vähe esindatud ehitisegrupi oluline ja vajalik täiendus, tunnistas muinsuskaitseamet.
Tuues selle varikatusega kaubalao endise politseipargi kõrvale või bussijaamale lähemale, saaks seda tulevikus kasutusse võtta. Kavõi turuna või näituste alana.
Heli Raevald peab varikatusega kaubaladu Jõgeva pärliks ning ütles vallavolikogu istungil, et kui see peaks kunagi kasutusele võetama, on Jõgeva teinud õige otsuse.
