Jõgeva linn saab jõuluks toiduringluskapi
- Helve Laasik
- Jul 19
- 3 min read
Updated: 8 hours ago
19.7.2026, 17:13
Olete kogenud enne palga- või pensionipäeva tühjust koduses külmkapis? Abist oleks sellel ajal ilmselt üsna raske kui mitte päris võimatu keelduda.
Kui kõik läheb nii nagu toiduringluskapi paigaldamise idee eestvedaja on plaaninud, saavad jõuludeks hädalised juba kapist annetatud toitu koju kaasa viia.
Jõgeva linna toiduringluskapi rajamise idee välja käinud Raivo Kirspuu ütleb, et idee tuli tal 2024. aasta lõpus. „Nägin internetis uudist, et Jõhvi rajati toiduringluskapp ning see võeti väga hästi omaks. Mõtlesin, et huvitav, meil võiks ka selline asi olla. Uurisin rohevald.ee-st toidukapi kohta, tegin isegi endale kondikava. Võtsin ühendust Roheline Vald MTÜ inimestega, uurisin, kui palju toiduringluskapp maksaks, kuidas see tuleb paigaldada, mis selleks vaja on, kuidas on korraldatud toidu jõudmine ringluskappi ja nii edasi.
Hakkasime suhtlema, mõtlesin, et miks mitte, teeme ära. Aga see jäi kuidagi soiku, võimalik, et siis oli tööl kiire aeg.
Nüüd tänavu kevadel tuli see plaan uuesti, mõtlesin, et peaks selle kapi idee „üles soojendama”. Käisin ka Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuses (JAEK) mittetulundusühingute konsultandi Kersti Kurvitsaga rääkimas, tema kiitis idee heaks. Rääkisin Jõgeva vallas abivallavanem Kristi Klaosega, kuhu toiduringluskapi võiks paigutada ning kas vald on valmis toetama. Vald oli põhimõtteliselt nõus. Jutt jäi nii, et vald otsib koha ning see kapp peaks jääma valla maa peale, elekter tuleb samuti valla poolt,” räägib Raivo Kirspuu.
Toiduringluskapp Jõgeva linna
*On ilmastiku- ja kasutajakindel, stiilne ja esteetiline avalikku ruumi sobiv lahendus
*Vastab toiduhügieeni nõuetele
*Võib maksta u seitse tuhat eurot (koos käibemaksuga)
*Taastuvenergial töötav, võimalik päikese puudumisel energiat saada ka elektrivõrgust
*Toit koolide ja lasteaedade ülejääk
*Toidupoodide ülejäägid
*Söögikohtade ülejäägid
*Kaasata vabatahtlikud, kes aitavad toitu tuua ning kappi koristada
Asukoht, asukoht ja veelkord asukoht
Toiduringluskappi ei saa kahjuks paigaldada kohta, kus liigub kõige rohkem inimesi, sest keegi ei hakkaks kaaskodanike silme all kapist toitu kaasa võtma. Samas võiks see kapp olla ikkagi kesklinnas, kus inimesed liiguvad.
„Üks võimalik asukoht on turuplatsi juures Coopi hotelli ja vallavalitsuse taga. See on varjulisem koht, samas ka kesklinn ning inimesed saavad vajaliku portsu toitu kaasa võtta või ise annetamiseks tuua. Osadele elanikele on see muidugi kauge. Kuid nii KEK-i kui ka Tähe elamurajooni inimesed käivad kindlasti ka kesklinnas. Ja selles kohas ei ole nii palju liiklust, inimesed ilmselt julgeksid tulla, ei teki valehäbi.”
Nii palju, kui ta on uurinud toiduringluskapi kohta, siis igal pool on ta hakanud elama n-ö oma elu. Kapid on omaks võetud ning toitu sinna jagub.
„Loomulikult tuleb maha istuda kaupluste juhatajate ning toidukohtade omanikega ja arutada, kuidas ning mis toit millistel aegadel kõige kiiremini toidukappi saaks jõuda,” lisab toiduringluskapi rajamise idee autor.
Vaja oleks ka vabatahtlikke, kes aitaksid toitu jagamiskappi viia. Kindlasti saaksid aidata kooliõpilased, samuti pensionärid. Kedagi ei saadeta ära.
„Olen ise ka koguaeg Jõgeval olemas, käin nii palju kui vaja, pole probleemi korra päevas läbi sõita ning vaadata, mis olukord kapi juures on ning vajadusel ka koristada,” ütleb Raivo Kirspuu. Ta usub, et appi tulevad nii nooremad kui ka vanemad inimesed ning jagub ka toitu, mida annetatakse. Kindlasti annetavad ka eraisikud.
Mustvees ja Põltsamaal tegutsevad toiduringluskapid
Põltsamaal ja Mustvees on samuti toiduringluskapid. Mustveesse toiduringluskapi paigaldamise üks eestvedajaid Laidi Zalekešina ütleb, et nende kapp toimetab tasapisi. „Hoiame tal silma peal. Rõõmustab, et inimesed on ta omaks võtnud, asju tuuakse ja asju ka võetakse.”
Allahinnatud toit ülipopulaarne
Mäletate, kui Pae keskuses avati allahinnatud toidu nurk, tekkis sinna algul inimestest lausa järjekord. Kõik soovisid koju viia veidi odavamat toitu.
„Kui söön selle toidu kohe ära, siis ei juhtu ju midagi. Või mõni lihatoode, viskad grillile, lased kuuma läbi ja samuti mitte midagi ei juhtu. Niiviisi jääb ju toidu äraviskamist vähemaks.”
Allahinnatud toitu ei otsi ainult vähekindlustatud, on täiesti tavaline, et seda kasutavad ka pered, kus tegelikult poleks vajadust soodsamat toidukraami jahtida.
Statistika on karm. Eestis tekib elaniku kohta aastas keskmiselt 90 kilogrammi toidujäätmeid.
„Toiduringluskapp on hea mõte, äkki siis jääb toidu äraviskamist vähemaks.”
Lisalugu
Uus seadus soosib toidu annetamist
Jäätmeseaduse muutmise eelnõu muutmisega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga. Kliimaministeerium on välja töötanud eelnõu, et muuta toidu annetamine kohustuslikuks nii toidutööstustele kui ka -müüjatele.
2030. aastaks peaksid toidutööstused vähendama toidujäätmete teket vähemalt kümne protsendi võrra. Nende hulk peaks eelnõu järgi kahanema nii kodudes, suuremates poodides, hulgimüüjatel kui ka toitlustusettevõtetel.
Seadus on plaanitud jõustuma tuleva aasta 17. juunil.
Arvamus
Tänuväärne kodanikualgatus
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) kodanikeühenduste konsultant Kersti Kurvits ütleb, et toiduringluskapi rajamine Jõgevale on väga tänuväärne kodanikualgatus, mis aitab vähendada toiduraiskamist, aga ka toetada abivajajaid.
„Kuigi esmapilgul võib tunduda, et tegemist on lihtsa ettevõtmisega, nõuab selle käivitamine põhjalikku ettevalmistust ning koostööd nii valla, ettevõtjate kui ka vabatahtlikega. Läbi tuleb mõelda nii sobiv asukoht, elektriühendus kui ka toidukapi igapäevane hooldus. Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus toetab eestvedajaid igati ning loodame, et peagi saab ka Jõgeva linn endale toimiva ja kogukonda ühendava toiduringluskapi.”
