2025 LOETUMAD LOOD| VIDEO | Künnimeeste tulevik – põllul töötab robot

28.09.2025, 16:21

Niiviisi kündis Jõgeva alevikus põldu maaülikooli robot Fotod: Helar Laasik

Põllumajanduses on töökätest kõvasti puudu, tulevikus võib põllule minna robot, talle saab töö ette programmerida ja kuuleka sulasena teeb ta etteantu ära. Ka öösiti ning puhkepäevadelgi.

Maaülikooli Rõhu katsejaama juhataja Toomas Tõrra ütleb, et laupäeval kündis robot Jõgeva alevikus esimest korda avalikkuse ees, tegemist on esimese põllurobotiga Eestis.

„Oleme tänavu soetanud ta maaülikoolile Hollandist ja oleme ka mõningaid töid saanud juba katsetada. Adraga oleme natuke treeningtööd teinud, eile (reedel – toim) oli kõrrepõllu võistluskünd, seal kõrrepõllu otsas me ka mõned hektarid kündsime.

Varem oleme proovinud rohumaa niitmist, samuti randaalimistööd,” tutvustab Toomas Tõrra.

Robot töötamas

Ta lisab, et nad on Jaanus Kilgiga algajad roboti kasutajad või robotipiloodid, sest masin pole kuigi kaua Eestis olnud. Jaanus Kilgi paneb samal ajal arvutis kokku põlluroboti töömissiooni, missiooni koostamine käib sarnaselt droonidele.

Iga töö jaoks sobiv seade

Kündmine sõltub väga palju meeste oskustest ehk väga tähtis on inimene, kes atra siis õigeks seadistab künni jaoks. „Me ei ole künniasjatundjad, oleme algajad kündjad, eks me siis kogumegi kogemusi. Künnivõistlustele tuleb kokku väga palju professionaalseid kündjaid ja siin on võimalik saada professionaalset nõu, kuidas ader peaks olema seadistatud. Meiegi saime nõuandeid, usun, et nüüd läheb juba ladusamalt, aga selge on, et iga töö jaoks peab sobiv seade olema.

Praegu töötame Pärnumaalt Jaak Soosaare käest laenatud viiehõlmalise Kvernelandi pöördadraga, sellega saab robot hästi hakkama, ta saab ka isegi natuke suurema adraga hakkama, aga siis tuleb tal massijaotust muuta, selleks meil praegu võimalusi ei ole.

Jaanus Kilgi (vasakul) ja Toomas Tõrra robotile tööülesandeid jagamas

Niitmisel oleme katsetanud kaht niidukit. Robot on kolm meetrit lai, ega sinna ei tasu väga kitsamat niidukit järgi panna. Maaülikooli niidukipargis praegu nii laia niidukit ei ole ja eks me siis üritamegi laenata neid tööriistu, mis roboti taha sobivad. Samuti ka randaali. Maaülikool ei ole kasutanud randaali oma põldudel, enamasti on katsepõllud kõik küntud just selle tõttu, et umbrohtumust vähendada. Künd on hea töövõte, siis peame kasutama vähem taimekaitsevahendeid umbrohutõrjeks,” lisab Toomas Tõrra.

Robot on kuulekas sulane

Maaülikooli Rõhu katsejaamas tutvustati põllurobotit esimest korda 12. septembril, kui peeti maisisilopäeva. „Siis me tegimegi randaaliga katse, seal olid esimesed huvilised, kes said oma arvamust avaldada. Huvilisi on meil olnud ka selliseid, kes ütlevad, et võiks tulla nende põldudele proovima, katsetama, et nad saaksid rohkem kogemusi ning näha, kuidas töö täpselt käib. Siin masin künnab ja saab eemalt jälgida, aga kuidas kogu missiooni ettevalmistamine käib, seda tahetakse ka näha,” märgib Tõrra.

Tema sõnul on neidki põlluajandustootjaid olnud, kes on mõelnud, et võiks sellist lahendust kasutama hakata. „Statistika ütleb, et põllumajanduses valitseb suur tööjõupuudus. Robot võikski seda tööjõupuudust oluliselt vähendada. Kui üks mees läheb põllule, siis ta saab kahe masinaga minna. Oleme seda lahendust oma katsepõllul kasutanud, et robot künnab ja siis mees traktoriga kultiveerib.

Või näiteks meil väga levinud umbrohutõrjevõte: pärast teravilja koristust põllul tehakse kõrre koorimine. Kui peremees on kombainiga põllul ja koristab vilja, siis sulane robot saab tulla järele kõrre koorimisega. Eelis on, et robot võib töötada ööpäev läbi. Tal ei ole piiranguid, kui töömissioon on ette tehtud, siis ta töötab seni, kuni tal kütus otsa saab. Meie robot on hübriidlahendus, ta on küll elektriline, aga elektrit saab ta diiselgeneraatorilt, mis on talle peale pandud. Paak on 350 liitrine, nii et sellega võib ta 24 tundi jutti põldu mustaks pöörata. Künd on üks selliseid kütust neelavamaid töid, randaalimine samuti, niitmine ilmselt võtab vähem kütust,” tunnistab Toomas Tõrra.

Hind kõrge

Ta ei teegi saladust sellest, et kõige suurem takistus roboti ostmisel on ilmselt selle hind. Hollandi firma AgXeed kodulehel on tootjal hinnad üleval, baashind on 250 000 eurot. Kõik sõltub sellest, millise baasvarustusega masinat soovitakse, kui laiad on lindid all, kas on jõuvõtuvõllid, kas on esirippsüsteem, kas on esiraskused, need kõik lisavad hinda.

„Tööjõukulud meil kogu aeg kasvavad, ühe töötaja tööjõukulu on põllumajanduses, pakun, 30 000 eurot aastas, kolme aastaga 100 000 eurot, siis ei lähegi väga kaua aega, et roboti maksumus tasa teenida,” võtab Toomas Tõrra kokku.