2025 LOETUMAD LOOD |„Oleme minevikuinimesed, aga õpetame tulevikuinimesi”
- Helve Laasik
- Sep 17, 2025
- 5 min read
Updated: Dec 30, 2025
17.09.2025, 20:18
Koolitaja ja kutsehariduse edendaja Anu Vaagen usub, et kõige tähtsam on õpetada noori õppima, mitte anda neile ainult teadmisi ja oskusi.
„Me oleme tegelikult minevikuinimesed, aga õpetame tulevikuinimesi. Ainus asi, kuidas me neid parimal moel tulevikuks ette valmistada saame, on see, et õpetame nad uudishimu kaudu õppima,” ütleb ta. Tema sõnul tähendab see ka oskust mõista iseennast ja teisi. „Peaksime õpetama inimesi eksimistest õppima, aga kes tahab tunnistada, et ta eksib. Keegi ei taha. Ometi on see vajalik.”
Anu töö keskmes on dialoog ja koostöö. „Püüame olla vahelüli töömaailma ja haridusasutuste vahel, et need kaks osapoolt räägiksid ühte keelt. Tööriistad, millega me töötame, on pärit põhiliselt töömaailmast ja hariduses saab neid väga edukalt kasutada.”
Sild hariduse ja töömaailma vahel
Anu Vaagen on suurema osa oma elust koolitamisega tegelenud. Kõigepealt töö Kesk-Eesti Arenduskeskuses, siis Luua metsanduskoolis ning nüüd juba kaheksa aastat koos metsanduskooliaegse kolleegi Raili Laasiga oma firmas Yebisu Eesti.
Firma nime polnud vaja kaugelt otsida, sest nii Raili Laas kui ka Anu Vaagen kuuluvad rahvusvahelisse koostöövõrgustikku Yebisu, kelle kogemusi ja oskusteavet nad jagavad nii Eestis kui väljaspool seda. Yebisu koostöövõrgustiku tekkimise 15 aastat tagasi tingis vajadus veelgi lähendada tööandjaid ja kutseõppeasutusi kogu Euroopas, et ettevõtted ja koolid üksteist mõistaksid ja räägiksid sama keelt – kuidas vedada seda ühist vankrit, et praegusest õpilasest saaks kompetentne töötaja.
„Oleme öelnud, et meie missioon on olla sild hariduse ja töömaailma vahel,” ütleb Anu. „Seda dialoogi on küllalt raske saavutada. Ühelt poolt kurdavad tööandjad, et nad ei saa koolidest neid töötajaid, keda vajavad. Samas tuleb tööandjatel mõista, et näiteks praktikaprotsessis on nende roll panustada ja investeerida, et saada homme endale sobiv töötaja.”
Anu sõnul on katsumus seegi, et tööandjad ei pruugi ise täpselt teada, milliseid oskusi nad mõne aasta pärast vajavad. „Haridus ootab tihti tööandjalt valmis vastuseid, aga sageli tuleb need vastused koos leida. Hariduse roll on osata kuulata tööandjat ja tõlkida tema vajadused hariduse keelde.”
Jälle on suurte muutuste aeg
Praegu on muutuste aeg. Ja ongi raske öelda, mis on kahe või kolme aasta pärast. Õppimine ei ole kunagi nii-öelda kivisse raiutud ja pidevalt tuleb ajaga kaasas käia.
Haridus ootab tihti tööandjalt valmis vastuseid, aga sageli tuleb need vastused koos leida.
Kutsehariduses on käimas suur muutuste periood: õpe liigub nelja aasta peale ja õppekavad vajavad uuendamist. Selleks et muutused oleksid päriselt õppija jaoks kasulikud, on vaja õpetajaid toetada.
„Praegu töötame Viljandi kutseõppekeskuse õpetajatega, kes koostavad uusi õppekavasid. Nad kutsusid meid appi, et aidata seda protsessi kujundada. Meie eesmärk on toetada neid, anda neile tähendusliku õppimise tööriistu, et nad saaksid oma ideid ellu viia ja et õppetöö muutuks veelgi enam õppimiskesksemaks ja elulisemaks.”
Koostöö Euroopa maastikuehitajate liiduga
Suurem ja põnevam kogemus on Anul olnud töötada koos Euroopa maastikuehitajate liiduga.
„Teeme juba aastast 2019 hästi tihedalt nendega koostööd. See liit seisab väga tugevalt kestliku arengu eest, et meie elukeskkond oleks parem, eriti linnades. Kliimamuutused on reaalsus ja küsimus on, mida me igaüks teha saame, et elu oleks hea ka tulevikus.”
See ongi parim hetk, kui skeptik ütleb: „Nüüd on see asi mulle n-ö söödav.”
See teema on Anut ja Railit väga kõnetanud ning nad on end palju täiendanud, et seda teadmist ka koolitustele viia. „Kõik algab sellest, mis on kahe kõrva vahel. Kui ettevõtetele pannakse lihtsalt peale reegleid ja norme, tekib vastuseis.
Meie eesmärk on avada taust: alustada A-st ja B-st, selgitada, kust nõuded tulevad ja mida need tähendavad. Koolitustel räägime lugusid ja tutvustame kestlikkuse filosoofiat. Sageli avastavad inimesed, et neil on juba palju kestlikkust toetavaid harjumusi olemas ja see ongi parim hetk, kui skeptik ütleb: „Nüüd on see asi mulle n-ö söödav.””
Jõgevamaalt Euroopasse ja tagasi
Anu Vaagen ja Raili Laas teevad oma tööd üha enam ka väljaspool Eestit. „Meie tööpiirkond on tegelikult kogu Eesti, aga järjest rohkem ka teised riigid. Oleme ausad – Eesti on väike – ja koostöö Euroopas on andnud meie tööle uue mõõtme,” ütleb Anu.
Eesti Maastikuehitajate Liit on nüüd Euroopa maastikuehitajate liidu liige, liikmeid tuleb juurde ja samm-sammult liigub kogu sektor edasi.
Kuigi Anu elab Jõgevamaal ja ka ettevõte on siin registreeritud, pole ta maakonnas seni eriti toimetanud. „Vahel räägime Railiga, et enam ei panegi tähelegi, et Euroopas töötamine on meie argipäev. Aga kui mõelda, kui palju rikkust ja uusi vaatenurki see meile on toonud, siis see ongi meie eesmärk: tuua see teadmine oma koolitustele ja jagada seda teistega.”
Koostöö Euroopa maastikuehitajate liiduga jätkub ka Eestis. Eesti Maastikuehitajate Liit on nüüd Euroopa maastikuehitajate liidu liige, liikmeid tuleb juurde ja samm-sammult liigub kogu sektor edasi.
„Meie roll on toetada oma liikmeskonda ja hoida dialoogi elavana, sest tugevuse annab see, kui tegutseme koos,” ütleb Anu.
Kaht ühesugust koolitust pole
Anu sõnul ei teki koolitaja töös kunagi rutiini. „Iga rühm on erinev. Meil ei ole nende aastate jooksul olnud kaht ühesugust koolitust. Meile on oluline kuulata tellijat, mõista tema probleeme ja ehitada koolitus üles just nendest vajadustest lähtuvalt.”
See lähenemine on loonud pikaajalisi koostöösuhteid. Viljandisse läheb Anu alati hea tundega, sest tunneb kooli ja õpetajaid ning koostöö on väga hea nii juhtkonna kui ka õpetajate tasandil.
„Rakvere ametikool on minu jaoks suurepärane näide järjepidevusest,” lisab Anu. „Oleme seal aastaid koolitanud ja iga kord, kui tulevad uued õpetajad, kutsutakse meid uuesti, et aidata nad pardale, et kõik räägiksid koolis ühist keelt. Minu jaoks on parim tagasiside see, kui õpetajad ütlevad: kui varem tegin mina kõige rohkem tööd, siis nüüd teevad seda õpilased.”
Aasta koolitaja 2023
Aastal 2023 tunnistati Anu aasta koolitaja laureaadiks. Sellele tiitlile esitas tema kandidatuuri Viljandi kutseõppekeskus. Enne seda tiitlit said Anu Vaagen ja Raili Laas 2022. aastal aasta koolitaja Tartumaa eripreemia.
„Viljandi kutseõppekeskuse täiendusõppeosakonnaga oleme pikki aastaid koostööd teinud ja sealt tuli ka see märkamine,” meenutab Anu. Ta tunnistab, et alguses polnud ta kindel, kas Viljandimaa aasta koolitaja konkursile esitamiseks nõusolekut anda. „Liigne tähelepanu ei ole minu teema. Raili aga pani mind vaatama tunnustusele teise nurga alt: inimesed on sind märganud ja sa võiksid neile tänulik olla. See muutis mu otsust ja oligi põhiline kaalukeel nõustumiseks. Ja kui lõpuks kuulutati välja, et minust on saanud Eesti aasta koolitaja, siis suure üllatuse kõrval tundsin tänulikkust. See tunne käib minuga kaasas ja meenutab, miks ma seda tööd teen: et õppimine oleks tähenduslik ja päriselt inimest toetav.”
Anu Vaageni elukäik
Sündinud 1971. aasta 6. aprillil
1978–1983 Toila 8-klassiline kool
1984–1989 Palamuse keskkool
1990–1995 Tartu ülikool
1997–2006 Kesk-Eesti Arenduskeskus
2006–2016 Luua metsanduskool
2016–2017 Tartu Waldorfgümnaasium
2017 – …. OÜ Yebisu Eesti
Lisalood
Asjalike inimestega on rõõm koostööd tehaooruslik sära
Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus ütleb, et asjalike inimestega, kellel on olnud soov ennast täiendada ja jõuda meistri tasemele, on rõõm koostööd teha.
„Osalesin Anu koolitusel eelmisel õppeaastal. Oli kosutav omandada uusi vaatenurki ja saada kinnitust olemasolevatele teadmistele. Mõnus rahulik tempo, oluliste sõnumite sisukas kohaletoomine, pidev aktiivne suhtlemine koolitatavatega - tunnid möödusid lennates.
Mulle andis kinnitust olemasolevatele teadmistele aga ka uusi arusaamist, et mitmed olulised teemad on jäänud unarusse. Sain head tööriistad oma töö sisukamaks tegemiseks.
Koolis peavad töötama head ja targad õpetajad. Meil peavad olema teadmised, kuidas asjad, õpetamine parimal viisil toimib, kuidas ise oma oskused ja teadmised paremale järjele viia. Koolitamine koolis suurele rühmale annab ka koostegutsemise, meeskonnatöö tunnetuse. Nii ühtlustub ka pedagoogiline mõtlemine ja käitumine. Mida rohkem õpetaja oma töö tegemiseks tööriistu on, seda vabam on ta õppetamises.”
Mitmekesiste teadmiste ja oskustega kooolitajad
Viljandi kutseõppekeskuse täiendusõppeosakonna juht Kadri London ütleb, et nad on väga rahul, et on õnnestunud sellised mitmekesiste teadmiste ning oskustega lektorid Viljandi kutseõppekeskusesse õpetama tuua.
„Viljandi kutseõppekeskus on Anu Vaageni õpetamisoskust nautinud juba aastaid. Esmalt viis Anu läbi eesti keele koolitusi mitte-eestlastele. Positiivsus, mitmekülgsed õpetamismeetodid ja individuaalne lähenemine andsid õppijatele tugeva motivatsiooni keeleoskuse arendamiseks.
Hiljem kaasas Anu oma tiimikaaslase Raili Laasi ja koos panid nad kokku uute isikut arendavate koolituste õppekavad ning viisid need heal tasemel ka läbi. Koostöö Anu Vaageni ja Raili Laasiga jätkub.”
