MUSTVEE RAAMATUKOGU 125 | Kevadeti jääb lugejaid vähemaks, aga sügisel on nad tagasi
- Helve Laasik
- May 17
- 4 min read
Updated: May 18
17.5.2026, 20:24
Mustveel on tohutult vedanud, sest lähiümbrusse kolinud uued elanikud tulevad rõõmsalt ka raamatukokku lugejateks.
Pensioniealiseks jõudes on paljud inimesed kolinud maale tagasi. Kõik Mustvee lähipiirkonda omale elamised soetanud käivad Mustvees poes, ühtlasi ka raamatukogus ning tulevad kultuurikeskusesse kinno või teatrisse.
„Ma olen vahest teenindusletis ja ei jõua ära imestada, mõnikord läheb mitu tundi ja ma ei tunne ühtegi inimest, keda äsja olin teenindanud. Siis kolleegid selgitavad, kes need inimesed on, kus nad elavad. Tegemist on vanuses 60 + inimestega, kes on tulnud uuesti maale elama. Eks osa inimesi lahkub ja uusi tuleb ikka peale ka,” räägib Mustvee raamatukogu direktor Anu Ots.
Tema sõnul on piirkonna eripäraks seegi, et lugejad toovad kevadel raamatud tagasi ning tunnistavad ausalt, et enne sügist neil lugemiseks aega ei jäägi. „Me ei ole tõesti kevadeti niimoodi pingutanud, olen vaadanud, et keda ma tülitan kevadisel ajal. Kevadeti jääb lugejaid tõepoolest vähemaks, me ei pane neid mitte mingi valemiga raamatukogu vahet käima.
Meil tulevad muidugi ka suvitajad, kes maakodudesse kolivad. Nad laenutavad lugemiseks raamatuid ja tulevad siia oma sülearvutitega vahest ka tööd tegema, sest meil on korralik internetiühendus.”
Postipunkt kaob ära
Mustvee raamatukogus tegutsev postipunkt läheb 1.augustist kinni ehk siis 31. juuli on viimane tööpäev. „Postipunkti kasutati aktiivselt, viimasel ajal on kasutajaid vähemaks on jäänud. Juba 2025 ei olnud meil jõulude ajal enam suurt pakitulva, 2024 oli seeeest uputus. Kuid pakiautomaate on tulnud Mustvee linna juurde ja see vähendab meie tööd ja asjad toimivad väga kiiresti.
Meil on kindlad inimesed, kes käivad pidevalt makse maksmas. Aga oleme neile viimasel ajal pidevalt rääkinud, et leidke teine lahendus. Postipunkt kaob ära, neil peab olema aega otsida teisi lahendusi. Kas keegi teeb makse ära või tehku ise internetipank, siis me saame aidata, muidu ei saa.
Kui paki saatmise pealt 30 eurot kokku hoiad, siis see on inimesele oluline
Pakkide saatmisega on ka nii, et me suuname inimesi iseteenindusse. Täidab siin paberid ära, aitame ja see tuleb palju odavam just välismaale saates. Eestisse nii väga ei saadetudki. Summade vahed tulevad suured. Alguses ikkagi inimene pelgab, uus asi, aga kui ära teeb, siis saab aru küll. Ja kui ta näeb seda summa vahet, mis ta paki saatmise eest maksab, siis on väga nõus. Kui paki saatmise pealt 30 eurot kokku hoiad, siis see on inimesele oluline,” märgib Anu Ots.
Erinevad näitused
Mustvee raamatukogus on regulaarselt korraldatud erinevaid näitusi. Koostöös õpetajatega tehti näitus Eesti presidentidest, see liikus edasi Saarele. Oli näitus Eesti kirjanikest, see on praegu väljas Voorel.
„Tahan kirjutada projekti ja teha jätkunäituse Mustvee raamatukogust ehk vana ja uus. Meil on vanad pildid trepi juures, kui üles teisele korrusele raamatukokku tuled. Tahaksin panna ka uutest kohtadest sinna pildid juurde.”
Töökohti ei kao, raamatuvahetus toimib
Mustvee raamatukogu direktor Anu Ots ütleb, et Mustvee raamatukogu töökohtade kaotamine ei puuduta. „Praegu läks riigi raamatuarve Põltsamaale, siis ta jääb Tallinnasse. Ja valla oma läheb nagunii valda. Kui me raamatud ära tellime, siis Tallinn justkui saadaks kogu raamatupaki meile nii nagu varem saatis Põltsamaale. Raamatud tulevad postiga pakiautomaati. Siin tuleb meil siis ainult see töö juurde, et me jagame nad laiali.”
Raamatuvahetus käib nagunii läbi Mustvee raamatukogu. „Kui meile tuuakse, siis meie jagame laiali.”
Ulvi raamatukogu on kinni pandnud, koduteenindus toimib. „Anu Tooming teeb seda heast südamest, ta on moodustanud omale koju seina äärde ühe raamaturiiuli, kus aegade vahel siis temal kodus kas käivad inimesed või siis ta viib koju suisa raamatud, kui sõidab mööda, paneb inimesele postkasti. Aga inimese jaoks, kellele ta läheb raamatuid koju viima, on see ju päevasündmus. Ta ootab väga raamatukogutöötajat, kellega saab siis ka veidi suhelda. Keegi ei saa öelda, et on mingist teenusest ilma jäänud, kes vähegi liiguvad, need muidugi käivad Mustvees või kasutavad Anu Toominga kodust raamaturiiulit.”
Ringkäik majade juurde, kus tegutses raamatukogu
Väikestes kohtades on konkurents kõikvõimalike ürituste vahel tihe. „Meil ei ole liiga palju inimesi, kes meie üritusi külastaks. Meil on Mustvees „kriisiabi naised”, kuus inimest, kes on tõesti väga tublid ja nõus igale poole tulema. Panime kuulutuse üles, et neljapäeval tuleb väike matk. Käime nende majade juures, kus meil on raamatukogu varem olnud Mustvee linnas. Lihtsalt jalutuskäik väljas, teadmiseks inimestele, et missugustes majades on raamatukogu tegutsenud ja mis ajal on seal oldud. Eks inimesed saavad seda kõike ka Mustvee raamatukogu raamatust ise lugeda,” lisab Anu Ots.
2016. aastal Mustvee raamatukogu 115. sünnipäevaks ilmus „Mustvee raamatukogu aja lugu”, kus kõik täpselt kirjas.
Anu Ots ja Laidi Zalekešina on kokku pannud ja ilmutanud juba viis Mustvee raamatut.
„Küllap see silla raamat („Ühe Mustvee silla kolm lugu” 1900-2015, oli rohkem nagu minu. Sest siis oli ehitus, mida sai jälgitud,” märgib Anu.
Lisalugu
Pidulik päev tuleb 22. mail
Kui küsin Anult, kas neil on sünnipäevapeo plaan juba paigas, siis saan vastuseks, et keskpäeval.
„22. mail tulevadki Mustveesse külla Piret Päär ja Kulno Malva. Jutustavad meile, ma arvan, tunni.”
ARVAMUS
Mustvee raamatukogu asukoht on ideaalne
Kasepäälane Tiina Jurjeva ütleb, et nende perele meeldib Mustvee raamatukogu rohkem kui paljud Tallinna raamatukogud. „Esiteks leiab siit sageli raamatuid, millele pealinnas tuleb pikalt järjekorras oodata. Teiseks on siin head valikut nii eesti- kui ka venekeelseid teoseid, mõlemad keeled on meie peres igapäevaselt kasutusel.
Raamatukogu asukoht on ka ideaalne: kohe Mustvee kaubanduse tuiksoone ääres. Teed tiiru turul või poes ja astudki korraks läbi raamatukogust.
Lasteosakonnas võetakse meie last alati soojalt ja naeratusega vastu, samal ajal kui täiskasvanud saavad rahulikult riiulite vahel uitada. Ja kui nädalavahetus maal läbi saab, on nii mugav jätta raamatud tagastuskasti. Aga kõige rohkem meeldib meile vist siiski lootus kohata selle raamatukogu tõelist hinge — kassi nimega Hurmur.”
