Maakonna tantsupeol tantsib kümme lasterühma
- Helve Laasik
- May 26
- 4 min read
Updated: Jun 12
26.05.2025, 10:22

Hoolimata tõsiasjast, et Jõgevamaa lapsed jäävad tänavu suurest tantsupeost kõrvale, tantsib maakonna tantsupeol kümme lasteaia ning 1.-2. klassi rühma.
Tänavuse Jõgevamaa tantsupeo „Meil aia-äärne tänavas” pealavastaja Anette Lauri toob võrdluseks, et 2023. aastal oli maakonna laulu- ja tantsupeol lasteaia ning 1.-2. klassi liigis meil ainult kolm rühma, aga tänavu kümme. „See on ikkagi hästi tore. Mõnes liigis on jäänud, et ongi kaks-kolm rühma, kuid siiski osalemine on ikkagi tõusvas joones. Eks muidugi suur pidu (XXI tantsupidu Iseoma – toim) sellel aastal mõjutab ka, täiskasvanud selle peo pärast pingutavadki,” lisab ta.
Anette Lauri leidis rahvatantsu juba lapsena. „Ema naerab ikka, et ma juba tema kõhus tantsisin. Tantsuproovidesse soovisin alati kaasa minna ning igavuse peletamiseks lubati kas tantsijaid asendada või anti ette lugemiseks tantsukirjeldus. Koolis vist isegi paar aastat ma ei tantsinud rahvatantsu, tegelesin võistlustantsuga. Aga siis leidsin ikkagi enda jaoks uuesti rahvatantsu üles. Koos gümnaasiumiga käisin ka juba Ilma Adamsoni tantsukoolis.”.
Tahtis minna kaugemale
2017. lõpetas Anette Lustivere põhikooli ning läks õppima Viljandi gümnaasiumisse, mille humanitaar-kunstisuuna lõpetas 2020. aastal. 2024. aastal lõpetas ta Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledži ettevõtluse ja elamusmajanduse eriala.
„Viljandis oli humanitaar-kunstisuund, see lihtsalt tõmbas, Viljandi linn on nii ilus. Tundsin, et mul on vaja kaugemale minna. Sain sealt selle, mida ma otsisin. Saaremaale sattusin ka juhuslikult. Käisime gümnaasiumi rühmaga seal võistutantsimisel ja avastasin, et Saaremaal on kõrgkool. Hakkasin uurima, oligi täpselt see, mida ma otsisin ja siis saatsin paberid, võeti vastu ja nii ma sügisest alustasin. Oli pandeemia aeg, enamik aineid õpetati ikkagi veebi teel. Kohapeal sai esimesel aastal väga harva käidud,” räägib Anette Lauri.
Juba 2018. aastal avanes tal võimalus olla I Põhja- Sakala valla laulu- ja tantsupeo „Peegeldus” idee ja vahetekstide autor. 2021. aasta sügisel oli ta esimest korda Sadala naisrühma „Tantsulust” ees ja Kirivere lasteaias laste ees tantsuõpetajana.
„Koos gümnaasiumiga lõpetasin ka tantsukooli, paber oli mul olemas, mida sai kohe praktiseerima hakata lasteaiarühma ees, siis koolirühma ees, siis sain endale naisrühma. Võimalused tulid õigel hetkel.”
Laste ees karastud
2022. aasta sügisel asus Anette Lauri tööle Tabivere rahvamaja juhatajana ning kohe sai loodud Tabivere naisrühm „Tahe” ning ka koolis sai juhendama hakatud lasterühma. 2023. aastal valiti ta Jõgevamaa laulu- ja tantsupeo „Kolme kandi lood” idee autoriks ning üldjuhiks. Praegu on Anette Tabivere naiste ees juhendajana ning Tabivere põhikoolis on kolm tantsurühma.
„Olen väga rahul, elu tõi asjad, mida vaja on. Lastega on omapärane. See, kuidas sa neile lähenema pead ja mis metoodikat sa nendega kasutama pead, on väga erinev. Avastad, et toimib see, mida sa elusees ei osanud arvata, et see toimida võib. Näiteks räägid niisama klassi ees, lapsed ei tee sinust väljagi, aga paned video tööle, siis lapsed vaatavad ja teevad kaasa. Lapsed on väga toredad ja siiras rõõm on see, mis mind laste juures ka hoiab. Naisrühmaga võrreldes on see muidugi keerulisem.
Eks see oleneb rühmast ja suurusest, mul on praegu klasside kaupa esimene, teine ja kolmas klass. Kui on väiksem klass, on palju lihtsam, aga kui on ikkagi 21 õpilast korraga ja enamik poisid, siis on üpris keeruline. Aga vähemalt karastun.”
Tugev meeskond toetab
Lisaks kõigele on Anette Lauril nüüd koos meeskonnaga valmimas 2025. aasta Jõgevamaa tantsupidu „Meil aia-äärne tänavas”.

Jõgevamaa tantsupeo pealavastajaks sai Anette konkursiga. MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoda korraldab ideekonkursi, kus kõigil on võimalik osaleda. „Kui sul on idee, siis sa pead kirjeldama oma visiooni, kuidas sa näed seda pidu, kus see pidu toimub, tantsunäidised ja nii edasi. Seekord tuli mul idee kohast. Enne kui ka oma mõtted paberile panin, rääkisin ka Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešinaga, kas see pidu on üldse tehtav Peipsi järve ääres. Laidi sattus vaimustusse ja ütles, et muidugi saab, kõike saab teha.
Panin oma mõtted kirja, osutusin valituks. Alguses mõtlesin, et ei, ma ei taha seda. 2023.aastal maakonna pidu oli väljakutseterohke, päev enne avati üldse lossihoov. See oli nii suur töö, tundsin, et ma ei taha seda enam läbi teha, sest see oli väga raske. Laulu- ja tantsupeo Jõgevamaa kuraator Tiina Tegelmann arvas, et teeme ikka ära, see on sinu idee ja sina näed enda pähe kõige paremini. Ja siis saime kokku, rääkisin, mis minu idee on, valisime liigijuhid. Mul on imeline meeskond selja taga eesotsas Laidi ja Tiinaga, kõik, kes meil on, ka tehniline meeskond, on vapustavad. Nende inimestega pole mingit muret pidu korraldada, sellise meeskonnaga võiks veel neid pidusid teha.”
Me kõik ootame, et peopäeval vihma ei sajaks. „Oleme Laidiga rääkinud, et kirikute linnas ei saa vihma sadada. Arvan, et ilm on siiski ilus, peab olema. Need peod on kuidagi erilised, lähevad alati südamesse. 2023. aasta laulu- ja tantsupeol, kui lauldi „Põhjamaad”, tõusis rahvas püsti, tuli õrn vihmasabin. Seest läks sel hetkel õõnsaks. Ootan taas seda hetke. Samas nähes praegu, kuidas kava kokku on pandud, arvan, et see hetk ka uuesti tuleb. Ja ma tahaksin muidugi, et see ei oleks sunniviisiline tüütu kohustus, et kõik tunneksid sellest päevast ainult rõõmu.”
Tantsijaid ja rahvamuusikuid on peole tulema kokku pea 900.
ARVAMUSED
Laulu- ja tantsupeo Jõgevamaa kuraator Tiina Tegelmann ütleb, et teda kõnetas Anette Lauri teema – põlvkonnad, edasi liikumine põlvkondade ajas. „Eks tulemus on nähtav ja kuuldav 31.mail Mustvees Peipsi kaldal.”
Mustvee kultuurikeskuse juhatajal Laidi Zalekešinal on hea meel, et Anette Lauri oma ideed paberile pannes nägi toimumiskohana just Mustveed ja Peipsi äärt.









