Kohaliku omaaalgatuse programmi toetuse saajad teada

30.05.2025, 11:45

Adavere lastelaager mullusuvisel väljasõidul Suure Munamäe tornis Foto:Evi Rohtla

Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) toetusraha jätkus tänavu kevadel Jõgevamaal 11 projektile. Et taotlusi oli vähem kui tavaliselt, kujunes rahastusprotsent suuremaks.

KOP-i 2025 kevadvooru esitati Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusele 3. aprilliks ehk vooru tähtajaks 23 taotlust, nendest läbis tehnilise hindamise ja saadeti lõpphindamisele 21 projekti. „Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise” meetmes oli 12 ja „Kogukonna arengu” meetmes üheksa taotlust. Taotlusi esitati kõigist kolmest Jõgevamaa vallast ehk Mustveest kümme, Põltsamaalt kaheksa, Jõgevalt viis

Jõgevamaa Arendus ja Ettevõtluskeskusel (JAEK), kes on maakondliku kohaliku omaalgatuse programmi rakendaja, on KOP toetust jagada tänavu Jõgevamaal kokku 42 634 eurot, millest kevadvoorus leidis omaniku 26 348,56 eurot.

Esitatud taotlustega küsiti kokku KOP toetust kevadel 53 743,80 eurot.

Hindamise tulemusena said positiivse koondhinde (2,5 hindepunkti või rohkem) 18 taotlust, millest toetusraha jätkus 11 projektile ehk 61 %.

JAEK-i ) kodanikuühenduste konsultant Kersti Kurvits ütleb, et taotlusi esitati vähem kui tavaliselt. „Enamasti esitatakse taotlusi üle 30, seekord oli vähem ja selle tõttu on ka rahastuse protsent oli suurem.”

Projekte hindab 5 liikmeline maakondlik komisjon: kolm JAEKi esitatud liiget (igast vallast üks esindaja) + kaks külaliikumise Kodukant esindajat. Hindamiskomisjon on leitav JAEKi kodulehel https://www.jaek.ee/kop-2025/ .

„Need 11 projekti, mis said toetust, olid kõik suunatud kogukondlikele tegevustele. Hästi palju oli selliseid küla ja piirkonna seltse, kelle taotlused on hästi kirjutatud ja kõik vastavad täpselt nõuetele, mis ongi kohaliku kogukonna tugevdamine, arendamine, neile vajalike teenuste ja investeeringute tegemine. Kohalik kogukond on praegu nendes 11-s projektis väga tugevalt esindatud. KOP ei taha toetada ainult kitsalt oma liikmetele suunatud tegevusi või siis mingeid väga spetsiifilisi niššiprojekte. Kasusaajate hulk peab olema suurem ja kindlasti peab olema avalik kasutus investeeringutel ja objektidel. Nende projektide puhul on see kõigil olemas,” märgib Kersti Kurvits.

Raha lastelaagritele

Tal on väga hea meel, et raha said Lustivere Külaseltsi ja Adavere Mõisa Seltsi lastelaagrid. „Oluline on lastele suvel tegevust pakkuda ja hea meel on, et kogukonnaseltsid on selle enda südameasjaks võtnud. Nii pakutakse oma piirkonna lastele, oma küla või oma külade lastele suvel töö- ja puhkelaagreid. Hea meel on ka selle üle, et kaks lastele ja noortele mõeldud madalseiklusrada said juba mitmendas etapis toetust. Üks madalseiklusrada asub Adaveres, teine Kasepääl. Need rajad on noorte ja laste hulgas populaarsed, saame toetada seda, et maapiirkonna lapsed saavad oma vaba aega mitmekesisemalt veeta.”

Adavere Mõisa Seltsi juhatuse liige Evi Rohtla ütleb, et nende lastelaager saab tänavu juunis teoks koostöös Kesknädala klubiga (Kesknädala klubi ühendab enamasti vanemaealisi inimesi – toim). „Meie näeme seda laste ja vanaemade koostööna. Vanaemad aitavad teha lõunasööki, ka tuleb meil ühine spordipäev. Sooviksime õppida mängima kõnnijalgpalli ning oleme sellekohase sooviga pöördunud Imavere treeneri poole. Vastust ega jah-sõna veel pole. Samuti aitavad meid Valdmetsad (Uno Valdmets ja tema abikaasa – toim) petankiga tutvuda. Üks laagripäev jääb ka väljasõidule, kavatseme käia Jääaja keskuses, Elistvere loomapargis ning Juhan Liivi muuseumis,” lisab Rohtla.

Kogukonnakeskused hubasemaks

Kersti Kurvits nendib, et Sadala Külade Selts jätkab oma traditsiooniliste kogukondlike ja rahvalike muusika ning näitemängu tegevustega.

Mustvee vallas on kaks kogukonda, kes oma kogukonnakeskust arendavad. „Piilsi Külade Selts saab toetust Piilsi koolimajja kogukonna ühisköögi rajamiseks. See on nende jaoks selle projekti esimene etapp. Ulvi Naiste Ühendus saab toetust Ulvi kogukonnakeskuse arendamise kolmandaks etapiks. Nimelt arendavad Ulvi naised vanast Ulvi koolimajast oma kogukonnakeskust, seal on töid tehtud mitmete erinevate toetusprogrammide abil.

Tasapisi remondivad nad saali, lagesid, on parandatud elektrisüsteemi. KOP on toetanud seal varem ka seinte remonti, valgustite ostu, põrandate remonti ja nüüd siis toetame uue ahju ehitamist.

Ostetakse oma ühingute tegevuse jaoks ka vahendeid, tuntud pikaajaline aktiivne tegutseja Pajusi Küla Selts saab KOP-i toetusega endale juurde osta lauanõusid. Sest üritustel ja ruumide rendil on nõusid vaja, et olla keskkonnasõbralik ja mitte kasutada enam ühekordseid plastnõusid, vaid just korduvkasutatavaid nõusid. Pikknurme Küla Selts soetab oma ühingule lipu, spetsiaalselt oma logo ja tunnustega lipp, mida ühisüritustel kasutada, et inimesed tunneksid kogukonnas veel rohkem ühtsustunnet ja kokkukuuluvust.

Hoiavad elus Kodavere murrakut

Kersti Kurvitsal on hea meel kahe uue taotleja üle, kes korraldavad traditsioonilisi külapäevi. „Omedu Külaselts korraldab oma 13. külapäeva. Traditsiooniliste talgutööde ja töötubade juures on nendel üks töötuba, mis pühendatakse Kodavere murrakule. Väga positiivne, et nad Kodavere murrakut elus hoiavad ja oma külapäeval ka selle töötoa teevad.

Halliku Maanaiste Selts on väga pika ajalooga selts, kes vahepeal natuke võib-olla oli oma tegemistes tagasihoidlikum. Kuid nüüd on nad saanud uut hingamist, uue juhatuse ja korraldavad ka taas oma külapäeva.”

Rahastamata jäid mitmed projektid, aga nende kohta võib öelda, et põhjuseid on mitmeid. Võib-olla osad on väga piiritletud kasusaajatele. Selline laiem avalik kogukonna kasutus on väga väike, et siis saadakse vähem punkte. Vahel on võib-olla see investeering, mida teha, tahetakse väga kitsale sihtrühmale ja avalik teenus või avalik juurdepääs mõnele objektile on piiratud.

Ma julgustan alati, et palju sõltub ka projekti ettevalmistusest ja sellestki, kuidas on

projekt kirjutatud. Et kui info on olemas, siis hindajad hindavad projekti, taotlusvormis toodud info põhjal. See, mida võib-olla arvatakse, et kõik nagunii teavad ja hindajad ka, seda arvesse võtta ei saa. Rõhutan: hindajad hindavad projekte taotluses toodud info põhjal.

Või ei ole projekt seotud kuidagi selle KOP-i programmi eesmärgi ja meetmete eesmärgiga ning tulemustega, siis saadaksegi lihtsalt vähem punkte. Vahed punktide paremusjärjestuses ongi võib-olla 0,01 punkti, mille tõttu jäädakse siis rahastusest ilma. Et punktivahed on väga väikesed ja konkurents on tihe.

Hästi kirjutatud põhjalikud projektid saavad enamasti ka toetuse. Kaks-kolm lauset projekti vajalikkuse põhjenduseks on kindlasti vähe.

Järgmine KOP-i taotluste voor on tulemas sügisel. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober.

Voor avaneb 1. septembril ehk kuu aega varem ja soovitan soojalt tulla siis

maakondlikusse arenduskeskusesse vabaühenduste konsultandi ehk minu juurde nõustamisele enne, juba oma projekti ideega, sellega võib ka varem tulla. Juba septembris-augustis, kas minu idee KOP-i sobib, kuidas kirjutada. Tihti on sellised väikesed nüansid, mida võib-olla taotleja oleks võinud rohkem rõhutada või mingisuguseid põhjendusi tuua. Aga mida ta lihtsalt teadmatusest on jätnud tegemata ja võib-olla ka selle tõttu on saadud vähem punkte. Tasub alati tulla nõu küsima enne projekti esitamist, et kas seal ei ole mingeid selliseid tehnilisi apsakaid või näpukaid või mida võiks veel täiendada.”