KOGUKONNAL KÜLAS | Põltsamaa väärikate ülikoolis leiab vastuseid paljudele küsimustele

16.2.2026, 18:32

Veebruaris oli külaliseks mittetulundusühingu Kuldne Liiga juhatuse liige Agu Laius Foto: Helve Laasik

Pool tundi enne loengu algust on pool Põltsamaa kultuurikeskuse saali istekohtadest juba täis. Loengule tulnud istuvad rühmadena ja kõikjal räägitakse aktiivselt.

Alustatakse täpselt, seekord on külaliseks mittetulundusühingu Kuldne Liiga juhatuse liige Agu Laius. Teemaks vanemaealised ühiskonnas ja nende kaasamine. Kohaletulnud elavad aktiivselt kaasa, kõik lektori küsimused saavad vastuse ning loengu lõpus jagub küsimusi ka lektorile.

Põltsamaa väärikate ülikooli veab esimest õppeaastat Evi Rohtla. Ta ütleb, et on olnud väärikate ülikooli tegemiste juures algusest peale, juba neli aastat.

„Marilin Mölder vedas algul seda kõike, mina olin kõrval abiliseks. Kui Marilin Mölder läks ära, siis võttis Ehtel Valk väärikad üle. Ja kui Ehtel tuli kultuurikeskusesse tööle, algul ta veel jõudis. Aga mingil ajal hakkas ta rääkima, et tahaks mulle üle anda. Lõpuks läks nii, et mullu mais uue õppeaasta projektitaotluse ESF + Jõgevamaa Koostöökojale kirjutasin juba mina Põltsamaa valla alt (Põltsamaa väärikate ülikoolil on leping sõlmitud Tartu ülikooli ja Põltsamaa vallaga – toim).

Õnneks oli uueks õppeaastaks võimalik taotleda Põltsamaa väärikate ülikoolile kuni 8000 eurot. „Kirjutasin projekti maksimumsumma peale ja sain selle summa. Kahjuks hammustab sellest rahast aga suure osa just transport. Käesoleval õppeaastal me isegi tuleme välja selle 8000 euroga. Ütlesin ka vallavanemale, et kui meil saab raha otsa, siis pöördun valla poole, et rahalist tuge saada. Õnneks praegu pole seda vaja olnud ja kuna meil on mitmed kohalikud inimesed loengut pidanud, siis nemad ei ole võtnud esinemistasu, nii et mul on lektoritasu üle jäämas ja võin plaanida veel lisaks loengu või kaks juurde tellida.”

Rohkem kui sada rahulolevat silmapaari

Abikõlbulik oli ka projektijuhtimise tasu. „Väärikate ülikool on minu vabatahtlik panus, selle projekti vedamise eest ma tasu ei saa. Sada pluss rahulolevat silmapaari on minu jaoks olulisemad kui see pisku, mis oleks olnud projektijuhtimise tasuks projektis. Loomulikult, eks asjaajamist ja tööd on selle tegemisega, aga see seltskond on nii tänuväärne, see korvab kõik.”

Suvise reisi sõiduraha on projektis abikõlbulik. „Rahva loengutele toomiseks kuluv transpordiraha on kogu ettevõtmise juures väga suur, sest õppeaastal on üheksa loengut. See tähendab, et üheksa korda kaks bussi marsruudil Puurmani – Põltsamaa – Puurmani ja Pisisaare – Põltsamaa – Pisisaare tuleb maksta. Pluss veel kaks suurt bussi kevad-suvisele ekskursioonile, sest kui meil on tõesti umbes180 inimest nimekirjas, siis tuleb võtta kaks bussi, umbes 100 inimest tuleb suvisele ekskursioonile,” tunnistab Evi Rohtla.

Õnneks ei tule kultuurikeskuses tavaliselt kohe järgmist üritust ja neid ei tule suunata uksest välja. See on osalejatel hea võimalus omavahel edasi suhtlemiseks.

Praegu on plaan kohe mitte minna ühel päeval kahe bussiga, sest nii suure rahvahulgaga ei ole kusagil midagi peale hakata. „Läheme erinevatel päevadel, sest ühele inimesele ei pruugi see päev sobida, aga talle sobib teine. Mart Järviste tegi ettepaneku, kuna ta on ise elanud Ida-Virumaal, võtta ikkagi Narva suund plaani. Ja teine reis tuleks siis lähemale. Seega kaks erinevat päeva, kaks erinevat seltskonda kahte erinevasse sihtkohta. Eelistatult saab iga inimene valida ühe sihtkoha. Kui aga jääb kohti, et ei täida ühte bussi ära, siis saab pakkuda võimaluse, et üks inimene saab mõlemal reisil osaleda.”

Teema kõnetab

Kui teema kõnetab kuulajaid, siis on lektoril kerge rääkida. „Agu Laius ütles ka, et tal oli hirm, kas teda kuulatakse, kas teema kõnetab. Kui näed, et ei kõneta, siis on ebamugav kõnelda. Aga ta (Agu Laius – toim) ütles, et täna ei tundnud ta kordagi ebamugavust. Mingil ajal küll tagareas meeste hääled olid kuulda ja seina ääres naisterahvad kippusid pisut palju jutustama, kuid see kuulub asja juurde. See on loomulik, nad saavad korra kuus kokku ja aegajalt lihtsalt räägivad naabriga pisut valjemalt. Õnneks ei tule kultuurikeskuses tavaliselt kohe järgmist üritust ja neid ei tule suunata uksest välja. See on osalejatel hea võimalus omavahel edasi suhtlemiseks.”

Järgmise õppeaasta loengute kuupäevad kindlaks määratud

Kui kaua Evi Rohtla jaksab edasi pingutada, ta veel ei tea. „Eks nii kaua, kui on käijad. Uueks õppeaastaks mul praegu veel ei ole rahastust, väärikate ülikooliga peab kindlasti jätkama, sest kui selline kooskäimisvõimalus katkestada, siis tuleb vist kodusõda.

Peab vaatama, kuhu saame projekti kirjutada. Et koostööpartner on Põltsamaa vald, siis vald ju igalt poolt ei saa raha küsida. Peab mõtlema, kuidas minna edasi.”

Põltsamaa väärikate ülikoolis käib päris suur protsent õppuritest, kes vähemalt 75 protsenti loengutest on kohal ja nad saavad ülikooli tõendi õppeaasta lõpus. Seda arvutatakse sageli.

Põltsamaa fotograaf Väino Valdmann käib teda huvitavatel loengutel, kuid samas jälgib ka, et oleks täitnud 75 protsendi nõude ning teeninud välja tõendi. „Tegelikkuses on motivaator ka see tõend,” tunnistab Evi Rohtla.

Evi Rohtla on vaadanud valmis ka uue õppeaasta loengute kuupäevad. „Peab hakkama ka juba järgmise õppeaasta lektoreid kokku leppima, sest muidu läheb keeruliseks,” tõdeb ta.

ARVAMUS

„Vaadake, milline jutuvada käib enne ja pärast loengut!”

Mart Järviste on Põltsamaa väärikate ülikoolis kaasa löönud kõik neli õppeaastat. „Eks enamik asju on ju teada, aga mälu värskendus on vajalik, samuti on arenguid arvestades vaja teada, mis uuendused on tehtud. Need loengud annavad täiendavat infot. Ja siis tekib mingisuguseid mõtteid endal.

Teistega kokkusaamine pole Järviste jaoks kõige olulisem. „Mul on selletagi suhtlust, mul ei ole probleeme. Elan Põltsamaa linnas, kultuurikeskusesse on kodunt kilomeeter ehk.

Minu meelest on kasulikum inimesed siia kokku tuua, kui väiksemates kohtades neid loenguid organiseerida. Esimesel aastal ei olnud kogemust ja siis Puurmanis oli probleem, rahvas ei mahtunud saali ära, ka Adaveres ei mahtunud ära. Ei olnud mingit reklaami, aga rahvas ise tuli kokku, see näitas, et niisugust kokkusaamist on vaja inimestele.

Nüüd saame need materjalid kõik e-kirja teel veel pärast loengut ka ning võime kodus rahulikult süveneda, kui oleme teemast huvitatud.”

Herta Allas ütleb, et väärikate ülikool on talle andnud palju olulist ja huvitavat infot.

„Samuti raamidesse jäänud seisukohtade ja mõttemaailma avardamise võimalusi. Põltsamaa väärikate ülikool annab võimaluse kokku saada. Vaadake, milline jutuvada käib enne ja pärast loengut!”