KOGUKONNAL KÜLAS | Jensel kaasab, kuulab ja alles siis kavandab tegevused
- Helve Laasik
- Aug 24
- 8 min read
Updated: Aug 25
24.08.2025, 15:30
Kuremaal tegutsev kultuuriselts Jensel kutsub huvilised tavaliselt oktoobri alguses kokku ja tuleb „vaba mikrofon”. Kõik saavad välja käia mõtteid, mida nad tahaksid üheskoos teha, kus käia ja keda kuulata.
Jenseli juhatuse liige Eili Rajapuu ütleb, et ideid ja mõtteid tuleb üks A4 paberileht täis, aga vahel ka kaks. „Kevadel vaatame üle, mida oleme ära teinud. Kui mullusügisest lehte vaatame, siis meil jäid mõned teemad käsitlemata, näiteks südamenädal ja mõned väljasõidud, sest tulid päevakorda hoopis põnevamad teemad.”
Jenseli tegevus hõlmab põhiliselt kolme teemavaldkonda, üks on rahvakultuurialane tegevus, teine on käsitöösuunaga huvitegevus, kus toimuvad erinevad töötoad, kolmas valdkond on vajaduspõhine teadmusõpe.
„Vajaduspõhise teadmusõppe idee tuli uute huvikeskuse ruumide sisustamise käigus 2023.aastal. (Jensel kolis Kuremaa lasteaia majja endise algkooli ruumidesse – toim).
Teadmusõppel on tavaliselt täissaal, siia mahub 30-35 inimest. Kui käis Kairo Kiitsak ilmast rääkimas, jätkus kuulajaid ka koridori. Kutsusime külla Jõgeva valla sotsiaalosakonna juhataja ja sotsiaalhooldaja, kes rääkisid meile mis on uudist seoses hoolekandereformiga. Maaelu Teadmuskeskuse geenipanga juhataja tutvustas pärandsortide säilitamise ja sellega seonduvat teadusalast tegevust.
Toimunud on loengud internetipettustest ja sellest hoidumisest. Notariga kohtumisel uuendasime oma teadmisi pärimisseadusest ja pärandi dokumentide vormistamise nüanssidest. Taimehaiguste ja kahjurputukate levikust tiheasustusega koduaedades ning nende tõrjest tegime pika arutleva õpitoa.
Reisijutte oleme kuulanud. Nõnda oleme käinud Indias, Nepalis, nüüd lähme Jaapanisse. Kõike, millega me siin tegeleme ei jõua üles lugeda. Kokkuvõtvalt – meil pole aega igavust tunda.”
Jenseli juhatuse liige Reet Aluoja tuletab meelde, et Lõuna-Eestist käis rääkimas Irja Suvisild tervistavatest ravisalvidest. „Nendest salvidest olen mina isiklikult saanud praktilist abi,” tunnistab Eili Rajapuu.
„Kuulsad ja Kummalised Kuremaalt“ sellise pealkirjaga on kohtumiste seeria. Külaselts alustas Marek Miiliga, kes on tuntud telesaadete režisöör. Riigikaitse teemadel käis Eesti Vabariigi aastapäeval Kuremaa rahvaga kohtumas Jõgeva Kaitseliidu endine pealik Tõnis Metjer. See oli väga huvitav ja üksjagu rahustav praeguses pingelises olukorras. Niisuguseid kohtumisi me jätkame, eks mõni ütleb ära, siis leiame järgmise jne. Mõnele Kuremaa „poisile/tüdrukule“ sõidame ise külla, nõnda külastasime Valio Eesti ja Scanola Baltic ettevõtteid. Me oleme järjekindlad, vaatame, kellega uus hooaeg meid taaskohtumisele viib,” lisab Eili Rajapuu.
Vajaduspõhise teadmusõppe raames oleme teinud väljasõidud bussiga valla ettevõtluse ja ajalooliste kohtadega tutvumiseks Jõgevamaa Koostöökoja LEADER toetuse „Seeniorite aktiivsuse hoidmine ja tõstmine Jõgeva ja Mustvee vallas” raames.
Üks väljasõit suvel
Jensel organiseerib Kuremaa rahvale suviti ühepäevase ekskursiooni nii Eestis kui ka Lätis. Ikka nii, et võetakse ette üks piirkond ja tekitatakse selle ümber külastuskohtade marsruut.
„Teekonna giidi töö teeme ise. Kasutame ainult olulistes kohtades vastuvõtva giidi teenust. Mitu aastat rääkis meie juhatuse liige Tiiu Koll, et läheme Kundasse, seal on tema kodukant. Imekena koht ja ilusaks muutunud linn pärast seda, kui tuhakihti enam puulehtedel ei ole. Ja Tiiu tegi sellest meeldejääva reisiprogrammi. ESF 55 pluss vanemaealiste LEADER projektitoetuse toel toimunud kogemusreisil osalesime lisaks Kunda tsemendimuuseumile Karepa taimeaia töötoas, ajaloolisel matkal Lammasmäel ja Moe muuseumi ja külastuskeskuse giidituuril. Kokku kestis meie väljasõit 13 tundi, nii et projekti taotlust läbivaatav komisjon ütles oma kommentaaris, et vanemaealistele ei saa nii tihedat päeva teha, nad ei pea vastu. Meie peame, eks me tunneme oma inimesi. Kui on põnevust pakkuv marsruut, siis ei ole mingit probleemi. Varem on käidud Sillamäel, Narvas, ka Kreenholmi ekskursioonil, Vasknarvas.
Tegelikult saab ükskõik millises Eestimaa kohas tekitada põneva marsruudi ja ilusa huvitava loo sinna ümber. Nüüd meil on järgmiseks aastaks mõttes Raplamaa ja teele jääv mõni Järvamaa vaatamisväärsus. Raplamaa mõisad on põnevad, võib olla jõuaks Haapsaluni välja, ega me Haapsalut pole ka väga põhjalikult uurinud, seal on vaatamist mitte ainult linnas, ka Haapsalu ümbergi.
Väiksed kohakesed, näiteks Sillaotsa talumuuseum, jalgrattamuuseum Väätsal, ringhäälingumuuseum Türil jne pakuvad avastamist ja nostalgiahetki. Aga need mõtted võivad pea peale pöörduda kui külarahvas pakub oktoobris välja oma soovid. Jaanuaris tuleb sõitu hakata ette valmistama, me ei ole viimase hetke tegijad, buss tuleb broneerida ja kõik marsruudile jäävate geograafiliste punktide ja ettevõtete tutvustused ette valmistada, millest bussisõidul jagada. Selle osa giidi tööst teeme me ise.
Imekena koht ja ilusaks muutunud linn pärast seda, kui tuhakihti enam puulehtedel ei ole. Ja Tiiu Koll tegi sellest meeldejääva reisiprogrammi.
Loodan, et [need kohad] pakuvad kõigile huvi. Me ei ole negatiivset kogemust kusagil saanud, igal pool leiame huviväärset mida lugudega ilmestada ja mis tähelepanu väärivad. Kõige vähem käidud kant on meie jaoks Edela-Eesti, Mõisaküla, Kilingi-Nõmme, Tihemetsa. Laseme selle kandi ideel veidi küpseda oma peas ja küllap tekitame ka sinna huvipakkuva marsruudi,” ütleb Eili Rajapuu.
Kümmekond inimest tuleb alati kokku
Aktiiv on Jenselil olemas. „Kümmekond inimest tuleb alati kokku. Olenevalt teemast, kas tuleb siis meid kokku 20 või 30. Meil elab alevikus umbes 250 elanikku. Ükskord ma huvi pärast arvutasin kokku, ligikaudu 70 protsenti meie piirkonna elanikest on vanuses 55 pluss. Seetõttu tegeleb kultuuriselts ka seeniortöö valdkonnaga. Arutelu käigus leidsime, et selleks ei ole mõistlik teha uut MTÜ-d.
Tavaliselt on tulnud 15-25 inimest sügisesele mõttetalgule, põhiliselt rahvakultuuriga tegelevad lauljad, rahvatantsijad, käsitöö tegijad. kümmekond huvilist, kes hindavad sotsiaalset suhtlemist ja elu-oluga kursis olemist, lisandub ikka ka. Meil on need inimesed, kes löövad kaasa kõikvõimalikes ühistegevustes ja siis on sellised huvilised, kes tulevad suhtlema ja kuulama loenguid.
Väga praktiline pool loengute teemade valikul ja korraldamisel on rahal, et kes missugust tasu küsib. Peame arvestama olemasolevate vahenditega. Vald toetab saja euroga aastas seeniorgrupile suunatud loenguid, me püüame selles raamis püsida,” on Eili Rajapuu seisukoht. Lisaks kirjutavad Jenseli liikmed projektitoetuste taotlusi oma tegevuste läbiviimiseks, mida kahjuks alati ei rahuldata.
Käsitöö käsikäes kunstiga
Jenseli juhatuse liikmed tunnistavad, et nad pole tüüpilised vanaemad, kes koovad ja heegeldavad.
Kohaliku Omaalgatuse Programmi LEADER toetusmeetmete abil on ostetud õmblusmasinate komplekt 2022. aastal. Projektijuht Eili Rajapuu.
Reet Aluoja tunnistab, et õmblemine on väga populaarne. „Algul tuli ikka ja jälle vastuväiteid, et ma ei oska... Me ju selleks teemegi, et õpime juhendajaga koos ja siis õpetame/abistame juba üksteist. Õmblemine on mugavustsoonist välja minek.”
„Algul tuli ikka ja jälle vastuväiteid, et ma ei oska... Me ju selleks teemegi, et õpime juhendajaga koos ja siis õpetame/abistame juba üksteist. ”
Reet Aluoja kirjutas 2024.aastal tikkimismasina hankeks uue projektitaotluse Koliku Omaalgatuse Programmi LEADER meetmesse, mis ka rahuldati. „Meie eesmärk on rõivaste taaskasutus ja tikand annab rõivale uue elu.
Käsitöö on hakanud rohkem huvi pakkuma, oma osa on selles ka hooaja lõpus korraldatavatel näitustel ja tegevuste kajastusel sotsiaalmeedias. Nahast tarbeesemeid teeme innuga, selleks on meil juhendaja Ene Kõnnussaar kes õpetab töövõtteid, arendab meie loovust ja ühtlasi distsiplineerib, et tööd saavad viimistletuks. Saime taas kotitäie nahajäätmeid. Meie õmblusringi juhendaja pakkus ka ühe likvideerimisel oleva ettevõtja värvilisi nahajääke - kas me tahame? Muidugi tahame, võtame rõõmuga vastu,” ütleb Eili Rajapuu.
Väga populaarne on olnud siidimaal. Siidsalle on juba kolm korda maalitud. „Ise oleme vaimustuses, neid siidsallikesi mahub naistel alati kappi ja kingitusteks. Salle on käinud meil töötoas tegemas Narva lasteaiakasvatajad, kes osalesid keelekümbluslaagris Palamusel. Palamuse lasteaia juhataja juhataja Marika Merusk tõi nad meie käsitöötuppa. Oleme nendega dekoreerinud küünlaid ja muidugi hästi palju rääkinud eesti keeles, et nad oma vajaliku sõnavara siin koos meiega täiendaksid.”
Kõik klaaspurgid ja lillepotid saavad Eili Rajapuu kodus dekoreeritud dekupaažtehnikas või akrüülmaalingutega. „Mul lapsed ohkavad, et kui ema näeb purki, eriti kui on erikujuline klaaspurk, siis dekoreeritakse see kindlasti ära. Värvidega mäng, ka maalimine, on minu hobi. Värvijääkidega pintslid puhastan tühjade plastopside katteks. Nõnda on nad riiulil kirevas rivis siingi pliiatseid, kääre, pintsleid mahutamas.”
Eili näitab seljas oma ema õmmeldud neli aastakümmet vana linast jakki, see on tema lemmik. „Seda sai uuendatud templitehnika abil ja rukkililled koos saialilledega teevad iga päeva rõõmsaks.”
Üks põnevamaid töid on olnud läbi aegade mööbliriide jääkidest poekottide valmistamine. See töö nõudis nii õmblemis- kui ka joonistamisoskust, värvikäsitlust ja silma, sest koti taskud oli vaja dekoreerida. „Ja jälle teema alustamisel – ma ei oska – , aga sa võid ju teha täpselt nii nagu oskad. Mitte midagi ei lähe valesti, sest nii, nagu sa teed, nii ongi omanäoline ja õige.
Minu valmistatud viimane kott läks Austraalia külalistele kingiks eelmisel nädalal. Nii et tuleb hakata uusi tegema,” lisab Eili Rajapuu.
Päris kaua mõlkus mõttes osaleda tekstuurmaali õpitoas ja Eili tegi selle teoks eelmisel aastal. Oskused käes, seega oli juhendaja omast käest, vaimustunult ja uhkustundega saime töötoa tehtud kevadel. Kaarepere nobenäpud rikastasid ka Jenselit ning tahtmist kõigil jätkub ja teema läheb kordamisele.
„Ühe teemaga kestab tegevus kaks-kolm nädalat, siis alustame uue tööga, muidu läheb igavaks. Et see on näha, kui mõni on kärmem, saab töö kiiremini valmis, siis ta ei tule järgmisel nädalal ja siis me jääme võib-olla siin teinekord kolmekesi tegema. Enne vanad asjad eest ära, siis uus teema,” leiab Eili Rajapuu.
Värvidega mängimine ja muud käelised tegevused on teraapia. Kõikidele. Oskus ei ole eeldus. Eeldus on tahtmine kodust välja tulla.
Mehed ei tule kodunt välja ühistegevustega liituma
Sügisel ja talvel veedavad naised palju pimedad õhtupoolikuid Jenseli ruumides. Neil on põnevad tegevused, nad õpivad palju uut ja suhtlevad aktiivselt.
„Mehed küsivad, kui lähed koju, mis uudist on, mis küla peal räägitakse. Aga nad ei viitsi ise välja tulla. Mõni mees küsib, mida te meestele pakute. Aga et tuleks ja hakkaks ise tegema, meil on tegelikult ruumid, kus nad saaksid kabet ja malet mängida ja saaks jututunde pidada nii nagu Võrumaal Navi külas koos käiakse,” räägib Eili Rajapuu.
Reet Aluoja tunnistab, et Kuremaal on neid kohti olemas, kuhu võiks tekitada eraldi meeste jaoks kooskäimise ruumid. „Meil on restaureerimiskoda, kus tehakse põnevat tööd, seal käivad mõned noored mehed ja naised. Mõnel mehel on kortermaja keldris oma puutöötuba.
Mehed küsivad, kui lähed koju, mis uudist on, mis küla peal räägitakse. Aga nad ei viitsi ise välja tulla..
Restaureerimiskojas on tegijatel oma tööriistad olemas ja tehakse väga ilusaid töid, kes on huvitatud, aga neid huvitatuid on vähe. Koolituse aeg käis rohkem inimesi seal, aga nüüd on jäänud käima minu teada ainult kaks. Neil oleks eestvedajat meest vaja, et sihipärane ühistegevus läheks käima. Meil on puutöökoda ka olemas, mõisaaegne ja seal on höövelmasinaid ja veel mõned seadmed. See on erakätes, eals toimetavad kaks meest.
Ühistegevuste viimisest sinna ei ole nad huvitatud, kuna seadmed on vanad ja ruumid kütteta. Loomulikult, kui keegi läheb nende käest abi paluma, siis nad aitavad, aga regulaarse ühistegevuse korraldamiseks valmidus puudub.”
Isetegevus jääb
Taidlus on aegade jooksul jäänud tagaplaanile. Ürituste korraldamisel kutsutakse esinema enamasti professionaalid. „Meie naised laulavad usinasti vokaalansamblis, mis on üks väheseid üle 60 aastase ajalooga tegutsev naisansambel maakonnas. Lisaks on vanaemade rahvatantsurühm, kes kohalikel rahvatantsupidudel vapralt osaleb. Juhendajate tasustamiseks saame vallalt tegevustoetust, samuti suudame tegevusruumide üürid ära maksta, natuke näpistame ka ürituste korraldamiseks ja tegevuste läbiviimiseks.
Rahvakultuuri traditsioonide edasikandmine on meie tegevuste prioriteet.
Rahvakultuuri traditsioonide edasikandmine on meie tegevuste prioriteet. Jenseli poolt paljudel aastatel korraldatud maakondlik Memme-taadi laulu- ja tantsupidu peeti viimati 2022.aastal. Igal aasta aprillis toimunud vokaalansamblite päevast on praeguseks saanud kontsert nimetusega „Seeniorlaul”, kus põhiliselt seeniorlauljatest koosnevad vokaalansamblid Jõgeva-, Tartu- ja Järvamaalt kontserdil osalevad.
Eelmisel aastal olime mures, et lossi saal ei mahuta soovijaid ära. Memme-taadi laulu- ja tantsupidu lähiaastal Kuremaal korraldada ei saa, sest praegu puudub koostöövalmidus Elamuskeskuse meeskonna näol. Sarnast suurüritust üks väike MTÜ üksi ei tee, selleks on vaja hästi toimivat meeskonda ja koostööd. Ootame, võimalik, et ajad muutuvad ja olukord paraneb, saame edaspidi rahvakultuurile omast traditsiooni jätkata.
„Meie toimetame siin vaikselt korraldades ja sisustades kogukonna elanike vabaaja tegevusi. Maakonnas pildil peab ju ka olema, kasutame selleks aktiivselt sotsiaalmeediat. Harva ka ajakirjanduses „nupukesi”,” võtab Eili Rajapuu olukorra kokku.
Teatri ühiskülastused
Vähemalt kaks korda aastas sõidab Jenseli rahvas bussiga teatrisse, lisaks suveetendustele ka ikka. „Alles käisime bussiga Taageperas Wagenkülli pargis ilu nautimas. Me püüdsime sinna kaasata need inimesed, kes pikal ekskursioonil ei pea vastu. Buss oli rahulolevaid uudishimulikke täis ja tagasiteel mahtusid sinna veel Rõngu Pagari sooja saia lõhnad ning suured kotikesed maitsvaid leivakesi.
Teatrisõit on tavaliselt päris kulukas, piletid on ju 50 eurot, alla selle enam ei saa. Pluss sõit 10 eurot. Bussitäie, kakskümmend kolm inimest saame ikka kokku, järgmisele suveetendusele „Baskin” Kiidjärvel on juba bussitäis välja müüdud. No see ju pea 10% meie asula elanikest – väga hea ju. Lemmikteater on Vanemuine, muidugi võiks olla Viljandi Ugala, aga Ugala etendused müüakse nii kiiresti välja ja me ei ole nii kiired otsustajad. Estonias, Draamateatris, Rakveres, Pärnu Endlas käime ka aeg-ajalt,” tõdeb Eili Rajapuu.
LISALUGU
Kultuuriselts Jensel
Kultuuriselts Jensel on asutatud 1993.aastal. Jensel tegeleb Kuremaa piirkonna elanikele huvitegevuste ja ürituste korraldamisega. Seltsil on 23 liiget, kes maksavad aastas üks kord liikmemaksu. Seltsi juhatus suunab huviringide tegevust ja korraldab avalikke kultuuriüritusi. Kolmes huviringis tegeleb aastaringselt meelistegevusega 38 inimest. 2024.aastal korraldati üks maakonnaülene vokaalansamblite kontsert „Seeniorlaul 2024”, viis avalikku sündmust kogukonnale ja üks näitus huviringides osalejate töödest Kuremaal ja Jõgeva linna raamatukogus, kogukonna suveekskursioon Lõuna - Eesti ja Aluksne kultuuriajalooliste obektidega tutvumiseks.
Seeniortöö raames Jõgevamaa Koostöökoja LEADER rahastusabiga toimus vajaduspõhine teadmusõpe kahel erineval teemal, oli väljasõit tutvumaks valla ettevõtlusega. Tegevustes osalesid vabade kohtade olemasolul Torma, Sadala, Laiuse, Luua, Kaarepere seeniorid. Seltsi tegevusi rahastas osaliselt Jõgeva vallavalitsus ja sihtotstarbeliste projektide rahastused vastavalt taotlustele Eesti Kultuurkapitalilt, kasusaajate orienteeruv hulk 350.
Vallast laekunud tegevustoetuse ja omaosaluse kattel toimus kolm avalikku loengut vajaduspõhise teadmusõppe raames, kus samuti osales vabadel kohtadel Kaarepere ja Torma seeniorid.
Tervise ja spordivaldkonnas korraldati laste jalgrattasõidu võistlus, mis kujunes perepäevaks.
Allikas: 2024 aastaaruanne
