KESK-EESTI ETTEVÕTLUSKONVERENTS | Kuidas edasi? Kas pidev kohanemine kahanemisega? Või leiame uued suunad?
- Helve Laasik
- 6 days ago
- 5 min read
20.3.2026, 14:43
Kesk-Eesti ongi kokkusaamiskoht, igalt poolt ca 100 kilomeetrit
Keskpunkt tuleb välja mängida ja arenguid juhtides luua eeldusi
Võite omale hertsogi valida
Nimetage Põltsamaa Liivimaa pealinnaks
Tehke mõne suure kooliga sõpruskool, tehke midagi koos Mõelge, kuidas põhikooli lapsed saaksid ägeda hariduse.
Need ja veel paljud teised esialgu täiesti pöörastena tunduvad ideed käidi välja Põltsamaa lossis peetud Kesk-Eesti ettevõtluskonverentsil „Tugev ettevõte muutuvas majanduses”. Kontsentreeritud kujul pakuti võimalusi välja paneeldikussioonis.
Küsimusele kus nähakse Kesk-Eestis võimalusi, mis on veel siiani realiseerimata vastas majandus- ja tööstusminister Erki Keldo, et ega elus midagi iseeneslikult ei juhtu. „Kui vaatame kolme maakonda, siis siin tegutsevad ettevõtted üldiselt ikka kolmes valdkonnas – puit, toit ja erinevad teenusepakkujaid.”
Pange kokku arengustaap
Hando Sutter Eesti Tööandjate Keskliidust tõdes, et Eestis on vahest asjad lihtsamad, kui tundub. „Võtke nööbist kinni nendel, kes kuskil on ja kindlasti patrioodi tunne on üks asi, mis aitab tegelikult mägesid liigutada. Ikka keegi on siit kogukonnast pärit ja kui mitte midagi muud, siis vähemalt ajude ragistamises on kindlasti sellest abi. Minu arust kõik need probleemid, millest siin enne juttu oli, peaks keerama võimalusteks. Näiteks kui kõik Eesti omavalitsused sõdivad tuleparkide vastu ja üks ütleb, et mina hakkan tuuleparke ehitama, siis mõelge, kui hea konkurentsieelis see on,” pakkus Sutter.
Ott Pärna Tallinna tehnoloogiakolledžist pakkus välja, et võib-olla tasuks kolme maakonna peale kokku panna arengustaap, kes tegelikult ka toimetab. „Proovime, nuputame, vähemalt tõstatame diskussiooni. Ma utsitaks hea meelega n-ö kastist välja mõtlema ja vaatama. Pange see arengustaap kokku, kaasake sinna staare, saadikuid, kõik oma kolme maakonna sõbrad, aeg-ajalt nad käivad kaasa mõtlemas, kindlasti võtke noored punti.”
Meelis Rull, Kase Factory OÜ-st nimetas ettevõtluskeskkonda. „Alates lasteaiakohtadest, koolikohtadest, kaugõppe olemasolu, teedevõrgustik, koostöö ja kõik muu selline. Kui need on olemas, siis tuleb ettevõtja ka kohta, kus on hea elada.”
Leiutajate lasteaed, tehnoloogia põhikool
Tema mõtteid arendas edasi Ott Pärna: „Kui teil on äge hariduskeskkond, oletades, et teil on leiutajate lasteaed kuni tehnoloogia põhikoolini, küll siis noored vanemad julgevad oma lastega siia tulla. Noor pere tuleb siis, kui on väga äge haridus. Tooge oma sõbrad siia loengut pidama, õpetama. Tehke mõne suure kooliga sõpruskool, Treffneri või Miina Härma või Tallinna tehnoloogiakolledžiga, teeme midagi koos, mõtleme, kuidas kohapeal saaks just põhikooli lapsed ägeda hariduse. Kui teete midagi ägedat, see paistab üsna pea silma,” käis välja Ott Pärna.
Põltsamaa Liivimaa pealinnaks
Ta jätkas: „Keskpunkt tuleb välja mängida ja arenguid juhtides luua eeldusi. Võite omale hertsogi valida näiteks, kui tahate turundada. Liivimaa pealinnaks võib Põltsamaad rahulikult nimetada. Tartu – Tallinna maantee läheb mööda, kõik andekad eestlased sõidavad edasi-tagasi koguaeg. Et väike paus teha, selleks peab mingi mõte olema. Mida paremini on üks koht integreeritud teiste kohtadega, nii füüsiliselt kui digitaalselt, seda paremini tal läheb. Ainest on küll, et keskunkti positsioon välja mängida.”
Meelis Rull ütles, et suhtumine on kõige alus. Ta pidas silmas eelkõige kohalike omavalitsuste ametnike suhtumist ettevõtjatesse. „Mitte sa ei ole suhtlemises ülemus, sa oled koostööpartner ja abistaja.”
Erki Keldo sõnul on väga mõistlik, kui saame lõpuks nii Tallinna kui Tartu suunal siit paremini liikuma, et on ohutud kiired neljarealised või vähemalt kaks pluss üks maanteed.
Kasutage teadusasutuste võimalusi
„Juhtsektorid või liidrid on ju Kesk-Eestis olemas. Need on ikkagi põllumajandus ja toit ehk toidutööstus ja puidutööstus. Alles hiljuti ühe Eesti väga suure ettevõtte juhiga kohtudes, kes sarnases valdkonnas tegutseb, ütles ta, et nemad kindlasti oleksid valmis investeerima. Nad ei vajaks mitte midagi muud, kui lihtsalt ebavajalikku bürokraatiat natuke vähemaks saaks, mis puudutab põllumajandust ja selle erinevaid reeglistikke.
Nad ei vajaks mitte midagi muud, kui lihtsalt ebavajalikku bürokraatiat natuke vähemaks saaks
Eestis võiks olla kuni 10 korda suurem piimakari nii nagu kunagi on olnud. See annaks võimaluse biogaasi tootma hakata. Piimaga tekiks ka tegelik võimalus, mis tähendaks, et samasuguseid tehaseid nagu Paides, oleks vaja neli-viis veel juurde. Kui ühtepidi on ettevõtetel ambitsiooni, riigi vaatest oleks stabiilset keskkonda, vähem bürokraatiat vaja. Toidutööstusel on lisandväärtus meeletu ja samamoodi puidul.
Tahan öelda, et peame fookusvaldkonnad välja käima. Siin on väga palju väärtuslikku põllumaad, on ajalooliselt olnud põllumajandus ja metsatööstus, maaülikool on lähedal, maaelu teadmuskeskus, teaduspark otsib uusi ideid. Me omame oma tootmisega juba praegu konkurentsieelised, ka Lääne-Euroopas ees, kus on sisendhinnad kõrgemad, palgad kõrgemad ehk kulu ei ole nii efektiivne, kui Eestis on. Me peame päriselt ka mingil ajal hakkama selle peale mõtlema, et seal, kus meil ressursse on, tuleks neid maksimaalselt ära kasutada. Ja nende suurte valdkondade peale saaks nii Jõgeva-, Järva- kui ka Viljandimaa, nii teadusasutused, väga palju võimalikke uusi ettevõtjaid, kes võiksid lisandväärtust luua sordiaretuse, seemnekasvatuse, tõuaretusega,” tunnistas minister.
Ettevõtja taas au sisse
Erki Keldole tundub, et oleme ühiskonnana kuidagi mugavustsooni langenud, me räägime hästi palju kõikidest muudest asjadest, erinevatest tugitegevustest. „Lõppkokkuvõttes peaksime aru saama, et majanduskasv saab tulla ainult sellest, kui ettevõtlikud inimesed teevad ettevõtte, loovad väärtust, teenust, kaupa, ja siis hakkavad seda eksportima. Aga see mentaliteet kuidagi nagu ühiskonnas on kadunud. Räägime koguaeg, mida me kõike muud teeme, aga minu arust ettevõtja peab olema au sees. Kui meil noored koolis ei huvitu ettevõtja tulevikust, siis me võime teha inkubaatoreid, me saame ikka ühe õpilasfirma ainult.
Käisin hiljuti noorte gümnasistidega, majandussuuna õpilastega kohtumas. Küsisin, kui paljud plaanivad tulevikus ettevõtjaks hakata. Kolmkümmend viis noort oli. Mitu kätt tõusis? Null.
Saan aru, ajad on keerulised, üks kriis on teist taga ajanud.
Kõigepealt peaksime aga hakkama uuesti rääkima ettevõtlusest, majanduskasvust, mis selleks on vaja. Selleks on vaja ühiskondlikku toetust, julgust, tegelikult on ettevõtja äge olla.
Mulle tundub, et me ei taha seda endale tunnistada, et elame illusoorses maailmas, et küll kuidagi läheb paremaks. Ei lähe. Päris tõsiselt tuleb ühiskonnas hakata rääkima, kuidas jõukust luuakse. Ainult läbi ettevõtluse, ainult läbi ägedamate, kallimate toodete, teenuste valmistamise ja see on jäänud tahaplaanile.”
Lisalugu
ARVAMUS
Meil ei jää muud üle, kui olla nutikad
Annika Oras Kalevipoja kojast tõdes, et päev Põltsamaa lossis oli täis väga kõrgelennulisi mõtteid. „Kohal oli ministreid, vallavanemaid, tippjuhte, ettevõtjaid. Ja see andis võimaluse tekitada diskussiooni erineva vaatenurga alt. Just paneeldiskussioonis tulid välja mured ja rõõmud ning hakkasid kooruma ühisosad, millega saaks edasi minna ja midagi paremaks muuta.
Selge on see, et maailm on muutumises. Rahvaarv on ka Eestis vähenemas, tehisaru on inimeste töid üle võtmas. Mida saaks juba praegu ette võtta, et olla selleks valmis? Kuidas juba praegu hakata suunda muutma hariduses, poliiitikas, ettevõtluses? Need on ülisuured teemad, millega peaks juba praegu tõsiselt tegelema.
Edu on võimalik luua ettevõtlusega. Selleks, et ettevõte saaks n-ö lendu tõusta, on vaja luua õige keskkond ja seda saavad luua riik ja omavalitsus. Kui maksupoliitika ja seadused soodustavad ettevõtlust ja kui ametnikud on ettevõtjate abimehed, mitte pidurid, on ettevõtjatel ka tahtmist ja julgust investeerida ja uusi ettevõtteid luua.
Eestimaa on nii väike, et meil ei jää muud üle, kui olla nutikad. Ettevõtlus peab taas tõusma aukohale, et ka noored tahaksid ettevõtlusega tegeleda. Ja kuidas neid juba lapsest peale sellele rajale suunata, see on võtmeküsimus. Haridustee ei pea olema pikk ja igav, see võiks olla pigem kaldu põnevuse ja leiutamise poole.
Sellised konverentsid on üliolulised. Et kokku saaks ühte ruumi erinevate tasandite inimesed, et mured jõuaksid otse ostustajateni ja et tõeline muutus saaks läbi arutelu sündima hakata.”
