KAARATSIM 45 | Elurõõmus kergejalgne tantsurühm
- Helve Laasik
- 1 hour ago
- 4 min read
10.12.2025, 16:54
Legend räägib, et Kaaratsimi asutaja Jõgeva tantsumemm Airi Rütter, kes töötas sel ajal Jõgeva KEK-is taidlusmetoodikuna, käis dispetšerite juures autojuhte tantsima meelitamas.
Kaaratsimis 44 aastat tantsinud Aleksander Lõoke naeratab selle jutu peale muhedalt ja ütleb, et päris nii see ikka ei olnud. Airil olid dispetšeritega väga head suhted ja ta käis uurimas, kellel auto- ja kraanajuhtidest oleksid eeldused rahvatantsu tantsima tulla. Dispetšeritelt saadud autode numbrid olidki Airile edaspidi abiks ning ta sai mehed sedaviisi kätte ja asus neid „pehmeks rääkima”.
Kaaratsim sündis 1980. aasta 11. detsembril ühe korterelamu keldriruumis, kus tavaliselt lauatennist mängiti. Alustati Jõgeva KEK-i segarahvatantsurühmana. Tavapärase kaheksapaarilise segarühmani jõuti 1984. aastal.
Käidud on kõikidel tantsupidudel
Kaaratsim on oma nime saanud vana Eesti rahvatantsu „Kaera-Jaan” järgi ja rahvatantsurühmal on oma nimitants, üks kaerajaani variante „Kaaratsim”. Selle tantsuga tavaliselt tutvustatakse ennast tähtsamatel ülesastumistel, näiteks festivalidel.
Alates 1985. aastast on Kaaratsim käinud kõikidel tantsupidudel. Kaasa on löödud nendel Eesti Naiste Tantsupidudel, kus tantsivad ka segarühmad või pererühmad. Samamoodi on tantsitud ka kõikidel meeste tantsupidudel. Koos on käidud ka talvistel tantsupidudel.
Eriliseks teeb rahvatantsurühma seegi, et peaaegu kõik tantsijad on staažikad, nad on tegutsenud koos aastakümneid. Juba üle-eelmisele tantsupeole saamine sattus kehtestatud vanusepiiri tõttu ohtu. Aga Kaaratsim ületas ennast. Käidud on nii üle-eelmisel kui ka eelmisel tantsupeol, seal valiti B rühma tantsud, mis on küll raskemad, kuid meeldisid tantsijatele rohkem.
Oma tants „Tammetsõõr”
Kaaratsimil on palju armsaid tantse. Nende hulka kuuluvad „Hingerahu valss”, Arvo Pärdi imeline muusika ehk „Ukuaru valss”, populaarne setu teema „Kuhaanuška”, „Igavene labajalg”, Vanaisa polka” ning „Memme-taadi polka”, aga ka „Mulgi polka” ja „Kosjatants”.
Ave Anslan on loonud Kaaratsimi 40. juubeliks tantsu „Tammetsõõr”. See näitab Kaaratsimi eluringe, selles on elu kestvus ja järjepidevus. Seda tantsu tantsitakse paljudel esinemistel just esimesena. Väga hästi sobib tants advendiajaks, ka Leedus festivalil tantsiti. Leedulastele meeldis väga muusika, pärast esinemist panid nad selle lihtsalt mängima. Esineti Jõgeva sõpruslinnas Jonavas.
Ülo Luht on olnud Kaaratsimi mentor ning tantsurühm tantsis Vanemuise teatri laval koos tantsuansambel Kuljusega tantsu „Tantsime Aissa”. Koos Kuljusega läbiti mentorkoolitus Ülo Luhti juhendamisel. Ühiskontsert Kuljusega oli ka Jõgeval.
Ave Anslan on loonud Kaaratsimi 40. juubeliks tantsu „Tammetsõõr”. See näitab Kaaratsimi eluringe, selles on elu kestvus ja järjepidevus. Seda tantsu tantsitakse paljudel esinemistel just esimesena.
Kõige raskem on Kaaratsimi jaoks olnud Rootsi rahvatantsudes kasutatav eriline pööre, selleta ei saa kahjuks Kristjan Toropi loodud „Ruhnu süiti” tantsida.
Huvitav tants, mille Kaaratsim maakonna tantsupeo jaoks selgeks õppis, on Triinu Siku „Teise küla pidu”. See on tõeliselt ilus ning hea tants, leiavad tantsijad.
Kaaratsimi tantsijate hulgas oli viis abielupaari, praegu on kolm.
Festivalid ja reisid
Prantsusmaal on Kaaratsim käinud kolm korda festivalidel, neljas kord lihtsalt ringreisil. Esimesena kutsus Kaaratsimi Prantsusmaale 2004. aasta suvel Association Culturelle d`Echanges Intern, kellega neil oli leping La-Menitre´ festivalist osavõtu kohta. Festivalil esindas seda organisatsiooni härra Julien Clement, kes hindas kõrgelt Kaaratsimi esinemist ja kutsus neid osa võtma ka järgmisel aastal nende korraldatavatest festivalidest nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas.
Tantsijad said festivalile tuleku eest tasu. „Siis nägime esimest korda sajaeuroseid,” räägib Kaaratsimi kroonik Ene Lõoke. Tema sõnul tuli sellel festivalil kõige rohkem tantsida, kava pidi kestma vähemalt pool tundi ja esinemisi oli päeva jooksul rohkesti. Kaaratsimil oli tunnine kava, mida tuli kohati esitada 35-kraadises kuumuses. Tantsijad pidasid kenasti vastu, seal on kliima kuivem. Pluus ei läinudki higiseks, kõik kuivas kohe ära.
La-Menitrees jagati rühm peredesse. Vastuvõtt oli tore ja sai imetleda prantslaste vanaaegseid korralikult restaureeritud kodusid, tutvuda nende traditsioonidega.
Mitu korda on käidud Ungaris, aga ka Itaalias, Tšehhis, Slovakkias, Sloveenias, Poolas. Tegelikult on kogu Euroopa läbi sõidetud.
Esimest korda käidi Rootsis Karlstadis 1995. aastal, seal oli Kaaratsimil sõprusrühm. Enne käisid rootslased Jõgeval. Rootsi sõprusrühmaga on kokku saadud kolm korda.
Kaaratsimi traditsioonid
Tantsurühm tähistab mitmepäevaste rabamatkadega sügise saabumist. „Meil on kõik RMK majakesed, kus saun, juba läbi käidud,” ütleb Kaaratsimi kroonik Ene Lõoke. Tema teab, et majja peab 18 inimest mahtuma.
Pidulik teemaüritus on aastalõpu ball, kuhu kutsutakse ka sõbrad.
Hooaja alguse- ja lõpupidu langevad tavaliselt kokku, sest suvi juhtub enamasti nii tegus olema, et vaheaeg jääbki ära.
Samuti ei jäeta unarusse oma peresid. Suviti tehakse Eestis mõnepäevaseid reise autodega, võetakse pereliikmed kaasa. Alustati Kagu-Eestist, siis käidi Kirde-Eestis ning Edela-Eestis, Hiiumaal on käidud. Reise aitas alati ette valmistada Heino Trükmann, kahjuks on tema meie hulgast juba lahkunud.
Kaaratsim teeb praegu kaks kahetunnist proovi nädalas. Kui on vaja mõni tants ruttu selgeks saada või ees vastutusrikas esinemine, teeb tantsurühm nädalavahetusel tantsulaagri. Enamasti ollakse siis Kuremaa lossis, aga on oldud ka Vaimastveres.
Aino Sobak tunnistab, et enam polnud nõnda võimalik, et ta tantsib ja juhendab rühma. „Sa ei näe kõrvalt.” Kokku juhendas Aino Sobak rühma üksteist aastat. Liina Abrami nõusolek tulla Kaaratsimi tänavu sügisest juhendama oli rühma jaoks hea uudis.
Lisalugu
Kaaratsimi on 45 aasta jooksul juhendanud
Tantsurühma juhendajad on olnud Harri Tarve, Tiiu Villsaar - Rehtla, Airi Rütter, Andi ja Siiri Einaste, Malle Pügi, Aino Sobak, Moonika Jaik, Liina Abram
Kaaratsimi staažikamad tantsijad
Aleksander Lõoke 44 aastat
Ene Lõoke 38 aastat
Veigo Mandre 33 aastat
Aino Sobak 32 aastat
Aleksander Sooväli 32 aastat
Sirje Vilgats 28 aastat
Pille Sooväli 27 aastat
Andri Buddell 25 aastat
Agle Mandre 24 aastat
Andres Nael 16 aastat
Ivo Kiis 15 aastat
Allan Paalo 12 aastat
Ene Kuusik 12 aastat
Älis Eespäev 11 aastat
Velle Taraste 10 aastat
Einar Kliiman 4 aastat
ARVAMUS
Kõik tahavad hästi osata
Kaaratsimi uus juhendaja Liina Abram tuli tantsurühma ette tänavu sügisel, sest Aino Sobak kutsus. „Mulle on Kaaratsim esimene segarühm juhendada,” tunnistab Liina.
Rühma iseloomustab uus juhendaja nii: kõik tahavad hästi osata, kõik tahavad oma oskusi jagada teistele. „Naisrühmaga võrreldes on oluline vahe – kui naisrühmas kedagi kohal pole, jääb tantsumustrisse kohe auk, aga segarühmas võetakse paarid täis ja sa ei saagi aru, kui mõnd tantsijat pole.”
Tööd Liina Abram ei kartnud. „Kui õpid tantsujuhiks, siis pole ju mingit spetsialiseerumist. Ma pole ka esimesi aastaid juhendaja, hirmu mul polnud.”
Praegu on päevad tööd täis, sest ees ootab sünnipäevakontsert 13. detsembril Jõgeva kultuurikeskuses.
„Liina on juubeliga kõva tööd teinud, kava on tema kokku pandud, meie oleme ka muidugi soove avaldanud,” lisab Aino Sobak.
Liina Abrami sõnul on kava pikk ning külalisi tuleb palju.
