Jõgevamaa 2035 ehk kuidas nõiaringist välja rabeleda
- Helve Laasik
- 3 days ago
- 4 min read
29.6.2026, 16:15
Järgmise 30 aasta jooksul kasvab praeguste rahvastikusuundumuste jätkumisel Eesti elanikkond peamiselt Tallinnas ja Tartus, teiste linnade ning maakonnakeskuste elanike arv kahaneb. Ka Jõgevamaa omavalitsuste ees seisab küsimus kuidas kuni 30 protsendi elanikkonna kahanemise juures jääda tegutsemisvõimelisteks omavalitsusüksusteks.
Strateegia nimega Jõgevamaa 2035 ongi maakonna vastulöök kõikidele neile katsumustele. See on teekond, kuidas nõiaringist välja astuda. Praeguseks on nii Jõgeva, Mustvee kui ka Põltsamaa vallavolikogud strateegia muudatused heaks kiitnud.
Neli prioriteeti, kuus valdkonda
Kõik prioriteedid ja valdkonnad said läbi arutatud erinevates töörühmades. „Meie uus tegevuskava puudutab aastaid 2026 - 2029 ehk siis ka veel mitte päris strateegiaperioodi lõpuni,” tutvustab Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) juhataja Aive Tamm.
„Tutvustasin kõikides volikogudes esialgset tegevuskava, oli võimalus teha ettepanekuid, täiendavad viis ettepanekut ka laekus. Kõige aktiivsem oma mõtete edastamisega oli Jõgeva vald. JAEK-i nõukogu kaalus neid ettepanekuid ja suures osas viis ka tegevuskavasse sisse.”
Neli prioriteeti ja kuus valdkonda
I Maakonna toimivus, maine
II Tootlikkus ettevõtluses
III Elanike sotsiaalne aktiivsus ja kaasatus
IV Elukoht, eluaseme väärtus
I Haridus ja noorsootöö
II Kultuur, vaba aeg, sport
III Sotsiaalhoolekanne, turvalisus
IV Liikuvus, teedevõrk, ühiskondlik transport
V Kommunaalteenused, energeetika, tehniline taristu
VI Puhkemajandus, turism
Kriisiks valmistumisel rõhk kogukondadel
Kriisideks valmistumisel on oluliselt suurem rõhk praegu kogukondadel. „See ei ole ainult ametnike või ametkondade vastutada, et kui mingi jama tuleb, kes meil siis selle lahendab. Ka kogukonnad peavad olema oluliselt paremini ette valmistatud, selleks on ka riigil erinevad toetusmeetmed ja skeemid, aga me peame asjade peale mõtlema enne, kui see kriis käes on.”
Kodanikuühiskonna tugevdamise valdkond on oluline. Et õppida parematelt, näha, kuidas teised piirkonnad kogukondlikke asju lahendavad.
Hariduses ja ka sotsiaalvaldkonnas on hästi tugevalt sisse tulnud noorte vaimne tervis. Päris palju räägitakse ka nendest noortest, kes ei tööta ega õpi. „JAEK-il on oma projekt olemas, aga kuidas seda valdadega koostöös teha, on kindlasti üks olulisem teema.”
Ülioluline on, et meil oleksid ka hariduse tugiteenused tagatud ja noorsootöötajad oleksid motiveeritud, eriti kui räägime avatud noortekeskustest.
Kui lapsed ütlevad, et tahavad ära, siis vanemad leiavad selle võimaluse.
„Töö on seal võib-olla õhtupoole, osalise koormusega, samas eeldatakse, et noorsootöötaja suudab hakkama saada keeruliste lastega, konfliktidega. Noorsootöötaja peab olema justkui superinimene, aga see ei ole kõrgelt tasustatud töökoht. Peame leidma teisi motivatsioone, kasvõi võrgustiku poolt. Meil õnneks on praegu noorte ettevõtlikkuse projekt, mille jätkumist samuti loodame. Oleme siia toonud noorte teema, kes mingil põhjusel on jäänud haridusest eemale.”
Kool peab olema kodu lähedal, muidu öeldakse, et pered hääletavad jalgadega. Aga tegelikult on lapsed need, kes hääletavad jalgadega. Kui lapsed ütlevad, et tahavad ära, siis vanemad leiavad selle võimaluse.
Väga oluline on, et Põltsamaale jääks gümnaasiumiharidus. Samuti on oluline, et iga noor saaks kaasatud vähemalt ühte huviringi.
Kõiki valdkondi tuleb koos arendada
Aive Tamm ütleb, et tema lemmikteema on elukoha, eluaseme väärtus. „Sotsiaalmeedias, millest me ei pääse keegi üle ega ümber, käib pidevalt jutt, kui halvasti kõik on olukorras kus tegelikult näed, et asjad ei ole üldse nii hullud. Me saame pakkuda seda, et teed on puhtad, tänavad on valgustatud, meil on alad, kus lihtsalt rahulikult istuda, kus meid ei tülitata, kus võtta korraks aeg maha. Kui juba teised kaugemad näevad, et teil on siin nii ilus, siis see muidugi annab ka kohalikele elanikele enesekindlust ja tahtmist toimetada juurde.”
Kui kõik elanikud arvavad, et see on valla teha, et meil oleks teed puhtad, aga ise viskame oma jäätisepaberi kuhu juhtub, siis see ei ole hästi.
Kui me ei mõtle oma elukeskkonna peale ja võime rääkida sellest, kui oluline on hariduse säilimine piirkonnas, aga kui elanike arv ainult väheneb ja vananeb ja noori jääb aasta aastalt vähemaks. Tegelikult võtame siis ka nendelt noortelt, kes praegu tahaksid oma kodukohas õppida, hea võimaluse ära.
„Kõiki valdkondi tuleb koos arendada, ainult ettevõtlust arendades, aga unustades ära elukeskkonna, ettevõtlus ei arene. Kui kõik elanikud arvavad, et see on valla teha, et meil oleks teed puhtad, aga ise viskame oma jäätisepaberi kuhu juhtub, siis see ei ole hästi. Kogukond peab tahtma, et tal oleks ilus ümbrus ja siis tuleb muu pool kaasa.”
Kirujad ühistransporti ei kasuta
Kõik teed, mis varem arengudokumendis sees olid, nad on kõik endiselt vajavad sekkumist. Tegelikult neid ei ole oluliselt parendatud.
Liikuvusuuringud annavad ülevaate, kus inimesed käivad, kuidas ka ühistranspordi poolt parandada. Rahulolu meie ühistranspordiga on küllalt kehva. „Põltsamaal küsisin inimeste käest, kes sõidab bussiga või ühistranspordiga. Päris paljud ütlesid, et kasutavad seda ja küsisin, kuidas nemad rahul on. Nad kiitsid. Praegu paistab meil olevat see häda, et need, kes ütlevad, et ühistransport on Jõgevamaal halb, ei sõida bussiga.”
Selle rahaga, mis maakonna arengustrateegiaks antakse, korrastataksegi bussialasid. Mustvee teeb linna bussiala korda, Põltsamaa rajab Puurmani bussiootekoja ja Jõgeva erinevaid kohti, et inimestel oleks mugav bussi oodata.
Kumb peab enne olema, nõudlus või pakkumine?
Turist ei tule Jõgevamaale ainult Põltsamaa lossi või Peipsi järve pärast. Ta tahab rohkem näha ja koostöö ettevõtjate vahel annab sünergiat oluliselt rohkem. Koostöö ei taga niivõrd piirkonna mainekujundust, ta pigem keskendub nendele ettevõtetele, kes seal turismisektoris toimetavad.
„Kunagi kui Mustveesse hotelli ehitati, siis tundus ka, et kes sinna ikka tuleb. Praegu on maja täis. Kas enne peab olema pakkumine või nõudlus? Kui teeme äriplaani, siis peame tõestama, et selle toote järele on nõudlus. Siin tahaksin öelda, et kui pakkumist ei ole, ei saa nõudlus tekkida.”
