ARUKATE AKADEEMIA 25 | Ruumikitsikus seab tegevustele ja ideedele piirid

01.10.2025, 20:20

Kuidas jääda ärevatel aegadel iseendaks, rääkis sünnipäevapeole eelnenud loengul Riste Keskpaik Fotod: Helar Laasik

„Kui kopp lõhkus Jõgeva linnaraamatukogu vana hoonet, oli see nii minu kui meie aktiivi jaoks kõige raskem päev. Miks ei võinud see maja saada kogukonnamajaks? Miks seda viiekohalist rahasummat, mis lõhkumisele kulus, ei oleks saanud kasutada teise korruse remondiks,” küsib 25. sünnipäeva tähistanud Arukate Akadeemia eestvedaja Mai Treial.

Arukate Akadeemia on kahe praeguseks meie hulgast lahkunud inimese idee. Asta Paeveer vedas kultuurikeskuses ajaloo ringi. „Asta oli mitmekülgne inimene, muusika, laul – tal oli väga palju huvisid. Tal oli ka ajalooring Jõgeva kultuurikeskuses. Ja siis ühel ajal, kui see ring oli juba kasvanud, arvas tolleaegne kultuurikeskuse juht Airi Rütter, et sellest võiks teha ühe niisuguse laiema kokkusaamise võimaluse. Nad panidki sellele nimeks Arukate Akadeemia.

Vaikselt Asta ikkagi hakkas mulle lõpupoole juba rääkima, et sina, Mai, võiksid olla see, kes seda jätkab. Nägin, et Asta on nii võimas kuju ees ega see niisama lihtne olegi ja arvasin, et ma ei hakka seda tegema.

2017. aastal vahetus meil ka tuli. Lasin end ära rääkida. See on niivõrd suur ja oluline asi inimestele, mõtlesin, et ma proovin,” meenutab Mai Treial.

Airi Rütter oli Jõgeval see inimene, kes võimalikult palju asju kultuurikeskuses korraldas ja samuti linna uusi algatusi tõi, kasvõi pika laua pidu ja ülevabariigiline naiste tantsupidu.

„Astalgi olid laulukoorid ja ansamblid. Ta ütles, et Jõgeva meesansambel oli teatud mõttes tema elutöö. Kuni pandeemiani me ikkagi laulsime, Urve Minjajev mängis kas siis klaverit või akordioni. Tavaliselt korra kuus tähistame ühiselt ka sünnipäevi. Tõime mahla ja lõime klaase kokku, aga pandeemia tegi muudatused. Enam ei too mahlaklaase, Maimu Valdmann loeb asjakohase luuletuse. Oleme kinkinud kõikidele sünnipäevalastele Võhma küünlad,” toob Mai Treial välja muutunud kombed.

„Kui Heino Ilves meie hulgast lahkus, ta oli ka linna pensionäride ühenduse esimees, olime valiku ees, kellega edasi minna. Küll rääkisin ühe, teise ja kolmandaga, aga lõpuks ei suutnud ikkagi kedagi n-ö ära rääkida. Me ei tahtnud Arukate Akadeemiat ka nelja tuule poole saata, valik langes mulle. Nii et tegelen nüüd kahe ühingu vedamisega, aga mul on tublid abilised, kelleta kuidagi hakkama ei saaks.

Maimu Valdmann on tõesti see inimene, kes asendab. Veel on aktiivsed abilised Kaido Lehtla, Reet Kikkas ja suurte kogemustega Viivi Uue, Helgi Näro, Irja Ostonen, Sirje Parbus ja Esta Kingsepp.

Maimu Valdmann on tõesti see inimene, kui ma kuidagi ei saa või ära olen, siis Maimu asendab. Veel on aktiivsed abilised Kaido Lehtla, Reet Kikkas ja muidugi suurte kogemustega Viivi Uue, Helgi Näro, Irja Ostonen, Sirje Parbus ja Esta Kingsepp.

Tegime kevadel akadeemia tegevuse kohta anonüümse küsitluse, mida teha teisiti, millised on inimeste ootused. Lõpus oli ka küsimus, kes on valmis panustama. Abi pakuti. Ega ma muidugi ei teadnud, aga ma natuke raalisin oma peas, kellele võiksin teha missuguseid ettepanekuid. Ja kui ma siis tegin, olid nad toredasti nõus. Erinevate projektidega töö maht suureneb, vajame rohkem abilisi,” toob Mai välja.

Huvituba on, ratastooliga sinna asja pole

Vald toetab oma mittetulundusühinguid, kuigi toetusraha on kõikidele jäänud väiksemaks ja midagi pole teha, tuleb kirjutada projekte ning saada nõnda tegemisteks lisaraha.

„Valla tugi oli seegi, et saime endale huvitoa, mis on vallamajas esimesel korrusel, kus kunagi oli kaupluste osa. Natuke kurb on, et me ei pääse sinna ratastooliga, meil on mitu inimest, kellel see vajadus. Ja samas nii argine asi nagu seda on tualettruum, tuleb minna alla keldrikorrusele ja me ei ole leidnud lahendust,” tunnistab Mai Treial.

Mai Treial ja Riste Keskpaik

Tõsi, huvituba on tasuta. „Algul oli nii, et peaksime maksma, aga lõpuks ikkagi saime vallaga kokkuleppele. Meil on väike fotonäitus seal ja joogatunnid toimuvad ja me oleme mõned töötoad seal teinud. Aga see on väike ruum. Kui meil on juba neliteist-viisteist joogatajat sees, siis see on maksimum. Joogatund on harmooniliselt tasakaalukas, et aga kui teeksime aktiivset võimlemist, sest paljud tahavadki seda, siis peaks olema pesemisvõimalus. Seda pole,” tunnistab Mai.

Remondiks raha polnud, lõhkumiseks küll

Muidugi on Arukate Akadeemia koos pensionäride ühendusega vaadanud Jõgevale ruume, juba rohkem kui kümme aastat. Kõigepealt endine Kaitseliidu maja, mille asemel on praegu Hesburger. „Käisime seda vaatamas, sobis, teeksime selle kogukonnakeskuseks, uurisime mujalt Eestist ka, missugused kogukonnakeskused on ja mis seal võiks olla. Arvati, et see on nii lagunenud, remont läheb kalliks ja sellest ei saanud asja.”

Millest oleks võinud saada kogukonnakeskus, oli endine Jõgeva linnaraamatukogu hoone. „Mul on arvutis need kirjad alles, praegugi tuleb kananahk ihule, aga mitte külmast, kui neid loen. See oli meie jaoks juba sündinud koos noortekeskusega, mõtlesime, et puuetega inimeste koda tuleb sinna, meie päevakeskus, Alumisel korrusel olid aknad vahetatud ja oli invatualett, sinna oli juurdepääs, ka invatrepp oli olemas. No mida sa hing veel ihkad. Teisel korrusel oli asju, mida oleks tulnud remontida, aga seda oleks kõike jõudnud teha. Meil oli jälle kõik plaanitud, mida me sinna tahame, milliseid ruume tahame, kuidas me neid ruume jagame.”

Siis oli niisugune tunne, et te ei ole seda väärt, et teil oleks oma koht, kuhu kokku tulla. Kui ma kuulen, et arvestati, et kui sinna soojatrassi ja elektrisüsteemi uuendada, siis raha ei ole.

Ja siis ühel päeval lõhkus kopp selle maja seina. „See oli meile kõige raskem päev. Siis oli niisugune tunne, et te ei ole seda väärt, et teil oleks oma koht, kuhu kokku tulla. Kui ma kuulen, et arvestati, ja mul on ka need arvestused olemas, et kui sinna soojatrassi ja elektrisüsteemi uuendada, siis raha ei ole. Aga lõhkumiseks oli raha. Minule teadaolevalt, ja ma võin ka eksida, aga see suurusjärk eurodes oli umbes viiekohaline, mis lammutamiseks kulus. Väidan, et selle raha eest oleksime saanud teha kõik ümberkorraldused ja oleksime saanud muud ka veel, inimesed olid valmis oma värvipintsliga appi tulema. Ettevõtjaid oli, kes nõus panustama, nad ei oleks võib-olla tulnud esialgu rahaga, vaid tõesti oma materjali ja inimestega, mida meil oleks ka väga vaja olnud,” tunnistab Mai Treial.

Loengud kultuurikeskuses, praktilised õppetoad huvitoas

Tänuväärne on, et Arukate Akadeemia saab kultuurikeskuses olla. „Eks sellega oli ka vahepeal probleeme. Nii kaua kui kadunud Airi Rütter toimetas ja Ainar Ojasaar oma meeskonnaga, olid asjad väga kodused. Vahepeal läks kõik kiiva. Aga Tiina Tegelmanniga on väga häasti, me oleme oodatud. Arukate Akadeemia loengusarjad ning mõned pidulikumad sündmused toovad saali 110 – 120 inimest. Selleks on suurt saali vaja,” märgib Mai.

Loengute pidajaid leitakse nii, et keegi kuuleb kusagilt midagi ja julgeb soovitada. Ettepanekuid vestlusteemade osas tehakse küsitlusele vastates. „Siis võtan inimesega ühendust ja kui talle sobib, lepime aja kokku. Väga põnev kohtumine oli näiteks loodusfotograaf Urmas Tartesega. Ka on meil külas käinud erilisi inimesi, tänavu kevadel näiteks Marju Lauristin. Ta on ääretult huvitav, inimestele meeldis ja ta on ju nii hea rääkija, vaatamata oma kõrgele vanusele. Terava mõistusega inimene, ta ei karda välja öelda ka väga ebamugavaid asju, aga ausalt öeldes pole selles kontekstis ilmselgelt kuulajaid ja kuuljaid, sellest on kahju.”

Mõned pidulikumad sündmused toovad saali 110 – 120 inimest, selleks on suurt saali vaja.

Ka käis pärimisest ja pärandamisest rääkimas Jõgeva notar Kaja Tenisson. „Võib-olla kõige rohkem on meil olnud side ja esinemisi, kui on olnud muudatusi sotsiaalvaldkonnas, nii Aime Meltsas kui ka Luule Palmiste on rääkinud. Tänavu jaanuaris käis meil külas valla uus keskkonnaspetsialist. Ta tuli küll tööle alles detsembris, ja kohe jaanuaris oli meie ees, ütles, et pabistab, sest ei tea veel kõike, aga ta rääkis nii huvitavalt. Ja meil on käinud JAEK-i inimesed ja töötukassast. Samuti käis meil majandusest rääkimas SEB pangast Mihkel Nestor,” lisab Mai Treial.

Kevadel käidi Luua arboreetumis, Kasepääl Peipsi muuseumis, seal oli ka tee töötuba. Paides Wittensteini keskuses oli mitu töötuba. Ja muidugi jagas oma fenomenaalseid teadmisi Paide muuseumis Ründo Mülts. „Ta ütles, mida Jõgeval võiks teha. Ta sidus oma ideed ka Palamuse ning Laiusega.”

Tänavu sügisel ongi tulemas kaugemad inimesed, keda harva saab kuulda. Näiteks 22. oktoobril on üks loeng ja siis töötuba koos, kus on kodukeemiast jutt. Ja siis tehakse ka endale kodupuhastusvahendit.

Ringkäigud kohalikes ettevõtetes, teatrikülastused

Arukate Akadeemia on vahepeal projekti rahastuse abil saanud tuge, mis oli seenioridele mõeldud. „Saime siis sõita ka natuke, näiteks käisime Painkülas kohapeal tutvumas, kuidas rapsiõli tehakse. Käisime Paduvere talumuuseumis ja ka Kaido Lehtla noorte uues ukse-akna tehases. Need on kõik vajalikud sõidud.”

Arukate Akadeemia käib ka kontsertidel ja teatris. „Kontserdikorraldajatega on meil ka väga hea side juba tekkinud, osad pakuvad juba ise. Ja siis teevad meile hinnasoodustust ka ehk saame sõbrahinnaga, mis on ka jälle armas.”

Arukate Akadeemia tänas sünnipäevapeol oma aktiivsemaid liikmeid ning toetajaid

Teatris käiakse samuti. „Läksime Pärnusse teatrisse, aga enne seda käisime loodusmajas, mis oli ääretult huvitav. Viljandi teatrit Ugala juhib nüüd Jõgeva mees Heigo Teder. Tema tegi meile ekskursiooni, tutvustas maja, nii et me nägime, mis on lava taga ja lava all. See oli väga põnev, ega palju selliseid võimalusi ole, kus saad lava taha piiluda.”

Samuti oli väga tore kokkusaamine ka Rakveres enne teatrietendust. „Rakveres on ju uudne ja huvitav omavalitsusmaja. Leppisin volikogu esimehega kokku, ta võttis meid seal vastu, näitas oma ilusat maja ja pärast teatrisse.”

Arukate Akadeemia juubelitort

Bussi saab alati koostöös Kudina Tankla Aivar Sanderiga. „Meil on välja kujunenud ja meile väga hästi sobiv koostöö, nad on nii täpsed ja sõbralikud,” toob Mai Treial välja.

Kaugemal või siis pikemal ekskursioonil käiakse ekskursioonibüroo kaudu. „Tänavu olime kaks päeva Saaremaal. Saaremaal oli olnud põud, meie viisime mandrilt vihma kaasa, aga meie jaoks oli see natuke liig. Paljusid kohti nägime bussiaknast, sest sadas väga tihedalt.”

Mida veel annaks teha, küsin Mai käest. „Huvitavate inimestega tahaks kohtuda, Marju Kõivupuu oli vaateväljas, aga sügisesse perioodi ei saa, sest ta on väga hõivatud. Teine inimene, keda me väga Jõgevale ootame, on Aleksei Turovski. Tema on juba ühe korra Jõgeval käinud, aga tema kuulamiseks on veel huvi. Ka see kohtumine jääb kevade poole.”

ARVAMUS

„Mulle meeldib töötada meeskonnas”

Nõnda põhjendab Arukate Akadeemiaga liitumist kauaaegne õpetaja Maimu Valdmann. „Tegelikult algas minu koostöö Asta Paeveeriga palju aastaid tagasi. Ma olin Jõgeva I keskkooli kooli-ja klassivälise töö organisaator, mistõttu tegelesin ka eakate õpetajatega. Tollal Asta kutsus mind kui kooli esindajat oma üritustele, tema tegeles ju siis eakate õpetajate klubiga Meenutus. Paralleelselt lõi ta ka linna eakatele Arukate Akadeemia.

Kui Asta väsis ja tahtis selle edasi anda, siis ta helistas mulle mitu korda, et mina võtaksin selle temalt üle. Mul oli sel ajal väga palju muid kohustusi ja veel abikaasa raske haigus, seetõttu ei tulnud see kõne alla. Ma püüdsin siis ka välja mõelda, kes võiks seda teha. Muidugi soovitasin ma Maid. Ja nii see läks.

Ma käisin ikka Asta juures kuni tema lahkumiseni.

Kui ma enam õpetajatööd ei teinud, siis jäi ka aega üle. Mingil ajal helistas Mai mulle, et ma nendega ühineks. Mul oli ka endal selline mõte, et võiks tõesti liituda. Muidugi oli tal mõte, et ma hakkaksin linna pensionäride etteotsa, aga ma ei olnud nõus, sest tegelen Jõgeva koolide mälestuskoguga ja ka eakate õpetajatega.

Muidugi andsin nõusoleku teda aidata. Ja seda ma ka heameelega teen. Seetõttu on mul tekkinud palju sõpru just väljaspool kooli. Organiseerisin eakatele luuletunni, kus loeme luuletusi luulekogudest.

Mulle meeldib töötada meeskonnas, saan ka silmaringi laiendada. Palju on tuttavat, aga ikka huvitav.”