25-aastane diabeetikute selts peab konverentsi

12.05.2025, 15:30

Diabeetikutel jääb kokkusaamisi üha vähemaks, aga enamasti korra aastas diabeedipäeval 14. novembril korraldab Eesti Diabeediliit vabariikliku konverentsi. Jõgevamaa Diabeetikute Selts otsustas seekord oma juubeli puhul sõprusseltside esindajad Jõgevale kutsuda.

2000. aasta 18. mail asutatud Jõgevamaa Diabeetikute Seltsil on praegu 108 liiget. Nad kõik on oodatud seltsi sünnipäevakonverentsile, lisaks kohtuvad laupäeval Jõgeval veel Võru, Valga, Saku, Viljandi, Tartu, Rapla, Põlva diabeedikute seltside esindajad, Tallinna seltsi esindab Ulvi Tammer-Jäätes Eesti Diabeediliidust.

Konverents on osalejatele tasuta, Koostöökoja projekti rahastusega. Jõgevamaa Diabeetikute Selts on ka teabepäevad suutnud kõikidele huvilistele seni hoida tasuta.

Jõgevamaa Diabeetikute Seltsi juhatuse liikme Aivar Pindi sõnul on huvi kokku saada ja teiste diabeetikute seltside esindajatega kogemusi vahetada väga suur. „Kooskäimine on väga vajalik. Tegelikult ei saanud ma algul ise ka sellest päris hästi aru, aga just koroonaaeg tõi probleemi nähtavale. Praegu on jälle kuulda, et kes jääb koju, see lihtsalt hääbub.”

Diabeet levib kogu maailmas kiiresti, haigestunute arv suureneb. Päris üheselt polegi kindlaks tehtud, mis II tüüpi diabeeti põhjustab. Paljuski võib põhjus olla vales toitumises ja ülekaalus, mis aitavad kaasa diabeedi tekkele.

Diabeetikute selts nõustab inimesi, kes on selle haigusega kimpus. „Tänapäeval tuleb erinevaid uusi seadmeid, üritame järjepidevalt uuendustega kursis olla ja meil pole kahju oma teadmisi edasi anda. Tihti juhtub ka nii, et käiakse perearsti juures, seal näidatakse, kuidas näiteks glükomeetrit kasutada. Aga inimene unustab. Ja kui just alustasid, puuduvad kogemused, siis ongi paanika. Meie käest saab alati nõu ja abi.”

Väga vähe räägitakse diabeetikute puhul stressist ja vaimsest tervisest. Jõgevamaa Diabeetikute Seltsi konverentsi esimene esineja on Tallinna Ülikooli nooremteadur Maarja Randväli kes just vaimse tervise probleemidest II tüüpi diabeedi puhul räägibki.

„Tegelikult lööb diabeedi diagnoosi teadasaamine ka kõige tugevamal inimesel ikka korralikult jalad alt. Noorematel või lastel võib tekkida olukord, kus ei tahetagi enam süstida. Võib tekkida küsimus miks ma selline olen, ma ei tahagi enam elada. Siis on vaja väga kiiresti abi. Sarnane olukord võib tekkida ka inimestel, kellel on haigus pikalt olnud ja on tekkinud tüsistused. Diabeetik vajab psühholoogilist nõustamist, et tulla tagasi oma tavapärase elu juurde. Just sellepärast tahtsimegi seda teemat konverentsile,” tunnistab Aivar Pint.

Oluline teema on samuti ennetus, sest tüsistuste ravi läheb hinnanguliselt neli korda kallimaks. „Diabeedi tüsistus tekib kõige rohkem sellest, kui veresuhkru tase ei ole normis, inimene pole pikka aega arsti juures käinud ega veresuhkru näitajat kontrollitud. Kroonilise haigusega peab käima regulaarselt arsti juures. Kui põed diabeeti, siis on tüsistuste risk mitu korda suurem. Nüüd kerkisid tööealistele inimestele arsti visiiditasud, seetõttu on probleem ja kõik kroonilised haiged ei pruugi enam jõuda nii palju arsti juurde, kui see vajalik on.

Tervisekontrollis perearsti juures võiks lisaks vererõhu mõõtmisele teha kohe kindlaks ka veresuhkru näit. Diabeedi õigeaegne diagnoosimine on väga oluline. Mida varem saab alustada, seda väiksemad on ravikulud,” rõhutab Aivar Pint.

Tema sõnul võitleb diabeediliit diabeedikute õiguste eest, et ravimid, enesekontrollivahendid ja uus tehnoloogia oleksid kättesaadavad. Samuti on esindajad erinevates komisjonides, et sõna sekka öelda.

25 tegutsemisaastaga on väga palju muutunud. „Mis tingimused olid siis, kui selts loodi ja kuhu oleme nüüdseks välja jõudnud, see on nagu öö ja päev. Teadus on arenenud ja ei osanud unistadagi sellest, et on sensorid, mis mõõdavad teatud aja tagant ise veresuhkru taset. Seade annab märku veresuhkru kõrgest või madalast tasemest.

Diabeediseltsi mureks on vananev selts, kuhu kuuluvad enamuses pensioniealised, nooremaealiste huvi on vähene, võimalik, et on eelarvamused.

Mis on diabeet

Eestis on diabeet diagnoositud umbes 70 000 inimesel, maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest.

Diabeet (vana nimega suhkruhaigus) on krooniline ainevahetushaigus, mis vajab igapäevast ja pidevat eneseravi3.

Diabeedi puhul ei tooda kõhunääre insuliini piisavalt või üldse mitte või insuliini mõju organismis on puudulik.

Eestis on ligikaudu 7000 1 tüübi diabeeti põdevat inimest.

II tüübi diabeeti põeb teadaolevalt ligikaudu 60 000 - 65 000 inimest. Lisaks sellele arvatakse, et umbes sama palju inimesi põeb II astme diabeeti enese teadmata.

Allikas: Eesti Diabeediliit