18 tunniks poliitikasse. „See ei olnud minu maailm”

Helve Laasik
Apr 21, 2025
8 min read

Updated: Jul 11, 2025

22.04.2025, 12:25

Tiina Tegelmann Maamessil Kuremaa mõisa tutvustamas. Foto: Helar Laasik

Mullu 21. novembril nimetas Jõgeva vallavolikogu eluaegse kultuuritöötaja Tiina Tegelmanni Jõgeva abivallavanemaks. Järgmise päeva hommikul viis vastselt ametisse nimetatud valla kultuuri- ja haridusjuht lahkumisavalduse.

„See ei olnud minu maailm, sain aru alles siis, kui kõik oli juba juhtunud. Läksin 24 tunniks poliitikasse. Tegin seda pilkases pimeduses. Sellest sain ka aru, et seal pole kultuuriga midagi pistmist. Paber ja pliiats teab kõike, panin plussid ja miinused kirja. Alles siis mõistsin, mis on kurjus. Ma ei olnud seda veel endale selgeks teinud, peksa olin küll juba saanud. Hommikul läksin lahkumisavaldusega vallamajja, vabandasin, ütlesin aitäh. Loomulikult oli see üleriigiline skandaal. Aga see läks kähku mööda, uued uudised tulid peale,” märgib Tiina.

Elu kõige ilusam aeg

Tiina ütleb, et teda ootas kursusekaaslastest ainsana korter, kööktuba kultuurimaja teisel korrusel. Ta oli siis kõige õnnelikum inimene maa peal. Töö algas Palamusel 1980. aasta jaanuaris. Aga ta ei olnud enam üksi. „Uued ägedad poisid tulid sügisel kooli, kõik käis väga kähku, armusime ja see armumine on nüüd kestnud 45 aastat. Selle mehe nimi on Arne Tegelmann. Tema läks hiljem kaugõppesse.

Olime kaks nädalat koos elanud ja siis arvasime, et asi tuleb ametlikuks teha. Arne tuli Pärnumaale ja küsis minu ema käest, kas võib tütre naiseks võtta. Muidugi sai ta loa. Meie pulmad olid 1980. aasta 29 märtsil Palamuse rahvamajas, pidu peeti nädal aega, jäime alevirahvale silma.

Palamusele jäingi 25 aastaks, see oli meie elu kõige ilusam aeg, seal sündisid meie lapsed, kellest üks valis laulja teekonna ja teine teatrimaja. Meie lapsed on väga raske teekonna valinud, neil on mõlemal juba perekond ja lapsed. Eks me aeg ajalt vaidleme ka, sest oleme erinevad põlvkonnad. Meie kodutalu Lilleaasa üritustes löövad kõik kaasa.

Palamusel ei olnud vaja „Kevade” raamatust lugeda rohkem kui 10 lauset või 10 lehekülge ja said jälle uue idee. Ja need töötasid väga heldelt 25 aastat,” kinnitab Tiina Tegelmann.

Palamuselt äraminekut kahetseb ta siiani väga. „Palamuse on tükk südamest. Ja see koht on praegu haige. Ja kui ta ei parane, siis ei paranegi. Las ta olla, kui nii peab olema.”

Sõit ameerika mägedel

Edasi läks nii, et Tiina Tegelmann kutsuti Tabivere vaba aja keskust tööle panema. „Ikka tulen. Siis tuli maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond. Siis Kuremaa loss.

Ma ei tea kas ma juhina olen ehitaja, võib-olla. Kõige rohkem olen ehitanud Kuremaa lossi. Aga seal on olnud lihtsalt väga tugevad koostööpartnerid. Kui ei oleks sellist inimest minu kõrval olnud nagu Jõgeva valla ehituse peaspetsialist Andres Haage, siis ei oleks ehitanud. Rahulikus, täpsus, kõik erinevad omadussõnad, aga annaks kõikidele omavalitsustele sellist ehitusnõunikku.

2023 oli see aasta, kui poliitikud minu Kuremaa perioodi lõpetasid. Käitusin nii nagu sihtasutuses peab käituma. Mind kutsuti tagasi, ma ei kirjutanud ise avaldust, sest ma ei ole rikkunud korda. Seitse aastat tööd Kuremaal oli imeline aeg. See oli hoopis teine maastik, mõisamaastik. Meeskond oli meil äge.”

Teatud asjad käivad läbi muudatuste, inimorganismis toimuvad ka muudatused. Mõned neist on hirmuäratavad, aga kui ravi õnnestub, läheb kergemaks. Alati ei tea ravi tulemusi. Aga kui läheb hästi, on hea.

„Kõik jäi hullu aega, langes kokku. Siis tuli mulle appi hea kolleeg Mustveest Laidi Zalekešina. Ta ütles, et pool kohta Mustvee kultuurikeskuses, kunstiline juht, võid ka kodukontoris olla. Ma ei ole kodukontori inimene ja mis pool kohta, ma ei oska poole kohaga töötada. Võtsin selle töö vastu. See oli suur kasvamise aeg minu jaoks, aga see on teine kultuurimaastik, teine inimeste maastik, teine arusaamiste maastik ja mul oli sealt väga palju õppida. 2024 tuli koondamiste laine, eks omavalitsustel oli väga raske. Pool kunstilise juhi kohta Mustvees koondati,” tunnistab Tiina.

Poliitikasse?

Aga Jõgeva vallal olid Tiina Tegelmanniga juba oma plaanid. Vallavanem Taavi Aas kutsus teda kultuuri- ja haridusvaldkonna abivallavanema ametisse. „See ei olnud minu maailm, sain aru alles siis, kui kõik oli juba juhtunud. Läksin 18 tunniks poliitikasse. Järgmisel hommikul viisin vallamajja lahkumisavalduse, vabandasin, ütlesin aitäh,” ütleb Tiina.

Mõne aja pärast tuli uus kõne vallavanemalt. Jõgeva vallal polnud kultuurijuhti ja tulgu Tiina seda tööd tegema. „Ütlesin, et peab konkursi korraldama nagu kord ette näeb. Kui osutun parimaks, siis tulen. Nii ka läks. 2024. aasta 17. detsembril kirjutasin töölepingule alla. See on põnev maastik, viis erinevat maja,” tunnistab Tiina.

Mälupildid aga ei kustu väga ruttu. „Mulle tuleb ikka ette pimeduses olev volikogu ruum, mul oli väga kahju nendest inimestest. Tegelikult oleks võinud endast kahju olla, aga ma pole kunagi nii lähenenud.

Ma ei suuda veel inimestele andestada, kes on mulle vaimselt haiget teinud. Ma väga ootan seda, sest mul on terve keha neid väikesi värvilisi õhupalle täis. Tahaksin, et nad kõik läheksid minus katki ja suudaksin andestada. Olles ka ise kristlane, siis ma ei saa alati inimestest aru. Kes sa olid eile, sa oled täna, sa oled homme. Sinu ajajoones pole ainult eile, täna, homme. Kuidas sa suudad oma valijatele otsa vaadata? Sul on jälle käsi püsti, valige mind. Mis te teete, te ju petate, aga te ei saa aru, et iseennast petate? Ei, ma ei ole rahu teinud, kuigi peaks. Iseendaga peaks ka rahu tegema, sest tahaksin ellu jääda.

Tean, mis ellujäämise võti praegu on. Ja samas tunnetan sedagi, kuidas kolleegide ring on jäänud nii väikeseks: Põltsamaal on inimesed vahetunud, Mustvee on teine maailm, Jõgeval on täisvahetus. Vaim on minema lükatud. Aga olen nii nutikas olnud, hakkan minema pühitud vaimu tagasi tooma. Tõin Ainar Ojasaare tagasi. Artur Aunap tuleb tagasi 1. septembrist, meil oli kahetunnine vestlus hiljuti. Ehk siis rahvakultuur tuleb siia õuele tagasi.”

Kärpekirves paugub

Tiina Tegelmanni sõnul paugub kärpekirves kultuuri kallal, sest arvatakse, et sealt annab võtta, seal on palju vabatahtlikkust, isetegijaid, loomingulisi inimesi.

„Kultuur muutuvas ajas ei ole muutuste vastu. Aga muutusi ei tohi teha strateegiliselt kõiki asju muutes niimoodi, et kohe toome uue sisse. Andke üleminekuaega natukene. Kuidas seda mustrit muuta, mul pole vastust.

Rahalise kärpe kannatame ära ja elame üle, teeme väiksema peo ja kergitame natuke pileti hinda, saame inimeste pahameelt tunda. Kuid kui kaotame kultuurimälu? Kui koondame kokku kõik majad, mõni maja läheb hoopis lukku, siis see on vale. See ei ole ainult meie maakonna, see on üleriigiline probleem. Tekitab küsimuse, milline kultuurimälu meil jääb siis sellest ajast?

Töörahu ei tule niipea. Väliselt võib olla kõik väga tore. Töörahu on vaja usaldusega tagasi saada. Austan neid inimesi, kes on jäänud tööle ja austan ka nende otsust, kes otsustasid ära minna,” tunnistab Tiina.

Nüüd on vaja uus mudel luua. Asutuse sisse on vaja luua usaldusväärsus, mis töötab siis kõigis kultuurivaldkondades on ta professionaalne kultuur, harrastuskultuur, rahvakultuur, kinokultuur, kunstikultuur, näitustekultuur.

„Praegu on kõik lõhutud. Kultuurivaldkonnas võib süsteemi korrastus viia erinevate ideede mudelini. Milline on meie tegevuskava ja kui palju me üldse praegu ette näeme, kas me näeme kolme aasta peale asju? Näen, et tegevuskavapõhiselt tuleb tööd tegema hakata, ehk siis kolme aasta ette nägemine peab olema. Selleks pead ürikuid lugema. Midagi unustada ei saa, see on minu kiiks, mille kohta mõnikord öeldakse: sa jaurad selle minevikuga jälle. Kuhu me siis paneme väärt kirikud, Palamuse ja Torma? Sealt hakkab lugu peale. Me lõime Palamuse lood, tõime Palamuse amatöörteatriga kohapõhiseid tükke välja, „Kolme munga lugu” ja teised. Me ei saa üle ega ümber kohast.

Samamoodi Jõgeva raudtee. Jõgeval tuleb järgmisel aastal juubel, 150 aastat raudteed. Olen seda teed läinud, et lugu tuleb teha perroonil. Mõtted on olemas, pöördun ilmselt Martin Alguse poole. Seal ei ole vaja rohkesti teksti, võib-olla ainult viis lehekülge. Tuleval aastal saanuks Alo Mattiisen 65. 2027 on naiste tantsupeo aasta. Saaks juba allkirjad koostööleppele, sest praegu oleme teadmas, et naiste tantsupidu jääb Jõgevale.”

Laulud ei jää laulmata, tantsud tantsimata

Laulu- ja tantsupeo aasta on Tiina lemmikaasta, sest seal ei saa kärbet tulla. Kas staadionil jäävad tantsimised tantsimata ja kaare all laulud laulmata seoses kärpega? Ei jää. „Mulle meeldib meie maakond siis eriliselt. Selles protsessis tunnen kõige rohkem rõõmu, et saan aru, kui tähtis on maakond. Ma armastan seda maakonda veel rohkem koos nende inimestega, kes siin on. On see siis puhkpill, laulukoor, kammerorkester. Tantsijatest ja rahvapillist rääkimata. Need on nii ägedad inimesed, kes seda protsessi ise juhivad selles väikses koosluses. Keegi ei tule isegi selle mõtte peale, et äkki ma ei saa teha.

Teise eelproovi ajastu on nüüd alanud, see on äge. Käisime Palamuse kooli tänamas, viisin tordi ja šokolaadi nendele toredatele inimestele, kes esimese ja teise vooru aitasid tantsuvaldkonnas läbi viia. Kui direktor hakkas kooki lõikama, tulid erineva suurusega tükid ja üks lõpuklassi noormees ütles, et ära lõika mulle suuremat tükki. Alati annab juurde võtta. Väikesed laused annavad hästi palju,” teab ta.

Tiina Tegelmannil on kurb, et Tartu-Voore piirkonnas pole lapsi peole võetud. „Kõigepealt on ju noorte rühmad. Kui õpetaja on äge, siis ta hoiabki selle pundi elus järgmiseks peoks.”

Üldkultuuri korralduses ei saa Tiina aru, mis on maakond, sest meil praegu maakonna mõistes pole midagi, kõik on omavalitsuste põhine. „See on väga suur viga. Minu eeskuju on Võru arenduskeskus. Noor mees on seal eesotsas, kodulehelt näeb, mis seal toimub.”

Koos abikaasa Arne Tegelmanniga Palamusel. Fotod: Helar Laasik

Kodu aitab elus püsida

Kui õhtuti und ei tule, loeb Tiina Hemingwayd. Teine mees, keda ta ka armastab lugeda, on Fred Jüssi. Kolmas mees, kes talle korda läheb, on Märt Treier. „Kutsusin ta maakonna kultuurirahvaga jututuba pidama. Kui ta ikka vaatab auditooriumisse ja ütleb, et kuulge, olge nüüd head, vaadake peeglisse, siis see on võimas.”

Tiinal aitab elus püsida kodu. „Üksik metsanurga tagune värk ikkagi hoiab mind elus. Ja mõtteviisiga on kahe jalaga maa peal abikaasa Arne Tegelmann. Ta küll teeb vahel päris hulle märkusi, aga läheb päev mööda ja saan aru, et tal oli õigus. Ilmselt hoiavad mind elus muidugi kolm lapselast.”

Oma laste peale mõtlemine tähendab Tiinale perekonnaloo meelde tulemist. „Minu vanemad on sõjaaja lapsed olnud. Isa tõi sadamast hobuse vankriga tagasi ja tal oli õigus 1944. aastal ise otsustada, kas jääb Eestisse või lahkub koos vanematega. Tema jäi Eestimaale. Siis ta sattuski vanaema juurde, tuli läbi metsade Pärnumaale. Seal sai ta ka minu emaga tuttavaks. Meil olid jõulude ajal alati paksud kardinad akna ees. Mäletan isa ütlemist: me ei tea keegi kunagi, kes on akna taga.

Miks isa tuli 1960. aastate keskel koju, ta oli läbi pekstud, tee peal kinni võetud, ma ei saanud aru. Sain siis sellest aru, kui meie kodus hakati nendest asjadest rääkima.

Minu südames on praegu ikkagi väga suur ettevaatlikkus, kui me räägime sõjast. Midagi teha ei ole, ma kuulan Putini ütlemisi ja Trumpi ütlemisi. Meie tütar Kadri elab Hollandis, ta küsib, et kas sa, ema, kujutad ette, kui sõda tuleb Hollandisse, mis on ju vee peale ehitatud riik. Ühel hetkel oleme kõrvaldatud, meie kaks last peavad kuskil tänaval mängima. See teeb mind ärevaks. Ma ei taha, et keegi peaks kõndima omapäi, leidmata teed.”

Lisalugu

Lilleaasa vabaõhulavale toob suvi kolm üritust

Tegelmannide kodus Lilleaasa talu suvelaval tuleb ka sel suvel kolm üritust. „Puuluup esineb 7. juunil. Teine üritus on harrastusteater Must JaAm. 27. juulil saab Lilleaasa talu laval näha kahte etendust „Duell“ ning „Kenneth ja Jo“ Legendaarne Janno Puusepp on äge kirjutaja ja lavastaja. Hooaeg lõpeb seto päevaga 17. augustil,” räägib Tiina Tegelmann.

Suveklassika tuleb nagunii, 16.augustil on kontsert Palamuse kirikus, Tallinna Kammerorkester ja teema Veljo Tormis. Kontserdi kunstiline juht on Kadri Tegelmann.

Ja kindlasti kodukohvik, sai lükatakse ahju Jõgeva kohvikute päeval 9. augustil.

Arvamus

Leidis naisrahvatantsurühmale juhendaja

Mustvee kultuurikeskuse juhatajal Laidi Zalekešinal tuleb Tiinat iseloomustades esimese sõnana meelde: Kultuur. „Ta on läbi ja lõhki kultuuriinimene. Pikalt valdkonnas töötanud, omab laia pilti ja paljusid toredaid tuttavaid.

Mustvee kultuurikeskusesse kutsusin Tiina tööle, mõistes väärtust, mida ta enesega kannab. Suurimaks „töövõiduks” oli Tiinal Mustvee naisrahvatantsurühmale juhendaja leidmine, keda olime pikalt otsinud.Tänu Tiinale on meil nüüd Liisa ja pühapäeva õhtuti proovisaalis 16 naist. See on nii suur saavutus. Mul on nii hea meel, et praegu on Tiina minu hea kolleeg Jõgeva kultuurikeskuses.”