MUSTVEE KULTUURIKESKUS 65 | Suvel vabadest nädalavahetustest unistada pole mõtet

Helve Laasik
Feb 13
4 min read

13.2.2026, 09:20

7. veebruaril peeti Peipsi Toidu Tänaval Pöörane TäiskuuÖÖsööming. Osales ka Laidi pere Foto: Helar Laasik

Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina raputab uusi ideid Mustvee elu huvitavamaks ja paremaks muutmiseks nagu varrukast. Oma suureks õnneks peab ta, et tal on meeskond, kellega neid ellu viia.

Mustvee kultuurimajja läks Laidi tööle aastal 1989, kohe pärast keskkooli lõpetamist. Sai sisse ka Viljandi kultuurikooli. Aga 1990. aastal sündisid tal kaksikud ning õppimine tuli selleks korraks pausile panna. Et hiljem edasi õppida. „Ma naeran, et kõigepealt esimest korda läksin Viljandi kultuurikooli, siis hiljem astusin Viljandi kultuurikolledžisse ja lõpetasin juba Viljandi kultuuriakadeemia. Õppisin seal raamatukogundust ja infoteadusi,” ütleb Laidi.

Kokku 12 aastat Mustvee kultuurimaja kunstilise juhi ametis oldud, sai temast aastal 2003 raamatukogutöötaja.

Laidi tunnistab, et raamatukogunduses oli tema lemmiktööks raamatute laenutamine – olla avaletis, suhelda inimestega, soovitada kirjandust.

Fotomeenutus raamatukogu ajast. Leti taga on Anu Ots, Laidi kirjandust soovitamas Foto: Helve Laasik

Aga saatus on tahtnud teistmoodi. Aastal 2014 andis Laidi Zalekešina nõusoleku olla Mustvee kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja. Raamatukogu juhtimine jäi tema õlule edasi. Ja niimoodi viis aastat. „Nägin, et raamatukogu peab lihtsalt nii palju lõivu maksma, kultuuritöö neelab mind järjest rohkem. Naersin jälle, et mul on Jõgeva maakonna kõige pikem ametinimetus – Mustvee linnaraamatukogu direktor ja Mustvee kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja. Aga ühel hetkel tegin otsuse, et nüüd on kõik, olime vallas raamatukogu reformi lävel. Sain aru, et see on liiga suur amps, et valla raamatukogunduse etteotsa tulla ja lisaks ka kultuurikeskus.”

Mustvee raamatukogu juhiks sai Anu Ots, Laidi jäi juhtima kultuurikeskust ehk tema ametinimetuse tagant kadus ära sõna kohusetäitja.

Oma kollektiivi tugevuseks peab ta järjepidevust. Kaua koos töötades mõistetakse üksühte poolelt sõnalt ja oma kollektiivi iseloomustades ütleb Laidi kaks omadussõna- kiired ja töökad. „Ma teistsuguste inimestega koos töötada ei saakski, lihtsalt passimist ma ei salli.”

Laidi aed

Tegelikult on Laidi rajanud Mustveesse kaks aeda.

Oma poolelioleva pereelamu, kuhu ka juba iluaeda rajati, müüs perekond Zalekešin ära, sest keskenduti Laidi abikaasa vanematekodule. „Et mitte hulluks minna, pidin leidma n-ö teise väljundi. Hakkasime abikaasaga jätkama mõnes mõttes ämma tööd” jutustab Laidi.

Kõige rohkem rõõmustavad praegu perekond Zalekešinite aias silma suured kivid ja elupuud. Erinevaid elupuu sorte on viiekümne ringis, okaspuid kokku üle saja.

Tema abikaasa vanematekodus oli suur ilus aed, kus kasvasid pojengid, talinelgid ja teised kaunid lilled ning põõsad ja puud. Kui Laidi sinna majja miniaks tuli, aitas ta ämmal aeda korras hoida. Tasapisi võttis minia ämmalt töö üle. Kõige rohkem rõõmustavad praegu perekond Zalekešinite aias silma suured kivid ja elupuud. Erinevaid elupuu sorte on viiekümne ringis, okaspuid kokku üle saja.

„Tegelikult leidsid meid lätlased juba 14 või 15 aastat tagasi. Ja siis kõik nõnda algaski, et tulid korraks ja vaatasid. Nüüd käib palju külalisi, Laidi aed on kujunenud tõesti üheks turismiobjektiks Jõgevamaal. Kui ma praegu võtan lahti oma kalendermärkmiku, siis on mul ikkagi suvi hästi tihedalt täis juba. Erinevad turismifirmad on leidnud mind. Muidugi palju aitab seegi, kui ma jälle mõnes telesaates ekraanil vilksatan, siis on kohe tunda, külalisi tuleb juurde. Aga kui ei meeldiks, siis ei tuldaks. Ju ikka meeldib,” võtab ta teema kokku.

Kõik armsad üritused

Kultuurisündmuste juurde minnes, siis Mustvee ning kultuurikeskuse töö eripära on seegi, et suvel ei ole ühtegi vaba nädalavahetust. „Kõige pingelisem on linnapäevade nädal, Mustvee hingab siis teises rütmis, see on nii äge. Sellel suvel on JõgevaTreffi paraadi väljasõit jälle Mustveesse, nende vastuvõtuks on valmis pandud tõeline „rosinake”. Sisevete festival toob jälle Peipsi Folgi. Muinastulede öö on alati osavõtjate rohke, samuti promenaadikontserdid, Peipsi Toidu Tänav augusti lõpus.

Mustvee sügislaadal olid väljas ka seened. Laidi on väsimatu söögiseente tutvustaja Foto: Helar Laasik

Ühtmoodi armsad on nad kõik, ka vaimuliku muusika festival, mis nädal aega Mustvees, see on ka selline augustilummus. Vaimustab meid kõiki ja kuidagi Mustvee jälle hingab omas rütmis. Eelmisest aastast meenutan soojalt maakonna tantsupidu. See oli ilus pidu Peipsi kaldal. Ja kuna me juba siin oleme, siis ongi hea teha neid asju,” lisab Laidi.

Maakonna tantsupidu Mustvees mullu mai lõpus. Laidil olid käed-jalad tööd täis Foto: Helar Laasik

Mustveest niisama ära ei lähe

Oma kodukoha jäägitu patrioodina Laidi Zalekešina väga palju Mustveest ära ei käi. „Olen käinud Jõgeval teisest kuni kaheksanda klassini koolis ja siis sain aru, et see pole minu jaoks Palusin vanaema, et ta võtaks mind tagasi ja gümnaasiumi lõpetasin Mustvees. Vahepeal olen ainult õppimas käinud.”

Laulupeotuli Jõgevamaal mullu 27. juunil. Pildil ootab Mustvee valla delegatsioon eesotsas Laidiga tule üleandmist valla piiril Foto: Helar Laasik

Reisile läheb Laidi ikka, teeb väikeseid trippe, akusid peab laadima, see on vajalik, ega kaua ära olla ta ei taha. „Kodus on meil lemmikloom, teda ei saa üksi jätta ja aed ka. Suvel ei saagi pikalt ära olla, ma ei saa oma aeda käest ära lasta.”

Avatud sadamad ja sahvrid. Laidi oma suurepäraste seenesalatiga võileibadega Foto: Helar Laasik

Lööb kaasa Mustvee volikogus

Alates Eesti taasiseseisvumisest on Laidi kaasa töötanud seitsmes Mustvee linna- ja nüüd ka vallavolikogu koosseisus. „Päris alguses esimeses kahes linnavolikogus ma ei olnud.

Praegu on küll niimoodi, et ma eelmises volikogu koosseisus ei olnud teadlikult ühegi komisjoni liige, tõmbasin natuke juhet välja, olin lihtliige. Aga seekord kuidagi oli tunne, et tahan rohkem panustada. Ja mul on väga hea meel, et osutusin valituks kogukonnakomisjoni esimeheks.”

ARVAMUS

Mustvee ja Peipsi annavad kultuurile erilised võimalused

SA Jõgeva Valla Kultuur juht Tiina Tegelmann ütleb, et Laidi on väga võimekas kultuuritöötaja. „Vahel imestan tema võimekust, kindlasti ei ole ma kade - Mustvee ja Peipsi annavad kultuurile erilised võimalused. Laidi on juurtega ehk pean seda edu saladuseks. Ta on tõeline maa sool, väga lahke ja annab viimase hinge tagant. Tal on alati kõik hästi, tema positiivsus on nakkav.”