„Põlesin läbi ja viskasin püssi lavendlipõõsasse.” Sirli Essensoni tee lavendlikasvajataks

07.08.2025, 19:45

Sirli Essensonil on 430 taime, mis tänavu õitsevad Fotod: Helar Laasik

Eestimaal on kombeks läbipõlenud inimesed tänavale visata. Ka Sirli Essenson sai kaks ja pool aastat tagasi koondamise. „Kui ülemus palus teha aasta eelarve Excelis, siis ei osanud ma ka kõige lihtsamat valemit enam kokku panna. Sain aru, et midagi on valesti.”

Sellele järgnenud koondamine oli tegelikult üks parimaid asju, mis Sirli elus juhtuda sai. „Olin südamest rõõmus. Aga sellele järgnes väga raske periood. Mulle öeldakse, et ma olen inimeste inimene, et mul peavad inimesed igal pool ümber olema, aga siis ma ei tahtnud kolm kuud mitte ühtegi inimest näha, isegi oma pereliikmeid,” räägib Sirli.

Maikuus sõitis maale remonti tegema

„Meil on lähedal üks tore talu, Sillaotsa marjatalu, nemad kasvatavad maasikaid, mustikaid ja vaarikaid, neil oli põllule abilist vaja. Mõtlesin, et mis ma siin ikka passin ja läksin neile appi. Seal jõudis mulle kohale, et mulle meeldib maal, mulle meeldib näpud mullas. Koos perenaisega hakkasime naljatlema, et võiks ju ise ka midagi kasvatada. Viskasime siis taimekataloogi lahti ja hakkasime otsima, mida ma võiksin kasvatada. Ma ei teagi, miks, aga lavendel tundus mu jaoks nii ahvatlev ja mulle tegelikult see lõhn ja see ilu kõik nii väga meeldib.”

Leidis õige teeotsa

„Ja nüüd ma olengi siin. Tellisin oma esimesed 500 taime ära, üle-eelmise aasta detsembris jõudsid need kohale. Sain šoki, sest ma ei kujutanud ette, palju see 500 taimegi on ja ma pidin neid ju kusagil hoidma. No terve elamine oli neid täis, neid oli vaja kasta ja nende eest hoolitseda, talveperioodil on ka küllalt pime. Samuti tuli ka maja kütta.”

Aga Sirli tundis, et elu tegi ise omad korrektiivid ja juhatas talle õige teeotsa kätte.

„Kevadel pidasime ämmaga läbirääkimisi (maakodu on tegelikult Sirli abikaasa ema kodu – toim) ja küsisime, kas ma võiksin osa tema peenramaast kasutada ning teha oma väike esimene lavendipõld. Ämm oli nõus. Valmistasin selle põllu siis ette, panin 250 taime maha ja siis helistasin mehele, et tegime valearvestuse, mul on veel pooled taimed istutamata, kuhu ma need panen. Taas tuli ämmaga uuesti läbirääkimisi pidada, kas ta on nõus natukene veel oma peenramaast mulle loovutama.

Õnneks oli, siis ma panin need ülejäänud taimed ka maha, nii et tegelikkuses ma lugesin ära, et mul on nüüd kokku 430 (osad taimed läksid välja ja mõne kinkisin ära ka) taime, mis siis tänavu õitsevad.” Vahepeal jõudis Sirli Essenson Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuses (JAEK) lõpetada alustava ettevõtja baaskursuse. Ja olla ka Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatoris.

Sirli tundis, et elu on teinud oma korrektiivid ja juhatanud talle õige teeotsa kätte

Praegu on põld 10 korda suurem, talu nimeks Nordic Lavendel

Tänavu kevadel pani Sirli maha veel 4000 taime, nii et kahe põllu peale kokku on praeguse seisuga kasvamas ümmarguselt neli pool tuhat taime. Kui 430 taime pani Sirli maha üksi, siis 4000 taime käisid istutamas ka abilised.

„Need abilised olid enamasti mu sõbrad, kes tulid kohale ja siis ka Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori rahvas, kellele ma rääkisin ja kes said kohale tulla. Samuti olin väisanud veel üht taimekasvatuse koolitust, seal rääkisin ka, et hakkan istutama ja sealt rühmast ka paljud olid nõus appi tulema.”

Pärast jäi mõni haigeks, aga järgmisel nädalavahetusel oli osa neist uuesti kohal.

Kõik oli muidu ilus ja tore, 13 inimest tuli kohale, aga ilm istutajaid üldse ei soosinud. Sadas paduvihma. „Inimesed olid nii toredad, et me istutasime ikkagi sellest suurest põllust, mis praegu on 0,5 ha, ma arvan, et pea pool saime tehtud, nii kaua nad pidasid vastu. Olen väga tänulik neile selle eest, et nad seda tegid. Pärast jäi mõni haigeks, aga järgmisel nädalavahetusel oli osa neist uuesti kohal ja nad aitasid mul põllu lõpuni istutada,” tunnistab Sirli.

Eesti suurimaks lavendlikasvatajaks

„Ma ei salga, et minust saab raudselt Eesti suurim lagendikasvataja. Mõtteid, mida ma tahan teoks teha, praegu veel välja ei ütle. Lavendlikasvatajaid on Eestis veel ja enamik nendest on minust praegu sammukese eespool, mina olen alles lapsekingades. Sellepärast ma oma ideed kõva häälega praegu välja ei käi. Aga kindlasti saab sellest peagi kuulda, mida ma siin tegema hakkan.”

Ta ütleb, et tuleb ümbritseda end ägedate sõprade ja inimestega.

„Kui sa ise oled normaalne, siis tahavad ju teised ka olla su kõrval ja teha midagi ägedat sinuga koos. Tulevikus on kõigil hea vaadata, et nad on andnud väikse panuse sellesse, et Kesk-Eestis on ilus lavendlipõld.”

Sirli töötas koos Taavi Liivandiga, kes kasvatab Hiiumaal lavendlit.

Konkurents on tervitatav ja kõigil Eesti lavendlikasvatajatel on tegelikult oma nišš.

„Käisin tema juures jutul ka ja küsisin enne, kui ma selle kõigega üldse pihta hakkasin, mis ta arvab, kas ta soovitab või ei soovita. Ta muidugi soovitas ja ütles, et ärgu ma esimesel aastal ikkagi väga mingeid suuri pudrumägesid ootama hakaku, see tee on ikkagi pikk, aga kõik on tehtav. Ta rõhutas, et neil on olnud väga kokkuhoidev kogukond Hiiumaal, kogukond on neid väga palju aidanud, igale poole neid heas mõttes surunud, et nad oleksid pildil.

Mul on ka üks teine lavendlifänn, kes kasvatab Eestis erinevaid sorte, temal väga suurt põldu ei ole, aga tema eesmärk ongi erinevaid sorte katsetada, mis meil siin Eesti kliimas toimib, mis ei toimi. Külli Amii Rosee, ma kutsun teda enda Lavendli lausujaks. Kui mul on mingi mure, millele ma ise vastust ei leia, siis ma tean, et ma võin talle helistada.”

Sirli teab, et konkurents on tervitatav ja kõigil Eesti lavendlikasvatajatel on tegelikult oma nišš. „Ma ei karda konkurente, me teeme igaüks oma asja ja asume kõik täiesti erinevates kohtades. Juba see teeb meid eriliseks.

Nordic Lavendli talus kasvab hilisem sort kui need, mida Hiiumaa ja Sootsu lavendel kasvatavad. Minul hakkab ta küll õitsema juuli lõpust ja on augustini, teistel on praeguseks juba enam-vähem ära õitsenud. Jällegi erinevus – kes tahab just siis tulla seda ilu nautima, kui suve suur trall läbi on.”

Mentori ja toetuseta läbi ei saa

Kui Sirli oli Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatoris, sai ta oma mentoriks Toomas Teppo. Kõik mentorid aitavad inkubante alati.

Sirli ütleb, et tuleb end ümbritseda ägedate sõprade ja inimestega

„Ühel päeval potsatas mu postkasti kiri, saatjaks majandusnõustaja ja konsulent Tiia Rohelsaar. Ta mentordab ettevõtteid, kes soovivad PRIA-st toetust erinevate projektide raames. Esialgu tundus uskumatu, et selline asi olemas on. Helistasin kohe Toomasele, saatsin talle selle kirja edasi. Toomas vaatas üle, helistas mulle tagasi ja ütles, et Sirli, kui sul niisugune võimalus on, kasuta seda. Ja kasutasingi.

Koos Tiia Rohelsaarega äriplaani kirjutama hakkasimegi. Projekti esitamisega oli ka omajagu tegemist. Ta ikkagi ütles mulle, et ole hea, muuda siit mingid asjad. Selle tõttu, et me projekti ikkagi paar korda edasi-tagasi vintsutasime, läks mul ka hästi.”

Positiivne hinnang viimasel hetkel, enne kui EIS-i raha otsa sai

„Ma ei kujuta ette, kui mul teda [Tiia Rohelsaart] poleks olnud. Selles mõttes, et kui inimesel on nii palju aastaid juba kogemusi kirjutada erinevaid projekte, teab ta täpselt sõnastust, kuidas projekt peab olema viimistletud, mis asjad on vajalikud. Ja meie projekt oli ainuke, mis sai Viljandi valla EIS komisjonis maksimumpunktid.

Raha sain kätte ja auruti-õliekstraktor on olemas. Jõudis juuli viimase nädala alguses Itaaliast kohale. Nüüd natuke aega lasen veel taimedel õitseda, siis hakkan lõikama ja oma esimest toodangut tegema, koos sellega hakkab tootearendus pihta.”

Varsti saab Sirlist maainimene, ta peab talus olema aasta ringi

„Aga mulle väga meeldib siin olla, see on minu rahupaik, siia tulen rahu otsima. Siin suudan ennast välja lülitada kõigest. Kui inimesed Nordic Lavendlit avastama tulevad, siis see eesmärk minul ongi pakkuda neile seda hetke: tulge, võtke see aeg maha ja varastage oma elust see hetk iseenda jaoks.

Elu on nii kiire, aga siin saad sa selle korraks välja lülitada ja maailma hetkeks pausile panna. Tule, istu, naudi, tunne seda lõhna, see rahustab, lavendel ongi rahustava efektiga nii ehk naa, oleme nagu väike rahupaik.”

Elu on kiire, aga talus saad selle korraks välja lülitada ja maailma hetkeks pausile panna

Tahaksin tulla siia järgmisel aastal kindlasti suurt lavendlipõldu nautima. Ja siis on ehk Sirlil veel uusi uudiseid ka.

Sirli soovitus: „Tule järgmisel aastal, juuli lõpus.”

ARVAMUS

Sirli pühendumus annab ideele väärt sügavuse

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) ettevõtete inkubatsiooni projektijuht Toomas Teppo peab Sirli lugu heaks näiteks sellest, kuidas inimese suur soov edasi liikuda, sisemine äratundmine, praktiline katsetamine, usaldus mentori ja konsultantide vastu ning kogukonna tugi loovad tugeva vundamendi kestlikuks ja sisukaks ettevõtluseks. „Olen uhke, et sain selle teekonna juures toeks olla,” ütleb Toomas Teppo.

Hea ettevõtlusidee sünnib sageli isiklikust kogemusest ja sisemisest kutsumusest. „Sirli leidis tee lavendli kasvatamise juurde just läbi omaenese kriisi ja katsetamise, mis on tihti parim võimalik algus. Lavendel on Eestis vähe levinud põllukultuur, millel on kasvupotentsiaali eelkõige elamuse, looduskosmeetika ja turismisektoris. Sirli pühendumus, katsetamised erinevate sortidega ja soov pakkuda inimestele „meelerahuturismi” annavad ideele väärt sügavuse.

Auruti-õliekstraktor on oluline järgmine samm toormest väärtuslikumate toodete loomiseks. See on investeering, mis aitab suurendada lisandväärtust ja laiendada müügivõimalusi. Toetuse taotlemine oli täiesti õigustatud ja hästi ajastatud, sest masin saabus just siis, kui esimesed suuremad kogused lavendlit on küpsed töötlemiseks.”

Õige mõte oli kasutada konsulendi abi. „Iga tugeva ettevõtlusprojekti taga on korralik äriplaan ja läbimõeldud rahastustaotlus. Kui inimene ise pole varem toetusi kasutanud ja projekte kirjutanud, on väga mõistlik kasutada kogenud nõustaja abi, kes teab täpselt, kuidas projekti struktureerida ja sõnastada. See ongi nutikas ettevõtlus: osata otsida tuge sealt, kus kogemusi rohkem. Lõpptulemus – maksimumpunktid projektis – räägib enda eest.

Tänapäeval on konsulendi abi kasutamine päris lihtne, eriti kui inimene on juba mõnes ettevõtlusinkubaatoris või võrgustikus sees. Nagu Sirli kogemus näitab, piisab mõnikord ühest e-kirjast või soovitusest.

Lisaks on Eestis mitmeid organisatsioone (näiteks Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, ja teised maakondlikud arenduskeskused (terve suur MAK võrgustik), PRIA ja tema koostööpartnerid), kes vahendavad või pakuvad ise konsultatsioone. Oluline on küsida, uurida ja mitte karta spetsialisti poole pöörduda – see pole nõrkus, vaid tarkus.”