„Mõtle n-ö kastist välja ja kõik on võimalik”
- Helve Laasik
- 7 days ago
- 4 min read
29.10.2025, 9:42
Ühe kahest peaauhinnast oma idee elluviimiseks võttis Suure-Jaanist kaasa Halliku kogukonna projekt „Geo-orienteerumine – unustatud paigad räägivad”.
Nädalavahetusel peetud Jõgeva- ja Viljandimaa ühisel noorte ja kogukondade häkatonil osales Halliku kogukonna võistkond koosseisus Halliku külast pärit, kuid nüüdseks mujale elama asunud Ruth Joost koos oma tütre Caro-Lee Rajaga. Meeskonda kuulusid ka Caro-Lee sõbrad Liselle Vaagen ja Hendrik Valge ning Halliku Maanaiste Seltsi esindaja Rita Kivisaar.
Võistkonna kokkupaneku kohta ütleb Rita Kivisaar, et ta võttis ühendust Ruth Joostiga, kes oli lapsepõlves aktiivne osaleja Halliku Maanaiste Seltsi tantsu- ja näiteringis. „Rääkisin talle, et Halliku kogukond vajab noorte tegevusi, mis aitaksid külaelu elavdada. Palusin tal aidata kokku panna meeskond, kes koos Halliku Maanaiste Seltsi esindajaga häkatonil kogukonda esindaks.”
Idee oli olemas
Tegelikult oli noortel juba Suure-Jaani kohale jõudes oma idee olemas – „Geo-orienteerumine – unustatud paigad räägivad”. Noored soovisid luua tegevuse, mis ühendaks liikumise värske õhu käes ja kohaliku pärimuskultuuri tundmaõppimise. Ruth Joosti sõnul tahtsid nad teha midagi põnevat, mis ka teisi noori motiveeriks kodunt välja tulema.
„Edasi arendasime ideed ühiselt, et kuidas siis seda siduda kogukonnaga ning kaasata ka vanemaid inimesi.
Mäletan, et lapsepõlves sai tihti käia mitmetes Halliku külas asuvates ajaloolistes kohtades ja kuulatud sealseid lugusid, kuid praegu on need jäänud unustuse hõlma. Miks mitte neid kohapärimuslikke paiku nüüd märgistada ja lugusid otsida. Nii looks silla eri põlvkondade vahel,” räägib Ruth Joost.
Mäletan, et lapsepõlves sai tihti käia mitmetes Halliku külas asuvates ajaloolistes kohtades ja kuulatud sealseid lugusid.
„Idee keskmes oli mõte märgistada Halliku ja selle ümbruse paigad, mis on seotud põnevate lugude, ajalooliste sündmuste või põlvest põlve edasi antud pärimusega. Nad tahtsid, et neid kohti tutvustaksid inimesed, kes neid ise hästi tunnevad – justkui „elavad hääled” oma kogukonnast, kes jutustavad loo igast tähenduslikust paigast,” lisab Rita Kivisaar.
Kogenud mentorid suunasid õigele rajale
Rita ütleb, et tema roll oli noori kuulata, neid toetada ja vajadusel julgustada. „Olin pigem taustajõud ja suunaja, kes aitas nende mõtteid korrastada ja ideid elluviimiseks kujundada. Noortel oli juba algusest peale üsna selge ettekujutus, millist tulemust nad soovivad saavutada, ning minu ülesanne oli anda neile kindlust ja praktilist tuge selle visiooni teostamisel.
Noored olid oma rollidesse idee lahendamisel väga hästi sisse elanud ja tegutsesid suure innuga. Meeskonnas valitses tõeline koostöövaim – kõigil oli tahe panustada ja anda endast parim. Korraldajad olid meie toetuseks kaasanud kogenud mentorid, kes aitasid meid suunata ja pakkusid uusi vaatenurki. Kuigi mentorid ei tundnud kohalikke olusid, oskasid nad oma küsimuste ja ettepanekutega meid sageli just õigele rajale tagasi juhtida,” tunnistab Rita Kivisaar.
Mentori nõuanded
Häkatoni korraldus oli hästi läbimõeldud ja osalejaid toetav. Tegutseti Suure-Jaani koolis ja noortekeskuses, kus valitses inspireeriv ja loov õhkkond. Inspiratsiooni jagas Priit Oks, mentorite juhendamine aitas ideedest tegudeni jõuda ning õhtu kulmineerus meeleoluka ÖöSPAga Tervisekojas ja ühiselt kogetud ööretkega Luite lõkkekohas. Häkatoni modereerisid Einar Ilves ja Urmo Reitav.
Kolmeminutiline näidend
Kõige keerulisemaks osutus lõpuesitlus žüriile – kolme minuti jooksul tuli esitada oma idee sisu, teostus ja lõpptulemus nii, et see oleks arusaadav ja köitev.
Ruth Joost ütleb, et idee tutvustamise tegi raskeks ajapiirang. „Meil oli kolm minutit, et žüriile, kes meie ideest midagi ei teadnud, see maha müüa. Geoorjenteerumine on ju iseenesest lihtsalt mäng aga kuidas seda siis lahti seletada, et selle taga peitub ka ajaloo salvestamine, külarahva taas kokku viimine ja et see pole lihtsalt mäng – seda kõike kolme minutiga.”
Halliku meeskond otsustas esitluse teha näidendi vormis, mis tõi nende loo elavalt esile ja jättis publikule sügava mulje. „Lõpuesitlus oli meil teistest väga erinev. Valisime esitluseks kolmeminutilise näidendivormi.
Selleks oli vaja mõne tunniga oma osad pähe õppida ning ka liikumine välja mõtelda. Tundub küll, et ainult kolm minutit ja ei ole ju palju sõnu, kuid siiski sellesse aega mahub päris palju. Esitlusega jäime suures plaanis rahule, aga lavanärv jms ikka natuke muutis lõpptulemust. Žüriile tundus meeldivat meie esitlus sest ega me muidu ju ei oleks võitnud.”
Meil oli kolm minutit, et žüriile, kes meie ideest midagi ei teadnud, see maha müüa.
Ruthi sõnul oli väga suur abi kogukonna esindajatest ja kõigist korraldajatest, mentoritest jne. Kõik andsid oma panuse, et igal tiimil läheks hästi.
Idee viiakse ka ellu
Halliku noored on täiesti valmis oma idee ka päriselt ellu viima – isegi juhul, kui rahalist toetust kohe ei õnnestu leida. „Sellisel juhul plaanime alustada lihtsustatud kujul, samm-sammult ja vastavalt võimalustele. Noorte idee on igati teostatav ja realistlik – see ei vaja suurt raha, vaid pigem tahet, koostööd ja kogukonna ühist panust,” tunnistab Rita Kivisaar.
Tema sõnul on nad juba noortega arutanud, kuidas kaasata Halliku kogukonna liikmeid ning kuidas rajada geo-orienteerumise rada, mis ühendaks looduse, ajaloo ja pärimuslood.
„Igas tähenduslikus paigas oleks QR-kood, mille kaudu saaks kuulata või lugeda kohalike inimeste räägitud lugusid ja mälestusi. See looks täiesti uue viisi oma kodukoha avastamiseks nii noortele kui ka külastajatele. Noorte entusiasm, loovus ja valmisolek tegutseda annavad kindlustunde, et see idee ei jää ainult paberile – see saab kindlasti ellu viidud, kas väikeste sammude või suurema projektina, kuid kindlasti koos kogukonna toel.”
Igas tähenduslikus paigas oleks QR-kood, mille kaudu saaks kuulata või lugeda kohalike inimeste räägitud lugusid ja mälestusi.
Ruth Joosti hinnangul on nende idee vägagi teostatav. „Meie plaan oligi see ellu viia igal juhul. Võit annab juurde rahalise võimaluse need räägitud lood päriselt salvestada ning QR koodidega mälestusmärkide juurde paigaldada,” ütleb ta.
„Õppisime sellest kogemusest palju- hea tiimitöö on kõige alus. Mõtle n-ö kastist välja ja kõik on võimalik,” tõdeb Ruth Joost. Tema sõnul on edasine plaan hakata vaikselt kaardistama kohti ning lugusid, et tuleval suvel koos noortega see plaan ellu viia.
Lisalugu
Iga piirkond vajab koostööd ja värskeid ideid
Halliku Maanaiste Seltsi juhatuse liige Rita Kivisaar ütleb, et selliseid üritusi on kindlasti vaja, sest need annavad noortele ja kogukondadele võimaluse koos tegutseda, jagada ideid ja luua midagi uut. „Häkaton ei ole lihtsalt võistlus, vaid koht, kus sünnivad mõtted, mis võivad kasvada päris tegudeks. Minu hinnangul võiks sarnaseid häkatone korraldada ka maakondlikul tasandil, sest iga piirkond vajab oma noorte ja kogukondade koostööd ning värskeid ideid.”
25-tunnine ühine kogemus oli tema jaoks väga inspireeriv. „Julgen siiralt soovitada ka teistel järgmistele häkatonidele osalema tulla – see annab enesekindlust, uusi oskusi ja tugeva meeskonnatunnetuse. Loomulikult on võit ja rahaline preemia tore ning aitab ideed kiiremini ellu viia, kuid kõige suurem väärtus peitub siiski saadud kogemuses, inspiratsioonis ja uutes kontaktides. Häkatonid aitavad kasvatada põlvkondadevahelist koostööd, annavad noortele võimaluse oma mõtteid teostada ja panevad kogukonnad ühiselt tulevikku vaatama. Just selline koostöö loob kestvaid muutusi ja elavdab maaelu kõige paremas mõttes.”
