MUSTVEE KULTUURIKESKUS 65 | Kõik panustavad. Maksimaalselt
- Helve Laasik
- Feb 12
- 5 min read
Updated: Feb 22
12.2.2026, 11:45
Kui astute Mustvee kultuurikeskusesse Tartu tänava poolt, tervitab teid alati heatujuline Elle Palm. Tema on administraator ja võtab maja külalised vastu esimesena.
„Jah, siin on minu teine kodu,” ütleb Mustvee kultuurikeskuse administraator Elle Palm. Ta alustas kultuurimajas tööd 2003. aasta 9. septembril. Kultuurimaja direktor oli siis Valentina Jazõkova. „Tema kutsus mu siia. Varem olin kaubandustöötaja ja ka Kasepää rahvamajas kunstiline juht. Ja siin ma nüüd olen, 23 aastat saab sügisel täis.”
Elle ütleb, et ta osales juba enne siia majja tööle asumist naisansamblis ja rahvatantsurühmas. „Juhendasin ka estraadiringi. Estraadiringis olime kolmekesi, tegime igasuguseid sketše, mõtlesime ise välja, päris elust. Esinesime kas eakate peol või lastepidudel. Lastele tegime niisuguseid väikseid vahepalasid.”
Praegu veab Elle eakate seltsingut. „Nendega ma olen juba 2004. aastast, kui meie seltsing Sõprus asutati. 2005 - 2006 hakkas siin tegutsema vanemaealiste koosviibimine teeklubina. Oleme käinud koos rohkem kui 20 aastat. Korra kuus või kui on vaja, siis ka isegi kaks korda kuus. Käime koos reisimas, piknikutel, teistel seltsingutel külas. Meil on väga tore seltskond. Kord kuus, teisipäeviti, saame kokku kultuurikeskuse galeriis. Alati on meil sinna kutsutud erinevad toredad külalised, tihti räägime eakate tervisest. Põhimõtteliselt on tegemist sama kooskäimise vormiga nagu Jõgeval Eakate Akadeemia ning Põltsamaal Väärikate Ülikool. Tegemisi meil jagub,” võtab Elle Palm selle töölõigu kokku.
Mustvees oli populaarne jõulumaa
Ühena esimestest Jõgevamaal oli ka Mustvees kunagi oma jõulumaa. „Ikka tuldi meile külla ka kaugemalt. Õues olid meil etendused, pajad küdesid, seal tegime metsamoori teed. Tegime ise näidendeid jõulumaa raames, otsisime huvitavaid lugusid, mis oleksid jõulupärased ja siis lapsed lõid hea meelega kaasa” räägib Elle Palm.
„Pärast oli meil veel jõulubuss ja bussis oma programm. Käisime Kasepää küla lähedal tegutsevas veisefarmis loomadele toitu viimas ja lapsed said kuuski ehtida. Jõulumaal läks siis väga hästi. Meil oli jõuluvana majake õues, majake kaunistab kultuurikeskuse parki ka praegu ja on kasutusel erinevate ürituste ajal.”
Elle Palm ütleb, et kui tema kultuurimajja tööle tuli, siis oli linna päevade raames veepidu, omavalmistatud veesõidukite võistlus ja konkurss Mustvee näkk.
Laadad ja turg toovad inimesed kokku
Kõik, kes käinud Mustvees linnapäevade laatadel, teavad, kui palju on seal kauplejaid. Sügis- ja kevadlaadad on samuti väga populaarsed. Jõululaat on natuke teistmoodi vaibiga, aga ka ikka rahvarohked. Laatasid korraldab Mustvee kultuurikeskus.
Mustvees on ajalooliselt alati suur turg olnud ja just nimelt kesklinnas. Turuplatsil seisid vanasti hobused, toodi kaupa. Turuplats ja paviljonid olid olulised. „Kõige külastatavam ja kaubarohkem on meie turg kevadel, kui algab taimemüük. Igalt poolt tullakse siia ostma, rahvast käib palju. Kevadel toob just Mustvee turg inimesed kokku. Kohalikud inimesed saavad oma kasvatatud taimi müüa nii palju, kui nad veel jõuavad kasvatada.
Meie kandi inimesed teevad hea meelega ka hoidiseid. Meil on oma hoidiste konkurss „Mustvee Mõnus maitse”, mis toimub Viinakuu laada raames. Selle konkursiga tuleb väga huvitavaid ja omapäraseid retsepte välja. Sügisel korraldame ka esimese Seenefestivali,” räägib Elle Palm.
Palju võimalusi
„Mulle meeldib öelda, et meie maja on multifunktsionaalne. Siin on raamatukogu, kino, kaalumuuseum, taaskasutuskeskus. Oleme ka teisel korrusel asuvaid näitlejate ruume välja rentinud” ütleb kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina. Ruumid peavad tema hinnangul olema kogu aeg kasutuses.
„Üleval on ruum koosolekute pidamiseks, see on kohtumiste tuba linna keskel, kui on soov, istuge, ruum on olemas, paljud teavad ja kasutavad.”
Raamatukogus on suvel palju soovijaid internetiga ühendatud arvutile. Viimasel ajal tullakse siiski oma sülearvutiga ning istutakse lugemissaalis ja tehakse „kodukontorit”.
Tänavusele suvele annab Mustvees kindlasti lisaväärtuse laev ja esimesi sõite juba väga oodatakse. See võib juhtuda juba Avatud Sadamate ja Sahvrite Päeval, mis on tänavu 25.aprillil.
„See on nii tore, et kõik uued tulijad näevad koostööpartnerina kultuurikeskust. Minu arust oleme nähtaval ja hästi eriilmelised, sest tegeleme ka turismi ja kõige muuga, mis meie piirkonna esile toob. Ka toidukultuur on kultuur,” tunnistab Laidi. Seda enam, et tänavune Eesti toidupiirkond on Jõgevamaa.
Kollektiiv mõistab üksteist poolelt sõnalt
Kultuurikeskuse kollektiiv on rahvakultuuri spetsialisti Diana Siiraku hinnangul väga äge ja sõbralik. „Kokkuhoidmine ja meeskonnatöö on väga olulised, alati tunned, et sind pole kõrvale heidetud, oled hoitud. Kui on mingi mure, saad rääkida, julged rääkida.”
„Me kõik tunnemegi, et see on nagu teine pere. Ma ei pea ütlema mida teha, poolelt sõnalt haaravad naised kõike. Aastate jooksul on see välja kujunenud, igaühel on oma n-ö rida,” tunnistab Laidi.
Tema sõnul on see nende kollektiivide võlu, kes on aastaid koos töötanud. „Meie helitehnik Ringo Saar on samamoodi kümme aastat siin majas töötanud,” lisab Laidi.
„Paljud küsivad, kuidas on üldse võimalik sellise töökoormuse juures nii väikese personaliga hakkama saada. Kõige selle juures on meie palk tegelikult väga niru,” tunnistab kultuurikeskuse juhataja.
Ja siis meenub Laidile krooniaeg. „Minu palk oli 4000 krooni, kui Mati Kepp tuli linnapeaks ning ütles, et nüüd tõstame palkasid. Minu palk tõusis 8000 kroonini. Kujutad ette, palgapäeval said 4000 krooni ja järgmisel 8000 krooni. See oli hea tunne.”
Mustvee kultuurikeskuse rahvakultuuri spetsialist Diana Siirak ütleb, et tema jaoks on linna päevad kõige meeldejäävam üritus aastas. „Aga meil on ka muid toredaid üritusi. Mullu näiteks oli maakonna tantsupidu, Peipsi folk, promenaadikontsert ja palju muud. Viimastel aastatel on Peipsi folk seotud Sisevete festivaliga Peipsi järvel, varem oli eraldi üritus.”
Kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina täiendab, et Diana Siirak veab valla laste laulukonkurssi Peipsi ööbik. „Diana on multitalent – mängib klaverit ja kitarri, laulab, juhendab laste laulustuudiot ning kõik meie maja kaunid reklaamid valmivad Diana käe all.”
LISALUGU
Kuidas sündis Mustvee kultuurikeskus
Praegune hoone ehitati aastatel 1957-1961. Tollaegne Jõgeva rajooni kultuuriosakonna juht Vambola Asper hakkas ehitama agro-zoo propaganda hooneid Jõgevale, Põltsamaale ja ka Mustveesse. Jõgeva rajoon oli ju hästi põllumajandusmeelne.
Mustvee kultuurimaja avati 1961. aasta 11. veebruaril. Esinesid kohalikud tantsijad, lauljad, segakoor, külalised, puhkpilliorkester.
Kohal oli ka Tallinnfilmi võttegrupp, kes jäädvustas Mustvee väga tähtsa sündmuse filmilindile. Hiljem näidati kultuurimaja avakontserti „Eesti ringvaates“.
Mustvee raamatud
Laidi Zalekešina ja Anu Otsa eestvedamisel on välja antud juba viis Mustvee raamatut.
„Meie Mustvee” 2012
„Ühe Mustvee silla kolm lugu” 1900-2015, 2015
„Mustvee raamatukogu aja lugu” 1901-2016, 2016
„Mustvee linna aja lugu pildis“ 1906 – 2018, 2018
„Meie Mustvee. Nõukaajast tänapäeva” 1941-1991, 2021
Mustvee puhkpilliorkester on praegu pausil
Mustvee pasunakoor alustas oma tegevust 1874. aastal. Tolleaegsed pillikoorid said alguse vennastekogudusest, nõnda ka Mustvees.
Mustvees asutati luteriusu kogudus 1873 ja kogudusel oli vaja muusikamehi, sest puudus kirik ja orel. Nii organiseeriti väike pasunakoor. Üks agaramaid asutajaid oli tisler Juhan Murdenkov, kes oli ka üks esimesi pasunakoori juhte. Pillimehed oli ärisellid, keda rikkamad ärimehed enda teenistusse palkasid.
1939. aastal alustas Mustvee puhkpilliorkestris Valter Jaanus August Lumingu käe all. Kui Luming Siberisse viidi ja järgmine orkestrijuht loobus, võttis Valter Jaanus 1947. aastal orkestri juhtimise enda peale.
Pärast Valter Jaanuse lahkumist 2017. aastal on tulnud tõdeda, et orkestri põhituumik on vanaks jäänud, noori peale ei tule. Paljud on mänginud orkestris 50 ja rohkem aastat. 2019. aasta märtsis tähistati orkestri 145. juubelit. Praegu on orketer pausil.
