Mobiilses seenioritöös läheb põhitähelepanu maapiirkondadele
- Helve Laasik
- Apr 21, 2025
- 5 min read
Updated: Apr 30, 2025
22.04.2025, 16:58
Kui palju on meil noori inimesi, kes õunamoosi teha oskaks? Mullusügisene õunauputus vajas lisaks keldrile ka purki pistmist. Miks ka mitte moosina.
Mullu 24. septembril võttis Jõgeva valla mobiilse seenioritöö eestvedaja Leina Kreek õunad, purgid ja kaaned, viinamarjad ning apelsini maitseaine ja läks Sadala noortetuppa.Õunad tõid kaasa ka noorsootöötaja Janly-Ly Reidolf, eakate Torma Hõbedane aktiivsuse hoidja Aino Lüütsepp. Sadala poolt oli töövahendeid. Õunamoosi keetmine toimus koostöös kahe osapoole vahel, Sadala noortetoas oli kõik vajalik olemas. „Eesmärk oli kutsuda seekord just eakad noorte juurde. Jagasime omavahel erinevate põlvkondande tarkusi õunte koorimisel, keetmisel ja purkide jahutamise kohta. Päev läks korda, valmis sai paras kogus head moosi ja noored nägid, et moosikeetmine polegi suur vaev,” räägib Leina Kreek. Mobiilses seenioritöös tuleb Leinal kõik ise leida, sest raha midagi osta projektis ette nähtud pole.
Leina Kreek ütleb, et tema püüab võimalusel tuua kodust välja need eakad, kes muidu ei tule. „Aga ega kodust välja toomine ole käekõrval toomine, vaid see käib ikkagi tegevuste kaudu. Kui käisin erinevates piirkondades inimestega kohtumas, siis mulle öeldi pärast, et meil oli kaks uut inimest kohal. Kui kutsutakse uusi külalisi esinema, siis tulevad need inimesed välja, muidu nad ei tule,” teab Leina.
Jõgeva valla arenduse peaspetsialist Erki Teder räägib mobiilse seenioritöö projekti saamisloost nõnda: „Meil on üks suur europrojekt, mille raames rajame mänguväljakuid nelja asulasse üle valla, need on väiksed kohad Saduküla, Sadala, Jõgeva alevik ja Siimusti, samuti rekonstrueerime Palamuse kooli staadioni.
Projekt on aga niimoodi vahvalt üles ehitatud, et seal pidi olema ka nii-öelda pehme pool, ei saanud ainult investeeringuraha küsida, siis me jõudsime vallamajas omakeskis arutades selleni, et võiksid olla mänguväljakud, nendel oleks ka kasutust rohkem. Jõudsime ka noorsootööni, et võiks olla noorsootöö arendamise projekt. Sealt jõudsime mobiilse noorsootööni ehk noorsootööd tehakse ka tänaval. See on väljaspool noortekeskuste tööaega ja -ruumi. Mõte oli ka eakate ja noorte kokkuviimine, aitamaks nende vaba aega mõttekalt ja sihipäraselt sisustada. Sealt tuligi idee selle projekti jaoks, eesmärk oli vallas juurutada nii mobiilset noorsootööd kui ka mobiilset seeniortööd ja püüda neid valdkondi omavahel integreerida, et noorsootöö ja seeniortöö puutuksid kokku, st ideaalis eakad ja noored puutuksid kokku samas ruumis olles,” tutvustab Erki Teder.
Digioskused vanemaealistele
Tema sõnul püüavad noored ja vanad leida erinevaid koostöövorme. Sadalas koos moosikeetmisest oli kindlasti kasu mõlemal osapoolel. Mullu kevadel võitsid loometalgud Jõgevamaa gümnaasiumi noored projektiga Munalt Kanale ehk siis noored hakkasid vanemaealisi aitama digiasjades. Õpetatakse lihtsaid asju alates nutitelefoni kasutamisest, sõnumite saatmisest, fotode tegemisest, sotsiaalmeedia kasutamisest. Noored salvestasid videod, mida vanemaealised saavad vaadata ja õppida selle järgi.
„Hiljuti saime mobiilset noorsootööd tegevate noortejuhtidega kokku, nad tunnistasid, et teema on huvitavalt käima läinud, vanemaealistel on huvi nii suur, et nad ei jõua kõigile palvetele vastata. See on perspektiivikas töö, püüame nüüd oma projektiga seda ühendada, et aidata ruume leida ja digiteemat rohkem sisse tuua. Et noored ei jääks üksi, et väärt algatus ei katkeks. Vanemaealistega on vaja aega, lihtsas keeles hästi lihtsalt ette näidata, et nad ise proovivad ka kaasa teha. Noortel peab olema soovi, soodumust ja kannatlikkust vanemaealistega tegeleda,” tunnistab Erki.
Leina Kreek märgib, et Sadala noortetoas sai selgeks, et on vajadus uuesti kokku saada ja jagada teadmisi nutitelefoni kasutamise kohta. „Paraku, kui on aega ja võimalusi vanemaealistel, siis on noored haridust omandamas.
Digimaailmaga tuttavaks saamist ehk elukestvat õpet olen teinud aastaid, küll ühe või paari kaupa vanemaealistele (70-80 aastased), sest ei ole võimalust rühma kokku kutsuda. Täna on juba nii, et mulle helistatakse ja siis õpime samm sammu haaval. On olnud ka olukordi, kus õpime videokõne teel,” lisab ta.
Võimlemine huvitaks
Mobiilne seeniortööga on Leina Kreek praegu rohkem maapiirkondadega tegelenud, ta on kõik piirkonnad läbi käinud, kus seltsid on ja paljusid inimesi tunneb nimepidi. Leina püüab ärgitada inimesi üksteise sündmustest osa võtma ja ergutada infoliikumist, suhelda otse. „Kui näiteks Pille Tutt korraldab Sadalas ürituse, siis Torma saab nagunii sealt juba otse kuulutuste kaudu osa, mina jagan teavet ka Laiuse inimestele. Lisaks Laiuse vanemaealistele jagan infot ka Palamuse eakatele ning tuttavatele. Kui Sadala rahvamajas käis külas mälutreener, oli huvilisi kohal igast valla otsast.
Vanemaealised on päeval kodus, tean, mis neid kokku tooks, see on võimlemine või jooga moodi liigutamine. Kohalike keskuste, rahva- või seltsimajade üürihinnad on kopsakad. Miks? Minu ettepanek on oma valla inimestele tegevuste läbiviimisel tasuta ruumide andmine. Hoiame ju oma inimesi,” ütleb Leina Kreek.
Ta lisab, et võtab nüüd Saduküla rohkem tähelepanu keskpunkti. „Olen Eha Niglase abiga sealset olukorda uurinud, aga Kaarina Kaareperega pole veel rääkinud. Küllap jõuan ka tema juurde. Eks see on pigem selline natukene nagu läbi tutvuste asjade ajamine ja suunamine, küsimine ja pakkumine. Olen niimoodi saanud palju huvitavaid mõtteid, kui olen erinevate inimestega suhelnud ja koos midagi teinud.”
Jõgeval vanemaealisi elanikest neljandik
Suur tööpõld on Jõgeva linn. Jõgeval on vanemaealisi u 25 protsenti elanikest, mis on ikka Eesti mõttes ülemises otsas eakate osakaaluga elanikkonnast. Seenioritöö tähtsuse väsimatu rõhutaja ja esiletõstja Mai Treial veab ka Arukate Akadeemiat. Aga linna seenioritöö peaks saama sujuvamalt käima, inimestel on ka väga suur ootus, teab Erki Teder.
Jõgeva valla eakate nõukoda käis alles hiljuti koos, loodetavasti nad hakkavad nüüd aktiivsemalt toimetama.
Kui minna puuetega inimeste üritusele, siis puuetega inimestel on ka alati väga hingel kõik ligipääsetavuse teemad. Nad on natuke kibestunud ja pettunud, sest juba nii palju aastaid on nad rääkinud kõrgetest tänavaservadest, aukudest kõnniteedes, pinkide ja avalike tualettide vähesusest, kaldteede puudumisest. Kõiki nende jaoks vajalikku lisandub avalikku ruumi aeglaselt, Jõgeval on ikkagi jätkuvalt hooneid, kuhu liikumispuudega inimene ei pääse. Ka puuetega inimeste koja kontori ees on kõrge trepp.
Jõgeva valla kultuurinõunik Heli Malm ütleb, et paraku on paljud probleemid pikaajalised ja neid ei õnnestu ühe aastaga niimoodi lahendada, et kõik oleksid rahul. Heli Malm näeb probleemina järjepidevuse puudumist, sest tööülesandeid ei anta üksteiselt edasi kui keegi ära läheb ja asemele tulijat teema üldse ei kõneta, või pole ta eelnevalt tehtuga kursis.
Erki Teder on püüdnud vedada Jõgeva linna asumiseltsi teemat. „Eelmistel linna päevadel tahtsime ka rohkem asumiseltsi teemat lähemalt vaadata. Korraldasime küsitluse. Paraku sellega ei ole väga hästi, sest pigem meil ei õnnestunud eriti midagi uut teada saada. Lahterdasime vastuseid probleemide järgi, aga ikkagi jäid kandvaks lõppkokkuvõttes pigem niisugused igapäevased asjad nagu tänavaaugud, pinkide vähesus ja muud taolised asjad. Saime sealt ka teada, mis on hästi, seda oli ka omajagu.”
Mobiilse noorsoo- ja seenioritöö projekt on nüüd juba varsti aasta kestnud, mullu mais alustati, ja ta kestab veel aasta kuni 2026 aprilli lõpuni.
Erki Teder Ja Heli Malm on mõlemad seda meelt, et kui see europrojekt järgmise aasta kevadel lõpeb, peaks jääma tööle inimene, kes koordineerib vallas seenioritööd. Sama peaks olema noorsootöötajatega, kas siis keegi neist võtakski mobiilse noorsootöö endale õlule või leitakse muu lahendus, põhiline on, et kahe aasta jooksul tehtu ei katkeks päevapealt, vaid tagatud oleks järjepidevus.
