„Leiame alati, mida teha”

04.05.2025, 20:16

Iga kord, kui Kääpal talgud, pakutakse ka talgusuppi. Foto: Annika Oras

Kääpal leitakse alati, mida talgute ajal korrastada. Samuti kaasatakse lasteaialapsed, et juba koolieelikutel oleks selge: prügi maha ei loobita.

Kääpal peeti laupäeval heakorratalguid. Talgujuht Annika Oras ütleb, et Kääpal riisuti, põletati risu, istutati lilli ning pandi uuesti üles raamatukapp. „Raamatukapp on meil aastaid juba olnud, talveks tõstame ta sooja ning kevadel võtame uuesti välja,” tõdeb Annika Oras.

Kääpa raamatukapist saavad soovijad meelepärast lugemisvara. Samuti võib sellesse kappi panna need raamatud, mis läbi loetud ja millest ollakse nõus loobuma. Nii saavad ka teised lugeda. Ja talgupäeval juba saadetigi väike ports raamatuid kappi.

Kääpa talgutel osales 11 inimest. Pildile kõik korraga ei mahtunudki, sest osa pidi varem lahkuma. Samuti korjasid osad talgulised eemal teeääri puhtaks.

Kääpa talgulised on osalenud ka sügisel maailmakoristuspäeval. Enamasti korjatakse siis suitsukonisid kokku. Kääpa külas Annika Orase sõnul enam palju koristada polegi, sihikule on võetud erinevad piirkonnad kuni Jõhvi-Tartu teeni. Tee ääred on läbi jalutatud ning leitu kokku korjatud. Samuti on võsast välja toodud sinna jäetud vanu rehve. „Oleme Torma prügilasse igasugust kraami viinu,” lisab Annika.

Talgud tulevad kindlasti ka järgmisel aastal, lubab Annika Oras. „Leiame alati, mida teha,” tunnistab ta. Külla jäätmejaama kõrvale on tehtud talgutega kompostikast, mida usinalt täidetakse.

Alati osaleb talgutel ka kohalik lasteaed, mitte küll samal päeval täiskasvanute talgutega, vaid mõned päevad varem või hiljem. Enamasti korjavad Kääpa lasteaialapsed juba maast madalast talgute ajal prügi.

Iga kord, kui Kääpal talgud, pakutakse ka talgusppi. Nii ka tänavu. Supp maitses hea.

Õlemuuseumis lugemispesa

Raamatuaasta raames kutsus Laiusel tegutsev õlemuuseum pered nautima toredaid ettelugemisi lasteraamatutest. Iga laps, kes tõi kaasa oma lemmikraamatu, sai muuseumilt sooja kakaod vahukommidega ja maitsvaid küpsiseid, et lugemishetk oleks veelgi mõnusam. Lastel oli ka päris palju vabadust lugemise vahepeal võimelda või hoopis ringi vaadata.

Õlemuuseumis oli väga mõnus lugemispesa, lapsed jäid päris kauaks paigale. Foto: Leina Kreek

Õlemuuseumi perenaine Leina Kreek räägib, et lapsed jäid paigale päris kauaks ja ära ei tahetud sugugi minna. „Meil oli täiesti vaba olemine,” ütleb õlemuuseumi perenaine.

Külas oli ka Jõgeva linna raamatukogu töötaja Piret Kiisler. Tema tõi kaasa oma lapsepõlve raamatuid ja ka värskelt ilmunud lasteraamatuid.

Lisaks kohalikele lastele tulid õlemuuseumisse ka kaugemale kolinud inimesed. Samuti tuli naaberkülast pealinna kolinud pere oma lapsega lugema ning talgutest osa võtma. Kohal käis kaheksa last. Kes oli neli tundi, kes tunnikese.

Vanematel oli hea võimalus õlemuuseumi kodukohvikus aega veeta. „Meid ei olnud palju, aga uksed olid avatud, ning uudistajaid oli päris palju. Kes sattus juhuslikult, kes tuli poodi ja nägi, et õlemuuseum on avatud, astus sisse. Nõnda sattus muuseumisse üks mootorrattaklubi, kes kevadist väljasõitu tegi. Nad olid meeldivalt üllatunud. Uudistama tuli ka üks Ulvist pärit pere,” räägib Leina Kreek. Täiskasvanuid oli kokku läbi käimas, kuulamas ja uudistamas ning avastamas 17. Leina Kreek sai talgupäevast uusi huvitavaid mõtteid, mida veel õlemuuseumis tulevikus teha võiks. „Alati ei peagi talgupäeva ootama.”

Õlemuuseumi perenaine sai ka ühe huvitava ütlemise teada. „Öeldakse küll, et sul on terav keel. Aga kuulsin, kuidas lapsed lugesid ühest raamatust, et sul keel sügeleb. Üks kohalik laps ütles selle peale, et tema vanaema ütleb talle alati nii, kui ta väga rääkida tahab.”

Ajalooseltsil juba kolmas talgupäev

Adavere mõisa kalmistu heakorratalgutel korrastati kalmistut, kuhu on maetud Adavere mõisnikud Vietinghoffid ja Stackelbergid.

„Tegemist oli n-ö koostöötalgutega, mida Põltsamaa Ajalooselts korraldas koos Adavere Mõisa Seltsiga. Peamine ülesanne oli puhastada kalmistu ala võsast, mis oli sinna viimastel aastatel kasvanud. Lisaks koristasime kalmistu alalt paar maha langenud puud. Kokku oli meid osalemas 17 inimest. Tööd said tehtud umbes paari tunniga. Pärast seda kostitas Adavere Mõisa Seltsi perenaine Evi Rohtla meid enda tehtud leiva ja plaadikoogiga,” räägib ajalooseltsi juhatuse liige Raivo Suni.

Tema sõnul andsid talgulised koos ajaloolase ja Põltsamaa Ajalooseltsi liikme Robert Treufeldtiga ka väikese ülevaate kalmistu ajaloost. Tegemist on selles mõttes põneva kalmistuga, et sinna on teadaolevalt maetud 18 inimest. Kalmistu kohta on olemas 1880ndatest mõisa plaan, mis lubab identifitseerida nimeliselt 12 hauda (haudadel endil hauatähised puuduvad. Umbes pooltel haudadel on säilinud rauast ristid. Kalmistu kohta saab lähemalt lugeda ka Vikipeediast. Artiklit on Raivo Suni koos Robert Treufeldtiga jõudumööda täiendanud.

Ajalooselts soovib ühel hetkel paigaldada kalmistu juurde ka infotahvli, et külastajail oleks parem arusaamine paigast. „See oli meile tänavu juba kolmas talgupäev. Eelmistel talgutel korrastasime koostöös Põltsamaa Lions klubiga Karl August Hermanni sünnikoha ja koos PÜGi õpetajate ja ajaloosõpradega Põltsamaa saksa kalmistu,” lisab Raivo Suni.

Teeme ära talgupäeva kodulehe andmetel peeti Jõgevamaal kokku 44 talgut, osales 699 talgulist.

Adaveres oli tegemist koostöötalgutega, Põltsamaa Ajalooselts tuli appi Adavere Mõisa Seltsile. Foto: Raivo Suni

---