Läti annab Eestile enam kui kahekordselt silmad ette

Helve Laasik
Aug 4
5 min read

4.8.2026, 17:10

Roheliste Rööbaste Mustvee-Avinurme matkaraja avasid Põrnikaklubi mehed Fotod: Helar Laasik

Kui Eestis on Roheliste Rööbaste kilomeetreid kokku 189, siis Lätis juba 500.

Rohelised Rööpad on matkarajad, mis kulgevad endistel kitsarööpmelise raudtee trassidel läbi maaliliste maastike ja metsade. Rohelised Rööpad sobivad jalgrattasõiduks, matkamiseks, ratsutamiseks ja talvel suusatamiseks ning koerarakendi või saaniga sõitmiseks.

Roheliste Rööbaste trassid Eestis ja Lätis Allikas: Interreg Estonia-Latvia

Äsja avatud Avinurme-Mustvee 16 kilomeetri pikkuse trassi Eesti poolne koordinaator Mustvee vallavalitsuse arendusspetsialist Piret Kaur ütles, et Avinurme-Mustvee osa projektist algas 2023. aasta oktoobris ja lõpeb tänavu septembris. „Selles mõttes on väga hea, saame tähistada ilusat ümmargust tähtpäeva (100 aastat Mustvee-Sonda raudteelõigu töölehakkamisest – toim),” tunnistas Piret Kaur.

Mustvee vallavalitsuse arendusspetsialist Piret Kaur ütles, et nemad on üks Roheliste Rööbaste projekti partner

Tema sõnul on Mustvee vallavalitsus üks Roheliste Rööbaste projekti partner, partnereid on kokku 12. Kuus on Lätist, viis Eestist, juhtpartneriks Läti Roheliste Teede Ühing.

„Väga suur rõhk on ligipääsetavusel, et võimalikult paljud inimesed saaksid nendel matkateedel osaleda või kui on mingid atraktsioonid, et samamoodi need oleksid ligipääsetavad, mis siis tähendab, et on palju mõeldud kaldteedele, tõstukitele, et nii lastega pered kui ka liikumispuudega inimesed saaksid neid matkaradasid kasutada.”

Avinurme muuseumirong sai uue vaguni, kus 40 istekohta, katus pea kohal ja tõstuk

Avinurme muuseumirongil on reisijatele mõeldud platvormvagunis parandatud istumiskohti. Avinurme muuseumirongile on lisatud teine vagun, millel on katus peal, seal on mugavad istmed 40 inimesele, on mehhaaniline tõstuk, et vagunisse pääseks ka ratastooliga. Maksumus oli u 25 000 eurot, umbes pool sellest tuli programmi rahast.

„Oleme teinud koostööd Avijõe seltsiga. Avinurme muuseumirong on ainulaadne Eestis, tegelikult on see suur väärtus ja annab väga suure lisandväärtuse matkateele,” tõdes Piret Kaur.

Tema sõnul sai Mõisaküla sama projekti abiga majutusrongi ja teenust juba pakutakse, tegemist on väga huvitava lahendusega. „Seal on kupeevagunid, kus on võimalik ööbida, olemas on ka köök, pesemisvõimalused.”

Infotahvli avamine Piilsi jaama juures Foto: Piret Haav

Infotahvlid on Mustvee sadamas, Piilsis ja Avinurmes. Mustvee sadamast algabki matkatee, seal on nullpunkt. „Sellepärast ongi matkatee tegelikult mitte 16, vaid 17 kilomeetrit pikk, sest Mustvee sadamasse viis ju ka kitsarööpmelise raudtee harutee. Kuni Avinurmeni välja on iga kilomeetri järel postid pandud. Need postid on vanad raudteeliiprid, meie hea koostööpartner Eero Strauss on need korraldanud. Tähised postidel näitavad, kus oleme. Infotahvlitel kajastame piirkonna ajalugu, kuidas mõjutas piirkonna elu üldse, see on teemade kaupa välja toodud iga kilomeetriposti juures on siis ka väike infokild ajaloost.

Infotahvel Avinurme muuseumirongi peatuskoha lähedal

Programmi raames andsime välja kaardi, see on Avinurme - Mustvee matka- ja jalgrattatee, kus on siis ühel pool terve trass ära näidatud, on ka lähemal olevad vaatamisväärsused ära märgitud, kus saab süüa-juua, kõik selline turismiinfo. Ja teisel pool on Avinurme väike kaart, et kus on lähemalt välja toodud, kus midagi asub ja siis ka Mustvee kohta selline ülevaatlik kaart, kuidas leida üles midagi, mis seal on vaatamisväärset.

Tegemisel on ka audiogiid, see tuleb kolmes keeles. QR-koodiga saab kätte kaardi, kus Mustvee –Avinurme matkarada.”

Projekti kaasrahastab Interreg Eesti – Läti programm ning kogu projekti toetussumma on 943 976 eurot. Mustvee vallavalitsusele eraldatud eelarve on u 50 000 ja selle projekti toetus on 80 protsenti, nii et vald sai sellest programmist toetust ligikaudu 40 000 eurot.

Lätis alustati 12 aastat tagasi

Läti koostööpartner Janis Sijats ütles, et Läti investeeringud on saanud teoks tänu Eestile, sest projektis nõuti kahe riigi koostööd.

Tema sõnul oli kitsarööpmelise raudtee töö lõppedes kogu Euroopas tuhandeid kilomeetreid raudteetamme, kus enam kaupu ega reisijaid ei veetud. Aastast 2014 on Lätis püütud neid n-ö kasutuid teid kasutusse tagasi tuua, tehes neist matkateid, kergliiklusteid ja suusaradasid või koerarakendiga sõitmise radasid.

Ka Lätis ei teki peale Rail Baltica enam raudteid juurde, vaid koguaeg jääb raudseid rööpaid vähemaks. Lätis on praegu olemas veel ka neid raudteid, kus rööpad samuti alles. „Oligi vaja mõelda, kuidas niisuguseid teid uuesti kasutusele võtta,” tunnistas Janis Sijats.

Läti koostööpartner Janis Sijats (paremal) ja Eero Strauss Avinurme raudteejama juures

Roheliste Rööbaste rajad on ka Lätis mõeldud jalgarattaga sõitmiseks või jalgsi käimiseks või ratsutamiseks või talvel ka suusatamiseks, saanisõiduks ning koerarakendiga sõitmiseks.

Kuid oli ka selliseid teejuppe, kus kohalikud elanikud olid harjunud autoga koju sõitma. Nende teedega on tehtud kompromisse. Mõnel puhul saab autodega liikumist piirata, aga mõnel puhul mitte. Need kohad on tähistatud, kus kohalikud võivad autodega sõita. Mõnes kohas on isegi hea, et seal autodega sõidetakse, sest siis ei pea nii tihti niitma, autod hoiavad tee sõidetava.

On ka teelõike, mille ette on pandud tõkkepuud ning võtmed on antud kohalike kätte. Nad avavad ja sulgevad ise tõkkepuud.

Lätis alustati kõigepealt nende kohalike kogukondade leidmisest, kes olid ise huvitatud kitsarööpmelise raudtee trasside kasutuselevõtmisest. Alustati vanade raudteetammide puhastamisest võsast, et saada jalgrattaga kiiresti lähimasse linna.

Esimene Leader projekt tõi 10 000 eurot, millega puhastati raudteetammi osa ning pandi üles matkaraja sildid. „See andis meile kogemuse ja teadmised, kuidas üht vana raudteetammi saaks paremini kasutusele võtta,” ütles Janis Sijats. Tema sõnul aitas loodus õnneks kaasa, sest linna lähedal seitsme kilomeetri kaugusel oli järv ja kui tee sai korda, hakati linnast järve äärde ujuma sõitma.

Probleeme on tekitanud vanad raudteesillad. Nende kordategemiseks on vaja rohkem raha. Limbaži lähedal näiteks tõsteti vana raudteesilda kõrgemale, et kõik autod kaubakoormatega silla alt läbi mahuksid.

Võtke vallavanem kaasa

Kui minna kohalikku omavalitsusse jutuga, et hakkame silda renoveerima, nõutakse projekte, kooskõlastusi ja lubasid. Kui minna jutuga, et teeme ülekäigu korda, on suhtumine teine ning saab tunduvalt kiiremini edasi liikuda. Samuti soovitas Janis Sijats, et kui lähete välisriiki tutvuma kitsarööpmelise raudtee trassi kasutamisega, võtke kaasa ka vallavanem, siis saab ta näha, mis kõik on ära tehtud ning hiljem pole probleemi tõestamisega, miks projekti tehakse.

Nendes piirkondades, kus vanad raudteetammid läksid läbi riigimetsa, on koostöös kohaliku omavalitsusega investeerinud sildade renoveerimisse ka riigimetsade majandaja. Kui riigimetsast on niisuguses kohas vaja puitu välja vedada, saavad metsaveoautode juhid tõkkepuude võtmed enda kätte ja avavad ning sulgevad tõkkepuud ise samuti nagu kohalikud elanikudki.

Kui minna jutuga, et teeme ülekäigu korda, on suhtumine teine ning saab tunduvalt kiiremini edasi liikuda.

Ka eramaaomanikud on Lätis Roheliste Rööbaste projekti hästi suhtunud. Kui kohalik omavalitsus suudab tee puhtana hoida ning suvel paar korda niita, siis eramaaomanikud takistusi teinud ei ole.

Läti on otsinud raha ka mujalt kui Interregi programm. Alustati Leaderi projektiga, rahastust on saadud ka mitmest teisest programmist.

Endises raudteejaamas on nüüd spaa

Lätis on hästi läinud ka mahajäetud raudteejaamadega, sest üle poole nendest on korda tehtud. Enamasti on need majad eraomanike käes, mõned ka kohalike omavalitsuste hallata. Nendes majades on kohvikuid, spaa, muuseumid. Üks omanik on jätnud esimese korruse selliseks, nagu see jaama ajal oli, inimesed saavad vaadata, kuidas jaam tollel ajal välja nägi.

Kus on säilinud rööpad, seal saab sõita dresiinidega ühest kohast teise.

Läti erinevaid objekte on tunnustatud kõrgete auhindadega nii kodumaal kui ka Euroopa Liidus.

Samuti turundatakse Rohelisi Rööpaid, külastades mitmeid Euroopas tuntud turismimesse. „Turundus on väga oluline,” märkis Janis Sijats. Teine oluline asi on tema sõnul statistika. Külastajate loendurid on vajalikud. Rahastaja soovib teada, kui palju radasid kasutatakse. Sijats tõi näide ühest sillast, kus tavapäeval käis üle 68 külastajat, aga tipp-päeval 1300.

Ka on olemas kaardid, kust saab näha, kuidas kulgeb praegu töötav raudtee ning millistes kohtades saab matkarajalt rongi istuda.

On olemas rajad, mis mõeldud vaegnägijatele. Mõningatele radadele panid lätlased ka asfaldi, et seal saaks sõita rulluiskudega.

Internetist on näha kõikvõimalikud kaardid, mida saab enne reisi välja printida ning kaasa võtta vastavalt huvilise vajadusele. Head internetiühendust siiski igal pool vanadel raudteetammidel olla ei pruugi. Koostööd tehakse turismifirmadega ning kohalike ettevõtjatega, kes saavad raja lähedal oma teenuseid ja tooteid pakkuda.

Mureks on lõunanaabritele seegi, et projekti lõpptähtaeg saabub peagi, töö on tehtud, kuid pärast tuleb kõike seda ka üleval pidada ning korras hoida.