Kuidas arendada turismi paigas, mille elanikud pole oma juurte üle uhked

2.6.2026, 14:11

Kuremaa lossis peetud turismiettevõtjate ja kogukondade nõupidamisel arutati võimaluste üle pöörata turismile rohkem tähelepanu Foto: Helve Laasik

Üle poolte Jõgeva valla korraldatud küsitlusele vastanutest, kes muide on kohalikud, pidasid Jõgeva mainet halvaks või kesiseks. Kaks kolmandikku aga ei soovitaks Jõgeva valla külastamist töökaaslasele või sõbrale.

Kuremaa lossis peetud turismiettevõtjate ja kogukondade nõupidamisel arutati võimaluste üle pöörata turismile rohkem tähelepanu ja kaaluti edasisi tegevussuundi.

„Selleks, et edasi minna, on vaja teada, kus me praegu oleme. Sellepärast oli Jõgeva valla kodulehel väljas küsitlus nii vallaelanikele kui ka külastajatele, kuidas nemad näevad Jõgeva valda. Teine küsitlus oli suunitlusega turismiettevõtjatele, sest turismiettevõtjatelt on tulnud tõuge, et vald peab turismiteemaga tõsisemalt toimetama,” alustas oma ettekannet abivallavanem Kristi Klaos. Ta ütles, et kahjuks oli turismiettevõtjate osalus tagasihoidlik, aga saadud vastused annavad siiski ülevaate.

Hinnang praegusele olukorrale

Teemaks on olnud seegi, mis on valla visuaal ja identiteet ja kas on vaja oma logo ning tunnuslauset. „Jõgeva valla logo on lumehelbeke, mis on ka vapil ja on kasutusel aastast 2022. Lisaks valla logole, mis on ametlikult kasutuses, on otsitud ka valla tunnuslauset ja aastal 2022 oli konkurss, kus valiti välja lause: Vooremaa kutsub ja seob. Seda on mõnedel bussijaamadel ja bussidel näha, millegi tõttu on see jäänud rohkem kuhugi sahtlisse. Praegu võib-olla on mõttekoht, kas sellega tahetakse arvatada või kas üldse praegu on oluline sellele mõelda.

Tänavu 8. – 22. maini viisime läbi elanike ja külastajate ning ettevõtjate seas laiapõhjalise küsitluse. Küsitluse fookus oli Jõgena vald kui elu- , puhke- ja reisisihtkoht ja kuidas seda nähakse, milline on hinnang praegusele olukorrale. Kokku oli 141 vastajat, hea olnuks, kui neid olnuks rohkem. Vastajaist 114 olid kohalikud elanikud, enamik keskealised, noori oli küllalt vähe, suur osa olid naised (75 protsenti) ja väljastpoolt Jõgeva valdaja oli vastajaid nii Tallinnast, Otepäält, Mustveest, Väike-Maarjast, Põltsamaalt, Haapsalust.

Mõned nopped: praegu olen küll Tartus, aga sügisel tahaks Jõgevale kolida. Ja osad vastajad olid ise mujal, kuid osa perest Jõgeval.

Millisena teatakse Jõgeval valda kui külastus- ja elukeskkonda, mis on see infokanal, mille kaudu Jõgeva üldse nendeni on jõudnud? Enamik olid kohalikud, seega isiklik kogemus. Teiseks soovitused tuttavatelt, sõpradelt, sotsiaalmeediast leitakse Jõgeva kohta infot ja väikese mõjuna toodi turismimessid, trükised, ajalehed - ajakirjad.

Mida Jõgeva vallas hinnatakse külastus- ja elukeskkonnana? Toodi välja huvitavad vaatamisväärsused, piisav ja kergesti leitav info, põnevad sündmused, sõprade, tuttavate soovitused, head söögikohad, kvaliteetne majutus, võimalused aktiivseks puhkuseks. Vähem oluliseks peeti õpitubasid ja ühistranspordi teemat.

Selgelt joonistavad välja tõmbekeskused, nendeks on Kuremaa, Palamuse, Kassinurme, Endla looduskaitseala, Laiuse.

Milliseid kohti Jõgeva vallas külastatakse? Selgelt joonistavad välja tõmbekeskused, nendeks on Kuremaa, Palamuse, Kassinurme, Endla looduskaitseala, Laiuse. Mainitud olid ka Jõgeva linn, Siimusti, Torma.

Oli ka küsimus, kuidas reisitakse. Valdavalt pere ning kaaslastega. Küsitud oli, mis seostub Jõgeva vallaga. Et vastajate hulgas oli enamik kohalikke, siis toodi välja, et turvaline, soe, kindel, olen siin sündinud, kasvanud, tagasi tulnud kodulinna, loodus, tuntud inimesed Alo Mattiisen, Betti Alver, ilus Vooremaa, Paunvere laat.

Jõgeva on klassikaline Eesti väikelinn, linnas puuduvad normaalsed söögikohad, nädalavahetusel on linn surnud, suur kole kaubahall, linnal ei ole oma nägu, pargid täis joodikuid, vareste kraaksumine, keskväljak nõukaajast.

Nähtavuse poolelt toodi välja, et linnal oli kunagi väga uhke sünnipäevanädal, (ka tänavu oli väga uhke nädal – toim.), kooli ajal oli palju tegevusi ja linn oli aktiivsem. Toodi ka välja, et üritusele kohta ei leia kusagilt infot, liikuvaid reklaame on linnas vähe.

Millega Jõgevat seostatakse? Toodi välja külmapealinn, `Jõgeva kollane`, Betti Alver, Alo Mattiisen, Oskar Luts, Paunvere laat, hea rongiühendus, Kesk-Eesti, Vooremaa maastik, Endla raba, Kuremaa.

Samuti siis negatiivsema poolega pisut, et väike vaikne maakoht, aga loodus on ilus, pigem satutakse siia, mitte ei tulda.

Jõgeva maine. See oli küsimus, mida me natuke pelgasime ja põhjusega. Üle poolte tõi välja, et maine on kas halb või kesine, hinnati viie palli skaalal, millest siis üle poolte andsid ikkagi üks või kaks punkti. Õnneks juba kolmandik pidas normaalseks ja pea viiendik pidas Jõgeva mainet heaks või väga heaks.

Loomulikult on Jõgeval elada hea ja mugav, turvaline, rahulik, kõik on käe-jala juures. Kuid kui inimesed ise oma kodukohta ei väärtusta, siis on keeruline paika väljapoole kuvada.

Alati on oluline küsida, kas soovitaksid Jõgeva valla külastamist sõbrale või töökaaslasele. Kahjuks see tendents oli ka, et needsamad elanikud, kes meile enamuses vastasid, neist kaks kolmandikku ei soovitaks Jõgeva valla külastamist töökaaslasele või sõbrale,” võttis abivallavanem küsitluse kokku.

Turismivaldkonna ettevõtjate pilk

Turismitegija tunneb Jõgeva vallas puudust eelkõige majutusest, toitlustusest, turismi koordinaatorist, mille tõttu me ka üha aeglasemad oleme.

„Oli küllaltki tagasihoidlik vastamine. Olid vastajad, kes tegutsevad aktiivse puhkuse, muuseumi, majutuse, toitlustuse sündmuskorralduse valdkonnas. Nende kogemus oli kaks kuni 35 aastat.

Millised on Jõgeva valla turismi eelised ja puudused? Eelistena toodi välja, et on unikaalne loodus ja asukoht, rongiga ligipääsetav. Puudustena märgiti, et puudub turundus, meie võimalusi ei teata, ei tunta ja mainekujundus on ajale jalgu jäänud. Meil puudub Jõgeval ilus keskväljak, toitlustuskohti on vähe ja nad on lahti lühikest aega.

Meie võimalusi ei teata, ei tunta ja mainekujundus on ajale jalgu jäänud.

Mida võiks teha, et turismi saaks arendatud ja turundatud? Koostöö, selle kordineerimine, turismi koordinaator, tugevalt läbi mõeldud turundus, toetada neid, kes juba turundavad, eesmärgipüstitus ja siht, tähtis on Jõgeva tunnuslause, sotsiaalmeedia.

Millisena nähakse Jõgeva valla turismi aasta pärast? Külastatavus võiks olla suurenenud 10 protsenti, info peab rohkem liikuma.

Ja viie aasta pärast võiks olla päevalille- ja moonipõllud, mille pärast inimesed saaks tulla, ilus keskväljak, mugav olla, lisaks Paunvere laadale veel vähemalt kaks üleriigilist sündmust. Et oleks koht, kus saab süüa õhtuti ning üritustel käia, võiksime olla ka väljaspoole nähtavad.

Sai küsitud tunnustauseid, kas see on teema, millega edasi minna ja üle poole küsitlusele vastanutest leidsid, et brändi alla koondumine nende tegevust ei mõjuta. Tunnuslausetena pakuti: avasta, naudi ja jää kauemaks; avasta, koge naudi; Jõgeva vaese mehe Milano, puhas puutumata loodus; elu parim elu Jõgeval.”

Kuidas edasi?

On aeg mõelda, kuidas saaksime koos edasi minna. „Meil on tegelikult praegu Visit Jõgeva, mis iseenesest tänavu annab kogu maakonna infot Puhka Eestist üle tooduna. Kas see võiks olla see koht, kuhu alla me koonduks kogu Jõgeva vallaga? Või ongi selle häda, et Kuremaa, Palamuse, Endla, Kassinurme mõtlevad, et kuidagi Jõgeva kuvad jääb ikkagi kõlama kõige üle? Kes Jõgeva vallas hakkaks ülevallalist turismi turundamist koondama? Kas Kuremaa elamuskeskus? Me peame sellega tegelema, sest Jõgeva valla maine peab meie enda jaoks ka paremaks saama,” märkis abivallavanem.

Järgnes rühmatöö laudkonniti, sealt tulnud mõtteid loe lisaloost. Kristi Klaos tõdes lõpetuseks, et kõik mõtted võetakse kaasa, sügisel minnakse nendega edasi.

---

Lisalugu

---

Mõtteid töörühmades räägitust

Ärme otsi alati uut, paneme vana ümber uue, vana on ikkagi aluseks

Jõgeva linna kontekstis on oluline külma teema, aga see ei ole Jõgeva valla teema

Jõgevamaa muuseumid, kaasa arvatud Jõgeva valla muuseumid, on praegu kuidagi nähtamatud, välja arvatud Palamuse muuseum

Kõik toimetavad omapäi, puudub meeskonnatöö

Tuntud sihtkohad on olemas ja väga oluline on kaardistud, valla kaardi peal on vaatamiväärsused, väga tihti käiakse küsimas: palun andke kaarti, kuhu me suundume, mida me näeme

Ajalooline termin Põhja-Tartumaa tuli kõneks, seda peab hakkama kasutama

Turundamine käib ikka läbi valla, olulised üritused on Paunvere väljanäitus, Jõgevatreff

Jõgeva vallas on digiekraanid kindlasti oluline objekt, mis peaks olema

Turismivaldkonna spetsialist ei pea olema ametnik, ta peab olema südamega oma tööd tegev inimene

Olemasolevaid vaatamisväärsusi ei turundata üldse

Valla vaatamisväärsused on kirikud, vilgas arutelu tekkis selle üle, kuidas me nimetame Jõgeval olevat ristiga objekti – on ta siis kaunite kunstide kodu või kirik või kogukonnakeskus või veel midagi muud

Me ei osta Jõgeva pusa ja ei käi uhkelt sellega ringi

Tuleks lõpetada üle oma varju hüppamine, mitte elada paralleelmaailmas, uskuda ja loota, et Jõgeva linnast on võimalik teha Tartule konkurent

Peame välja tulema sellest, et oleme Tartu tagahoov või magamistuba

Meil tuleb selgelt öelda: Jõgeval on hea elada

Hea elukoht, hea töökoht ja hea külastuskoht, need kolm fookust peaksid üksteist toetama

Me tahame koguaeg, et meil oleks midagi, mis on mujal

Teeks Jõgeva linna korda, et saaksime öelda: oleme Eesti kõige puhtam linn

Kui viie aasta pärast meil kõigil silm särab, siis me räägiks naabrile ka, et tule Jõgevale, tule Jõgevamaale

Valla arengukavas peaks olema kindel koht kohaturundusel

Kohaturundus toob turismi, ettevõtluse arengu, valla rahakoti täituvuse, elanikkonda juurde, see on nagu lumepall, mis tõesti läheb ja läheb ja kasvab

Liituda Lõuna-Eesti DMO-ga, see raha valla mõistes ei ole nii suur, et selle võrgustikuga ei saaks liituda

Betti Alveri muuseumi asukoht on raudtee juures, miks mitte sellest teha valla kultuuri- ja turismiinfo punkt

Jätkata Jõgeva ringkäikude ja lugude õhtutega

Ringkäike teha üle valla ka teistes asulates põhimõttel tunne oma kodukohta

Me ei kasuta ära `Jõgeva kollast`, mis on siin aretatud

Mitte minna turismiga Lõuna-Eesti, vaid hoopis Kesk-Eesti piirkonda

Me peame töötama välja oma identiteedi

Tartu klient ei anna äraelatavat raha, meie klient tuleb Tallinnast või välismaalt

Meie kõige suurem häda on selles, et meil pole legende, kui legendi ei ole, siis tuleb see luua

Meil on väga ägedad kohad vallas, kuid Jõgeva valla keskusena vajab ülesupitamist

Giidituurid, ilusate kohtade teadvustamine, info liikumine, järjepidevus

Alustada tuleks sellest, et kirjeldada, mis meil üldse olemas on ehk alustades kartuliaretusest ja lõpetades Jõgevatreffiga

Me rääkisime 30 aastat tagasi täpselt sama juttu

Kuidagi ei tahaks muutuda Põltsamaaks, mitte sellepärast, et Põltsamaal midagi halvasti oleks, aga meil võiks olla teistmoodi

Jõgeva mõis väga halvas olukorras, äkki teeks korda?

---