Kui muutub tarbimine ja tarbimishoiakud, võivad kaduda ka traditsioonid
- Helve Laasik
- Apr 22, 2025
- 4 min read
Updated: Apr 25, 2025
22.04.2025, 12:25
Avinurme puiduaida ja Mustvee teemaja perenaine Eveli Tooming muretseb traditsiooni pärast. „Olen seda ennegi öelnud et kui muutub tarbimine ja tarbimishoiakud siis võivad kaduda ka traditsioonid. Meie puhul siis puutöö ja korvipunumine,” lisab ta.
Tooming loodab, et hullem võiks olla möödas, aga mingit alust tal seda väita küll ei ole. „Majanduskasvu kahjuks hetkel ei näe. Pigem puiduettevõtte koha peale nina veepeale hoidmist. Ja mitte allaandmist. Ma küll ei tea kas keegi puidusektorist praegu julgeb kiita, oleks ainult rõõm, kui keegi ei vaevle ellujäämise nimel. Turud on olnud väga kõikuvad, eriti Soome ja Rootsi ja kui need on meie peamised turud, siis on keeruline.”
„Ka meie majanduspoliitika paneb meid konkurentsi tingimustes väga karmidesse oludesse,” tunnistab Eveli Tooming.
Asjad alles hakkavad hulluks minema
Terviklikke kodusisustuse lahendusi pakkuva osaühingu Ratek Wood tegevjuht Rauna Korkmann ütleb, et meil siin alles hakkab asi hulluks minema. „Kui loed uudiseid, siis iga kolmas, neljas uudis on selline, et ka suuremad ettevõtted koondavad, lõpetavad tootmise, väiksematest ju keegi ei räägi, väiksemaid ilmselgelt on veel rohkem.”
Ratek Wood ekspordib praegu oma toodangust 85 – 90 protsenti, paar aastat tagasi 97 – 98 protsenti. „Oleme panustanud keerukamatele lahendustele ja eritellimustele. Meil on oma klientuur Soomes olemas, oleme proovinud seda mitte käest lasta nii palju, kui seda veel alles on, sest Soome turg on ka päris kõvasti kokku kuivanud.
Esimene madalseis oli siis, kui pandeemia ajal lükati kõik lukku. Siis umbes kaks kuud oli täielik vaikus. Inimesed said aru, et maailm seisma ei jää, igaüks tegi tööd edasi. Uuesti läks olukord meie jaoks keerulisemaks, kui algas Ukraina sõda. Tekkisid tarneraskused, materjale Venemaalt enam ei tulnud, hinnad läksid üles, inimesed mõtlesid oma tellimused läbi. Mööbli poole pealt ei olnud enam seda, et teeme terve korteri, terve maja sisustuse, pigem hakati võtma jupp jupi kaupa, et teeme kõigepealt köögi, siis garderoobi. Meie klient pole keskmist palka teeniv kodanik, vaid inimene, kes juba investeerib ja mõtleb oma rahakasutuse peale. Praegu tehakse need asjad ära, mis vaja teha, otsuseid tehakse rohkem läbimõeldult,” võtab Rauna Korkmann olukorra kokku.
Tööd leidmine sõltub endast
Taivo Paeveer maastikuehitaja ja arboristi teenuseid pakkuvast osaühingust Green-Moto ei saa aru, kas viga on meis või räägib ajakirjandus koos poliitikutega udujuttu, et majanduslangus. „Meil on tööd praegu kuni käesoleva aasta lõpuni lepingus ja aina tuleb lisa. Muidugi ei tea, mida järgmine aasta toob. Võib-olla on vaikus majas. Siiski arvan, et töö leidmine sõltub väga tugevalt ka endast, pluss seegi, kas ettevõte suudab olla paindlik, pluss kas suudab pakkuda midagi uuenduslikku,” lisab Paeveer.
Tema sõnul tehakse hankeid küll. „Mõnikord võib olla probleemiks, et püütakse kuidagi odavamalt läbi ajada ja siis on haljastus see kokkuhoiu koht.
Enda valdkonnas võiks öelda, et selline langus võib natuke turgu klaarimaks lüüa, kuid võib ka juhtuda, et korralikud tegijad lõpetavad või siirduvad teistele turgudele.”
Osa põgenikke on läinud kodumaale tagasi, aga osa on jätkuvalt Eestis, sõda pole ju veel lõppenud. Ettevõtjad võtsid nad hästi vastu, sest said tööjõudu juurde. „Eestisse tulnud inimesi iseloomustab aktiivne eluhoiak, enamik asus peagi tööd otsima, panustades ühiskonda ja majandusse ning seeläbi ka iseendasse,” teab ta.
Raivo Suni suhtleb ühe Ukraina perega lähemalt tänase päevani. Kui vaja, siis aitab neid. „Nad on klassikaline põgenikepere, tulid ära hirmust sõja ees ja on väga selgelt öelnud, et kui sõda lõpeb, siis nad lähevad koju. Ent on neidki, kellest tagasiminejaid ei olegi. Olen elanud Norras, kus on väga suured põgenike diasporaaad. Need on inimesed, kes on tulnud, et jääda. Neid ei tohi jätta omapäi, vastasel korral võime tulevikus seista silmitsi sotsiaalsete probleemidega. Küllap ka Eestisse jääb ikkagi ukrainlaste diasporaa, meil tuleb aidata neil Eesti ühiskonda sisse elada,” leiab ta.
Väikestel meeletult raske
Ka Taivo Paeveer on just viimasel ajal näinud tumedaid toone. „Näiteks on paljudel ehitajatel suhtumine, et tööd akteeritakse kuu lõpus ja makstetähtajaga 30...45 päeva. Seega võib väikeettevõtjal kuluda raha saamiseni pea kaks kuud, kusjuures mõni ettevõte ütleb veel, et nemad ettemaksu ei tee. Samas ootavad kauba müüjad väikeettevõttelt kohest või väga lühikese aja jooksul kauba eest tasumist. Seega peab väikeettevõtjal olema palju raha, et saaks midagi teha. Või siis meeletu võimlemine. Ja see väsitab paljusid tublisid väikseid ettevõtteid,” tõdeb Paeveer.
Rauna Korkmann on praegu paari uut äri käima lükkamas. „Kui mul on praegu võimalus, siis väiksena on start lihtsam. Ma ei pea ju mõtlema esialgu tööjõule, võib-olla suudan oma jõududega ise mingid asjad ära teha. Samas, kui madalseis on veel paar-kolm aastat, siis äkki hakkab majandus ülespoole minema. Kui ma olen eeltöö ära teinud, suudan paari aasta pärast kiire stardi teha. See tähendab, et mul on konkurentide ees eelis. Et ma ei pea see hetk, kui majandus kasvama hakkab, nullist alustama,” märgib Korkmann.
Valmistub uueks tõusuks
Mööblitootja seisukohalt peab ta silmas võimalikku Ukraina turgu. „Kui praegu suudan sinna suunda minna, siis kujutan ette, et tegelikult need mahud, mis Ukraina ülesehitamisse hakkavad minema, on tohutud ja Eesti ettevõtetel on tegelikult suur potentsiaal sinna oma jalg ukse vahele saada,” lisab Rauna Korkmann.
Tema sõnul on nad proovinud ka Eestis turgu natuke laiendada ja hakata otsima siin klientuuri. „Uue ettevõttega ongi meil pigem plaanis otsida Eesti tootjat, kellele toeks olla. Väikse tootjana ma ikkagi ei ole võimeline võib-olla ise kõiki töid ära tegema, mis mulle tulevad, sellepärast pigem võtan teisi tootjaid kui partnereid. Jõgevamaal on mul kolm ettevõtet, kellega me stabiilselt ja tihedalt koostööd teeme, pluss abikaasa ettevõte, kes otseselt sama asja ei tee, kuid turg on enam-vähem üks.”
Eveli Tooming loodab ka sel suvel turistidele. „Turismi seisukohast on päike alati hea ja rõõmus, hea ilm ja soe Peipsi õhk ehk toob ikka külastajaid meie randa,” loodab ta.
