KESK-EESTI ETTEVÕTLUSKONVERENTS | Samas seaduseruumis käsitlevad eri vallad probleeme erinevalt
- Helve Laasik
- Mar 21
- 4 min read
21.3.2026, 18:06
Esimene stuudio Põltsamaal koos Oleg Grossiga võttis luubi alla regionaalsed arengud. Mis on pidur, mis arengut tagasi hoiab? Mis aitaks elu kihama panna, kui saaksime jala piduri pealt üles tõsta?
Ettevõtja Oleg Gross ütles, et neil on praegu 86 kauplust mööda Eestit laiali. „Oleme erinevates valdades ja näeme, kuidas samas seaduseruumis eri vallad käsitlevad probleeme erinevalt. Mida Tallinnale lähemale, seda karmimaks asi läheb.
Lõuna-Eestis on roheline tee ettevõtlusele, see on ka üks suur pluss muidugi, mis aitab natukenegi väljaspool Tallinna ettevõtlust arendada.
Samade seaduste raames on ametnikele antud otsustusväli. Leian, et ametnike otsustusväli peaks olema palju kitsamana antud. Kui ametnik on pahatahtlik, siis ta teeb ühe otsuse. Kui ta on heatahtlik, siis teeb ta teise otsuse. Nüüd oledki ettevõtjana ametnike meelevallas. Valdade lõikes me näeme, kui tohutult otsused erinevad.
Toon näite. Ehitame uusi kauplusi, oleme praegu üks vähestest, kes aktiivselt ehitab uusi kauplusi.
Diplomeeritud arhitekti projektiga lähme valda ja seal tuleb vallaametnik, kalapilguga, ja tema hakkab menetlema. Ta hakkab ütlema, ei siin on ikka jalakäijatel ohud ja see maja tuleb pöörata 90 kraadi. Ma tahaksin ta käest küsida, kes sa selline oled? Olen isegi kontrollinud, tihtipeale ei ole see ametnik diplomeeritud arhitekt, ta on peast ametnik. Ja teeb väga tublisti oma tööd ja keerab vinti üle.
Meil on diplomeeritud arhitekst, kes teeb kõik Eesti Vabariigi seaduste järgi. Ühes vallas läheb see projekt ilusasti läbi, teises vallas tuleb pidur. Ametnik saab seda väga peenelt pidurdada, ta ei käse midagi ringi teha, ta lihtsalt ei kooskõlasta projekti.”
Johannes Tralla küsis, mitu kauplust on Oleg Grossil avamata jäänud sellepärast, et keegi kusagil ei tõsta toru või vastupidi, keegi pommitab kõnedega nii aktiivselt, et saate aru, ei olegi mõtet teha?
„Üksikuid juhuseid on ja ma julgen siin ka linnad välja öelda: Tallinn, Pärnu, Tartu, kus on bürokraatiat oluliselt rohkem tunda,” tunnistas Oleg Gross.
Ametnik menetleb
Oleg Groos ei loopinud lihtsalt sõnu bürokraatia kohta. „Meie ettevõttes töötab 2000 inimest, iga päev näen, millega ametnikud meil kallal on. Ja need probleemid on valdavalt pseudoprobleemid. Ametnikud mitte ei lahenda neid, vaid menetlevad, lahendada nad neid ei taha, sest kui nad probleemid ära lahendavad, siis neid ei ole homme enam vaja.
Üks hea näide on selline. Kaupluse müüja müüb alaealisele alkoholi, alaealine on muidugi sinna toodud koos ametnikega kontrollina, lihtsalt müüjat püüdma.
Alaealine ostab alkoholi, müüja müüb talle alkoholi. Selle asemel, et seda müüjat otse karistama minna, tuleb ettevõttesse kõigepealt ekiri ja järgneb menetlus ning karistus.
Räägin, mis on tehtud ettevõttes selleks, et müüja ei müüks alaealisele alkoholi. Igal hommikul tulevad kõik müüjad tööle, annavad allkirja, et ta kontrollib enne alkoholi andmist ostja vanust.
Järgmine on kassaprogramm, kui müüja sisestab toote. Punane tuli läheb põlema, tuleb küsimus, kas kontrollisid ostja vanust. Nüüd ta teeb selle liigutuse, et kontrollisin ja müüb alkoholi. Süüdi oleme meie. Mida me veel saaksime teha?” küsis Gross.
Kõik eestlased oma muredega väga ei karju, mina olen viimasel ajal hakanud häält tegema.
Ta ei ütle, et peab müüja koondama. „Ma ei taha öelda, et müüjad on halvad ja ettevõtja hea, mitte selles pole asi, vaid küsimus on, kes on selle ebaseadusliku teo toime pannud, seda tuleb karistada. Kui sa lähed karistama seda, kes seda asja muuta ei saa, siis seda nimetataksegi menetlemiseks. Kui määraksid müüjale väikese karistuse või teeksid talle märkusegi. Aga nad isegi ei ütle seda müüjale, ujuvad poest välja, müüja ei saagi teada, et ta midagi rikkus. Küsimus on selles, et probleemi tuleb lahendada ikka asjaosalistega, mitte nendega, kes ei saa midagi muuta, sest me ei saa enam midagi rohkem teha,” lisas ettevõtja.
Oleg Gross leiab, et Eesti inimene on tubli, keskmiselt töökas ja meil oleksid kõik eeldused uue väärtuse loomiseks.
„Ma ei taha nüüd süüdistada demokraatiat, kuid demokraatia tingimustes on mõtete ja ideede paljusus sünnitanud keerulise süsteemi. Kõik targutavad ja lõpuks ongi läinud meil see süsteem nii keeruliseks, et bürokraatiamasin on meil Eestis ülivõimas ja bürokraatia on see, mis sööb ettevõtete arenemisvõimalusi.
Kõik eestlased oma muredega väga ei karju, mina olen viimasel ajal hakanud häält tegema. Paljud inimesed lihtsalt neelavad selle alla ja vaatavad, et küll ta nii on ja polegi midagi teha.”
„Kevadel viime läbi tavapärase tehnilise hoolduse ning kohandame laeva vastavalt Estriver Kruiisid teenusestandardile ja visuaalsele identiteedile. Soovime, et Peipsi Starist kujuneks Mustvee jaoks uus kvaliteetne turismiplatvorm.”
Lisalugu
Toidukaupade hinnatõus pole tingitud kaupmeeste ahnusest
Kui tänavu aasta algul paistis, et äkki ikkagi tuleb meil Eestis suurem majanduskasv kui üks protsent, siis nüüd on Iraanis sõda, naftatankerid ei liigu ja kütuste hinnad kerkivad tavatutesse kõrgustesse. Oleg Gross märkis, et oleme vabas turumajanduses, mida kallimalt ostame kaupa sisse, siis see kõik tuleb tarbijal kinni maksta.
„Kahjuks on need ettevõtte probleemid, kuid ka iga tarbija probleemid, sest hinnatõus läheb lõpphinda.
Me ei tea, kui kaua Iraani sõda kestab, võib-olla on see ajutine, aga kindlasti hindu tõstva iseloomuga. Nafta ja küte on ju üks paljudest komponentidest, mis kujundab toidukaupade hinda.
Meil on valitsus pidevalt rääkinud, et kauplused tehakse liiga ilusad ja sellepärast on hinnad Eestis liiga kõrged. Tegelikult on Eestis toidukaupadel Euroopa kõige väiksemad juurdehindlused. Olen seda mitmest erinevast allikast uurinud ja põhjuseks on muidugi see, et meil on ülitugev konkurents.
Aga et meil toidukaupade hinnad kõrged on, on hoopis teised põhjused. Esiteks asume geograafiliselt perifeerias, logistilised kulud on meil kõrged. Teiseks on meil väike territoorium, väike rahvaarv, väikesed hanked, vilets kliima. Vaat need on põhjused, miks meil toidu hinnad kõrged on. Ja muidugi riigi maksusüsteem, millele on vinti peale keeratud. Kaupmeeste süüdistamine suurtes juurdehindlustes ajab mul südame pahaks.”
