KESK-EESTI ETTEVÕTLUSKONVERENTS | Kolme ettevõtluskeskuse kogemus: ettevõtlusinkubaator aitab ettevõtjaid edasi
- Helve Laasik
- Mar 21
- 5 min read
21.3.2026, 12:24
Oma igapäevases tegevuses tunnevad Kesk-Eesti ettevõtluskeskused juba praegu, et tekkinud on ühine võrgustik.
Millised katsumused ja võimalused on Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna arendamisel, sellest rääkisid Põltsamaa lossis peetud Kesk-Eesti ettevõtluskonverentsil SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Aive Tamm, SA Viljandimaa Arenduskeskus juhataja Kadi Ploom ja Järvamaa SA juhatuse liige Pipi-Liis Siemann.
Kadi Ploom märkis, et omavaheline koostöö, kontaktide loomine on olnud väga suur väärtus just Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatoris. „Igas asjas on tagasilööke, neid on olnud ka meil Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatoris, aga on olnud ka väga häid edulugusid. Alustavad ettevõtjad teevad omavahel koostööd, jagavad kontakte, infot, arvan, et see on olnud suur väärtus.
Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatorist veel nii palju, et meil tegelikult on praegu ikkagi maapiirkonnas inkubandid, keda me nõustame, anname mentorid, koolitame ja see on olnud pikem protsess. Projektijuhina võin öelda, et see on olnud üsna edukas. Meie ettevõtjad on jõudnud oma toodetega kenasti turule, nad on leidnud tunduvalt lihtsamalt endale koostööpartnereid, nad on saanud oma prototüübid meiega koos valmis teha. Kui ettevõtjad koos käivad, jagavad infot, saavad uusi kontakte, tegelikult see töötab päris hästi. Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaator on aidanud ideed ellu viia ja aitab inimesi eluunistuse poole liikuda.”
Vaja kõrvalpilku
Eduloost kõneldes lisas Aive Tamm: „Vahest seegi, et inkubant tuleb ühe ideega ja tegelikult ta meie mentorite toega saab aru, et see n-ö ei lenda. Ta sõnastab oma mõtte ja idee ümber ja tegelikult ta n-ö lendab ikka, võib-olla natuke teises suunas.”
Pipi-Liis Siemann laiendas mõtet: „Oleme näinud sedagi, et alustavad ettevõtjad või need, kes laiendavad oma teenuseid, teevad midagi uut. Meile tundub, et väga on vaja ka juba tegutseva ettevõtja kõrvalpilku.
Meil on nüüd järgmise kahe aasta jooksul plaanis anda seda rohkem, tuua kokku alustavad ja võib-olla laienevad ja võib-olla oma tõsisemaid samme tegevad ettevõtjad. Just need, kes juba on n-ö kogenud, neil on kindlasti võimalus kõrvalt väga häid nõuandeid anda, näiteks kasvõi öelda, et ära seda küll tee. Ehk et sellist ettevõtlusvõrgustikku laiemas mõttes, kus ettevõtjad saaksid omavahel kogemusi jagada, on meil plaanis pakkuda rohkem kui seni oleme jõudnud.
Esimesed sellised katsetused on olnud ja väga menukaks osutunud, vähemalt Järvamaal.”
Ühe õpilasfirma asemel kümme
Väga oluline on noorte ettevõtliku vaimu kasvatamine ja sellise pisiku süstimine, mis ettevõtlus on. Pipi-Liis Siemann ütles, et see ei pea olema ainult tingimata omaenda äri alustamine. Pigem arusaam, et sinust sõltub, kas midagi juhtub või ei juhtu, kas midagi tehakse või ei tehta.
„Meil on ka õpilasfirmadega Järvamaal olukord väga kriitiline. Meil oli eelmisel aastal Järvamaal üks õpilasfirma. Nii et meil on väga lihtne minna mitmekordselt paremaks. Kümnekordne kasv on täiesti realistlik ja me tahame selle ära teha.
Meil napib inimesi, kes tahaksid õpilasfirmadega tegeleda, õpetajatel koolis on omad tegemised, aega pole ja meie oleme ka nüüd nende meetodite poole pealt valmis minema päris ettevõtjatega, päris konsultantidega noorte juurde aitama.
Arvan, et noorte puhul üks selline teema, mis neil silma särama paneb, on järjepidev töö. Noored teavad, et nendega toimetatakse, nendega tegutsevad noortejuhid ise usuvad noortesse.
Paraku projektidel on see häda, et neil on algus ja lõpp ning eelarve ja isegi kui lõpp võiks edasi nihkuda, siis eelarvest kipub raha varem või hiljem otsa saama.
Meil on ja ka praegu üks selline tore kolmeaastane projekt, millega oleme saanud noorte ettevõtlikkust arendada, koolitada erinevaid noortejuhte, ka noorte- või õpilasfirmasid juurde teha või toetada. Aga paraku projektidel on see häda, et neil on algus ja lõpp ning eelarve ja isegi kui lõpp võiks edasi nihkuda, siis eelarvest kipub raha varem või hiljem otsa saama. Head otsuseid, mis aitaksid noortele jätkuvalt raha tagada, on hädavajalikud. Noorte projektile tuleb õnneks kolm pluss kolm aastat nüüd.
Aive Tamme jutu jätkuks: täiesti nõus ja kui hommikul oli ka juttu sellest, kuidas noori koolitada ettevõtlusega alustama, siis tegelikult noorte ettevõtlikkuse projektiga me seda teeme. Aga rõhutan, et me ei tee seda ainult noortele, tegelikult koolitame selle projekti raames juhendajaid, õpetajaid, koolidirektoreid. Ainult noorte koolitamisest ei ole kasu.
Mul on kaks toredat asja, esimene on see, et septembris toimus meil üle Lõuna-Eesti avatud uste päev ettevõtetesse, ettevõtted said ennast üles anda, kes on valmis noori enda juures vastu võtma. Üle Lõuna-Eesti käis ca 2000 noort erinevaid ettevõtteid külastamas ja kõige populaarsem oli Viljandis Temufi teater. Üks tore ütlus on, et kui me praegu süstime noortesse ettevõtlikkust, nad võivad ära minna, aga me loodame, et nad tulevad tagasi ja neil tekib suhe selle kogukonnaga, nad tahavad siia ka tulevikus tagasi tulla.”
Järvamaal popid noortekonverentsid
Küsimuste küsimus on, kuidas ikkagi noortel silm särama panna, et nad jääksid oma kodumaakonda?
Pipi-Liis Siemann ütles, et kui noortel on ettevõtluskeskuse tugi, siis on noortel ettevõtjatel väga lihtne midagi päriselt ära teha.
„Meie noored näiteks Järvamaal on olnud tohutus vaimustuses, meil on populaarsed noortekonverentsid. Tahaksime neile anda kogemuse ja selle tunde, kui sa midagi oled ise ära teinud. Usun, et siin on see koht, kus me saame kogukonnana ja arenduskeskustena ja miks mitte ka ettevõtjate poole pealt väga palju ära teha. Näiteks praegu on ettevõtjatega otsesuhtlus praktikantide teemal, kes ettevõtjatest on valmis võtma praktikandi oma ettevõttesse. Viime nad noortega kokku, aitame võib-olla ka noortel aru saada, milline esimene töökogemus võiks olla.”
Ettevõtlusinkubaator pakub uusi võimalusi
Mis on see järgmine ühine samm, millega saaks Kesk-Eesti ettevõtluse arengus edasi hüpata? Aive Tamm märkis, et Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori tegevust tuleks jätkata, et olla ettevõtjatel ettevõtluses erinevates etappides toeks. „Inkubaator oleks see hea formaat, mis aitaks kuidagi sellest hetkest üle saada või jõuda ettevõttel ka teiste Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetusteni. Ja täpselt see inkubaatori ühe maakonna formaat oleks liiga väike, sest siit ei tuleks piisavalt kogemusi, ei oleks sellist võrgustikku, kellega toimetada. See võiks olla isegi Lõuna-Eesti ülene, kuhu siis Jõgevamaa muidu arengu kokkuleppe kontekstis kuulub. Võib olla mõnes mõttes jääb jälle liiga laiaks. Kesk-Eesti oleks õige formaat. Ka meie ettevõtted on sellise ühesuguse mentaliteedi ja ülesehitusega, et seda teemat võiks edasi arendada.”
Pipi-Liis Siemann tunnistas, et Kesk-Eestiga on tõesti plaanis teha ühist koostööd, eriti ettevõtluse, ettevõtlusvõrgustike ja -keskkondade osas. „Meil on õnneks sellest ettevõtmisest huvitatud lisaks ettevõtjatele ka omavalitsused. Väga loodan, et ka ministeeriumid ja me saame kujundada kasvõi mingisugused konkreetsed programmid meie piirkonna ettevõtluse jaoks. Me teame oma ettevõtjaid, nende mured puudutavad näiteks tööjõudu, tööjõu elamisruume, planeeringuid. Me ei saa tegeleda ainult ettevõtjaga, tegeleme ka kohalike omavalitsustega.
Arvan, et see on päris suur samm, oleme juba arutanud päris kaua, usun, et aeg on tegudeks.”
Kadi Ploom täiendas, et ei saa jääda ainult ettevõtlusesse kinni. „Meil on ka kogukonnad, kellega me ka praegu tegeleme. Loodud baas on juba väga hea, saame koos edasi minna.”
ARVAMUS
Unistage suurelt
„Kui kolm maakonda andsid mõista, et neid seob ühine eesmärk, läks mul kohe põnevaks,” ütles Hando Sutter Eesti Tööandjate Keskliidust.
„Väga hoolega kuulasin teid ja tegelikult seda eesmärki ei olnud. vähemalt siin te sellest ei rääkinud. Tegelikult on hästi oluline mõelda, kuhu see tegevus meid peaks välja viima ja vahest vaadata ka tagasi, kas tegelikult meid ka sinna viib. Ja kui ei viinud, mida me võiksime teistmoodi teha, et sinna päriselt jõuda, kuhu me tahame jõuda. Kui me sõnastame selge eesmärgi, siis hakkavad tegevused meid sinnapoole viima. Te teete ägedat asja, pole üldse kahtlust, aga mõelge korraks läbi, kuhu te sellega jõuda tahate ja unistage suurelt, siis tegelikult on efekt suurem.”
Tihedam koostöö
Jõgeva vallavanem Karro Külanurm ütles, et igal maakonnal on oma eesmärgid läbi arengustrateegiate, mis ideeliselt on laiapõhjaliselt kokku pandud ja selles on saanud nii ettevõtjad kui ka erinevad organisatsioonid kaasa rääkida. „Tõsi, mõõtmine ja eesmärgi seadmine ühiselt nii hästi ei ole läinud, aga kümne aasta taguse ajaga võrreldes pole sellist koostööd varem olnud nagu praegu on.”
